Obsah (4)

§ 82§ 114§ 115§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Tiit Kollom, Ele Liiv, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2013, Tallinn Tsiviilasja number

§ 82

lg-ga 3 ja 7 oleks tulnud kohustusi täita täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist.

1. Lepingu p-des 2.3.1 ja 5.4 sisaldunud kohustuste täitmiseks vajalik tähtaeg oli 6 nädalat (so 42 kalendripäeva), seega saabus kohustuste täitmise tähtaeg hiljemalt 20.07.
2. Selleks ajaks pidi hagejal väidetav varaline kahju vähemalt teatud osas juba tekkinud olema. Kahjunõue aegus seega 20.07.
4. 09.10.2006 muudatusega lisandunud p 5.6 täitmiseks vajalik tähtaeg hakkas kulgema muudatuse notariaalsest tõestamisest alates, sest täiendavat tähtaega selleks, et mitte viivitada omapoolsete toimingute teostamisega, ei olnud mõistlikult vaja. Seega saabus kohustuse täitmise tähtaeg 10.10.2006, kuivõrd selleks ajaks pidi hagejal väidetav varaline kahju vähemalt teatud osas juba tekkinud olema. Kahjunõue aegus seega 10.10.
5. 2 Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
6. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja ja Lidl Eesti UÜ vahel sõlmiti 07.06.2005 võlaõiguslik hoonestusõiguse seadmise leping, mida muudeti 26.04.2006 ja 09.10.2006 kokkulepetega; et kostja oli Lidl Eesti UÜ eriõigusjärglane 07.06.2005 hoonestusõiguse seadmise lepinguga loodud võlasuhtes ning kostja kohustused hageja ees olid kajastatud lepingu p-des 2.3.1, 5.4 ja 5.
8. 11.

§ 82

lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 82

lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.

1. 07.06.2005 võlaõiguslikus hoonestusõiguse seadmise lepingus ei märgitud lepingu p-des 2.3.1 ja 5.4 sätestatud kohustuste täitmise tähtaega. 09.10.2006 lepingu muutmise kokkuleppega lepingusse lisatud p-s 5.6 anti tähtaeg lepingu p-de 2.3.1 ja 5.4 täitmiseks. Seega oli lepingu täitmise tähtajaks 01.11.2009 ja hageja võis selle möödumisel nõuda kohustuse täitmist.
2. TsÜS § 146 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat, mis algab TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et lepingu p-s 5.6 kokkulepitud tähtaega oleks muudetud või kohustuse täitmiseks täiendavaid tähtaegu antud. Järelikult algas nõude aegumine 02.11.2009 ja lõppes 01.11.
3. Kuna hagi esitati kohtule 23.11.2012, oli hageja nõue hagi esitamise ajaks aegunud ja tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
4. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kostja taotlus hagi aegumise kohaldamiseks rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
5. Kohus määras ebaõigesti kohustuse, mille täitmist hageja nõuab. Otsusest nähtub, et kohus pidas kohustuseks, mille täitmist hageja nõuab, lepingu p-de 2.3.1 ja 5.4 täitmist. Hageja ei nõudnud hagis lepingu täitmist, vaid kohustuste täitmise asemel kahju hüvitamist. Kuna kostjal ei tekkinud 02.11.2009 kohustust hagejale kahju hüvitada, ei tekkinud hagejal sellel kuupäeval ka õigust hüvitamist nõuda. Seetõttu ei muutunud hageja nõue sissenõutavaks 02.11.2009, nagu kohus leidis.
6. Täitmise asemel kahju hüvitamise tingimusi reguleerivad

§ 114

lg 1 ja § 115 lg 2.

§ 115

lg 2 kohaselt kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast täiendava tähtaja möödumist.

§ 114lg 1 järgi peab täiendav tähtaeg olema mõistlik.

