KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 10.10.2013.a. avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-13-18391 Tsiviilasi XXX hagi XXXvastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1440.- eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(ik XXX elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja XXX(ik XXX, elukoht XXX) Kostja XXX(ik XXX, elukoht XXX) Menetluse liik Lihtmenetlus RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Välja mõista XXX elatis XXX ülalpidamiseks alates 24.04.2013.a., s.o. alates hagi esitamisest, Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, mis alates 01.01.2013.a. on 160,00 (ükssada kuuskümmend) eurot kuus, kuni XXX täisealiseks saamiseni või kui XXX jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis tema õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
- Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on XXX kohustatud käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 märgitud igakuise elatise 160,00 eurot maksma iga kuu esimeseks (1.) kuupäevaks hageja seadusliku esindaja XXX pangakontole nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is, selgitusega: „XXX elatis“. Menetluskulude jaotamine.
- Jätta XXX menetluskulud XXX kanda.
- Jätta XXX menetluskulud tema enda kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.
- XXX ja XXX kooselust sündis XXX.a. poeg XXX.
- Laps elab koos emaga. Hageja nõue ja selle põhjendused.
- 24.04.2013.a. kohtusse esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista elatise 160.- eurot kuus põhjusel, et kostja ei võta osa lapse ülalpidamisest.
- Oma nõude tõendamiseks esitas hageja dokumentaalse tõendina XXX sünnitunnistuse. Kostja vastuväited ja põhjendused.
- Kostja vastuväidete kohaselt hagile on ta pärast lahkuminekut XXX 2012.a. maikuus pidevalt hoolitsenud oma lapse heaolu ja toimetuleku eest. Nädala sees elab XXX kostja väidetel tema juures, kostja viib lapse lasteaeda ja toob ära, kostja hoolitseb selle eest, et lapsel oleks kõht täis ja riided seljas, samuti maksab kostja oma sõnul alates käesolevast aastast lapse lasteaiatasu ning kavatseb finantseerida tulevikus ka lapse kulud huvialaringidele.
- Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja tema ja XXX elektroonilise kirjavahetuse, MTÜ XXX arve ja XXX arve XXX. Lk 2
(4)Kohus selgitas oma kirjas
- septembrist 2013.a. kostjale milliseid asjaolusid peab tema käesolevas menetluses tõendama. Kostja ei esitanud täiendavaid tõendeid ei kohtu poolt esialgselt antud tähtajaks ega ka pikendatud tähtajaks. Kohtuotsuse põhjendused.
- Otsuse langetamisel käesolevas vaidluses juhindub kohus Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 96 ja 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks XXX oma pojale XXX on, PkS § 99 lg 1 ja lg 2 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Samuti juhindub kohus PkS § 101 lg 1 sätestatust, mille kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Nimetatust tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning eeldada tuleb ka seda, et mõlemad vanemad suudavad lastele ülalpidamist anda seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Selleks, et elatis välja mõista vanemalt seaduses sätestatud miinimummäärast suuremas määras, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-37-11 p 12 Riigikohus. Kuna käesoleval juhul nõuab hageja elatist miinimumsuuruses, ei ole vaja lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi tõendada.
- Kohus kontrollib kõigepealt kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-21-33-11 p 18 Riigikohus. Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses ei ole kostja tõendanud oma väidet, et ta on oma lapse ülalpidamiskohustust täitnud pärast 2012.a. maikuud, millest alates ta enam XXX ja oma pojaga koos ei ela. Kostja poolt esitatud tema ja XXX kirjavahetus tõendab, et XXX palus kostjal pojale mõningaid asju osta, kuid kas kostja seda ka tegi, tõendatud ei ole. Ka kostja poolt dokumentaalsete tõenditena esitatud MTÜ XXX arve ja XXX arve ei tõenda, et kostja need arved tasunud on. Kohus selgitas kostjale oma 18.09.2013.a. kirjas mida ja milliste tõenditega ta oma vastuväiteid hagile tõendada saab, kostja täiendavaid tõendeid ei esitanud. Kohus on seisukohal, et XXX ja XXX elektrooniline kirjavahetus ei tõenda ka seda, et laps viibib regulaarselt teatud aegadel isa juures ja kostja peab last sel ajal üleval. Nimetatud kirjavahetusest nähtub, et lapsevanemad kooskõlastavad küll aegu millal isa ja laps koos aega saavad veeta, kuid kas lapse isa juures viibimine on regulaarne, kui sage see on ja kui pikki perioode laps isa juures korraga viibib, nimetatud kirjavahetus ei tõenda. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus ka seda asjaolu käesolevas kohtuvaidluses arvesse võtta. Lk 3
(4)Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et ta on lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult täitnud, on hagi kostja vastu õiguslikult põhjendatud.
- Järgmisena kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista miinimumsummas. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 p 20 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning kohtuotsuse p-s 7 märgitu kohaselt ei ole vaja lapse põhjendatud kulutuste suurust minimaalse elatise nõude korral tõendada ning kohus asus kohtuotsuse eelmises punktis seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et ta on oma lapse ülalpidamiskohustust täitnud, kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele alates hagi esitamisest 24.04.2013.a. minimaalses suuruses, mis käesoleval ajal on 160.- eurot.
- Kohus asub seisukohale, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata TsMS § 445 lg 1 alusel ka kohtuotsuse täitmise viis ja kord. Kostjal tuleb täita oma alaealise lapse ülalpidamise kohustus hageja seaduslikule esindajale iga kuu
- kuupäevaks, sest elatis makstakse PkS § 100 lg 4 kohaselt iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulude jaotamine.
- Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
- Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatis 160.- eurot, on käesoleva tsiviilasja hind 1440.- eurot (9 x 160). /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik Lk 4
(4)