1. Tegelikkusele ei vasta kohtu väide, et kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostjale oleks antud täiendavaid tähtaegu kohustuse täitmiseks. 05.11.2009 tähitud kirjaga andis hageja kostjale täiendava aja lepingu täitmiseks. Kostja ei teatanud hagejale, et ta kohustust ei täida. Kohus eelnimetatud kirjale otsuse tegemisel hinnangut ei andnud.
2. Kostjal tekkis kahju hüvitamise kohustus ja hagejal sellele vastav nõudeõigus pärast lepingu täitmiseks antud täiendava mõistliku tähtaja möödumist. Hageja arvates oli mõistlik täiendav tähtaeg nii lepingu p 2.3.1 kui ka p 5.6 täitmiseks, arvestades 3 kohustuste täitmise mahtu ja iseloomu, ca 5 kuud alates 01.11.2009 ning lõppes kostja jaoks 30.03.
3. Seega oleks hageja nõue aegunud 30.03.2013 ja hageja ei esitanud hagi pärast nõude aegumist. Kostja leidis, et vajalik tähtaeg lepingus sätestatud kohustuste täitmiseks oli 6 nädalat. Ka sel juhul ei oleks hagi 23.11.2012 aegunud.
4. Saamata jäänud tulu nõue muutus sissenõutavaks alates 30.03.2010, mil hagejal tekkis õigus nõuda saamata jäänud tulu hüvitamist. Kohus ei analüüsinud hagi aegumist selle nõude osas. Otsuses märgitud kuupäevaga, 01.11.2009, ei ole saamata jäänud tulu nõudel mingit seost. Hagejal lõppes hoonestusõiguse tasu saamine 30.03.2010, mil kostja taganes lepingust. Nõudeõigus saamata jäänud tulu hüvitamiseks tekkis hagejal 30.03.2010 ja hagi selle nõude osas oleks aegunud 30.03.
5. Hageja ei ületanud tähtaega ka selle nõude osas. Vastus apellatsioonkaebusele
6. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
8. Maakohus tuvastas õigesti järgmised asjaolud: hageja ja Lidl Eesti UÜ vahel sõlmiti 07.06.2005 võlaõiguslik hoonestusõiguse seadmise leping, mida muudeti 26.04.2006 ja 09.10.2006 kokkulepetega; kostja oli Lidl Eesti UÜ eriõigusjärglane 07.06.2005 hoonestusõiguse seadmise lepinguga loodud võlasuhtes; kostja kohustused hageja ees olid kajastatud lepingu p-des 2.3.1, 5.4 ja 5.6; 07.06.2005 võlaõiguslikus hoonestusõiguse seadmise lepingus ei märgitud lepingu p-des 2.3.1 ja 5.4 sätestatud kohustuste täitmise tähtaega; 09.10.2006 lepingu muutmise kokkuleppega lepingusse lisatud p-s 5.6 anti tähtaeg lepingu p-de 2.3.1 ja 5.4 täitmiseks, selleks oli 01.11.2009 ning hageja võis selle möödumisel nõuda kohustuse täitmist.
9. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtuga selles, et nõude aegumine algas 02.11.2009 ja lõppes 01.11.2012 ning hageja nõue oli hagi esitamise ajaks, so 23.11.2012, aegunud.
10. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kostja väidetega, et lepingujärgsed kohustused tuli täita mõistlikult vajaliku aja jooksul (6 nädalat) pärast lepingu sõlmimist, et kahju hüvitamise nõude aegumine algas 20.07.2005 ja see aegus 20.07.2008 või hiljemalt 10.10.
11. Kostja väitis ringkonnakohtu istungil, et lepingu p-s 5.6 ei lepitud kokku kohustuste täitmise tähtajas, vaid tähtajas, millest alates võib ta lepingust taganeda, kui hoonestusõigust ei ole seatud. Nimetatud lepingupunkti sõnastus kostja väidetut ei kinnita. See, et lepingu p-s 5.6 lepiti kokku tähtaeg lepinguliste kohustuste täitmiseks, järeldub lepingu olemusest ja eesmärgist ning see kajastas hageja ja kostja õiguseelneja ühist tegelikku tahet. Asjaolusid, mis annaks alust tõlgendada lepingu p 5.6 teisiti, kui tegi maakohus, kostja kohtu ette toonud ei ole.
12. Maakohus jättis aegumise kohaldamisel tähelepanuta, et hageja ei nõudnud hagiavalduses lepinguliste kohustuste täitmist

§ 108

lg 2 alusel, vaid selle asemel

§ 115lg 1 järgi lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

26. Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudele tuleb kohaldada tehingust tuleneva nõude aegumistähtaega, mis on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. Aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 esimese lause järgi nõude sissenõutavaks muutumisega ning nõue muutub TsÜS § 147 lg 2 ja

§ 82

lg 7 esimese lause järgi sissenõutavaks alates ajast, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava 4 kohustuse täitmist. Seega tuleb teha kindlaks, millal muutus hageja kahju hüvitamise nõue sissenõutavaks ja hakkas kulgema kolmeaastane aegumistähtaeg. 27.

§ 115

lg 2 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast sama seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg (

§ 114lg 1).

Seega on kohustuse täitmise asemel esitatava kahju hüvitamise nõude sissenõutavuse eelduseks

§ 115lg 2 järgi võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmine.

Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude aegumine ei saa alata enne, kui on möödunud mõistlikult vajalik aeg kahju tekitamisest selle hüvitamiseks.

1. Lepingu täienduse kohaselt oli kohustuste täitmise tähtaeg 01.11.
2. Hageja saatis kostjale 05.11.2009 tähitud kirja, milles nõudis lepingus võetud kohustuste täitmist (t lk 47-49), mis on vastavuses

§ 108

lg-s 3 sätestatuga ja mida tuleb käsitleda kostjale kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmisena. Kuna hageja ei määranud kirjas kohustuste täitmiseks konkreetset tähtaega, tuleb teha kindlaks, milline oleks olnud selleks mõistlik aeg.

1. Hageja peab selliseks mõistlikuks ajaks 5 kuud, kostja 6 nädalat (t lk 115). Tuginedes OÜ Geotar pakkumusele (t lk 57), leiab ringkonnakohus, et mõistlikuks ajaks, mille jooksul oleks kostja pidanud oma lepingulised kohustused täitma, tuleb käesolevas asjas lugeda 6 nädalat. Seega tekkis hagejal õigus nõuda lepingu täitmise asemel kahju hüvitamist alates 18.12.2009 (alates 06.11.2009 6 nädalat), sellest ajast muutus kahju hüvitamise nõue sissenõutavaks ja algas nõude aegumine. Nõue oleks aegunud 17.12.
2. Kuna hageja esitas kahju hüvitamise nõude kohtule 23.11.2012, ei ole see aegunud.
3. Maakohus peab asja uuesti läbi vaatama. Menetluskulude jaotus otsustatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Tiit Kollom Ele Liiv Ande Tänav 5