) § 635 lõike 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kooskõlas
Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb kohtul tuvastada, kas kostja saavutas teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse ning kas kokkulepitud tulemus vastas lepingutingimustele. Kohus loeb 20.10.2011 lepingu lisaga 2 (I kd t.lk 10) tõendatuks, et pooled leppisid kokku, et Tallinnas XXX korterelamu rekonstrueerimise arhitektuuri- ja insenertehniliste võrkude eskiisprojekti pidid kuuluma seletuskiri, joonised, plaanid, vaated, hoonet iseloomustav lõige, asendiskeem ja 3D vaated ning eelprojekti pidi kuuluma seletuskiri, energiamärgise arvutused ja 6 dokumentatsiooni vormistamine, joonised, arhitektuursed plaanid, lõiked ja vaated, tehnovõrkude koondplaan, veesisendi plaan, peaveemõõdusõlme põhimõtteline skeem. Kostja on seisukohal, et on hagejale projekteerinud nii eskiis- kui ka eelprojekti (II kd lk 25), kuid hageja leiab, et kostja ei ole saavutanud mingeid lepingus märgitud eesmärke (I kd lk 132). Kohus loeb kostja seadusliku esindaja XXX ütlustega (II kd lk 26), Tallinna Linnaplaneerimisameti e-kirjaga (I kd lk 116) tõendatuks asjaolu, et kostja koostas hagejale 2 eskiisprojekti – esimene oli kivimaja ja teine puumaja. Nimetatud asjaolu ei vaidlustanud ka hageja seaduslik esindaja. Asjaolu, et eskiisiprojekt sai valmis, kinnitavad kaudselt hagejale edastatud eskiisjoonised (I kd lk 14-23). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et Tallinna Linnaplaneerimisamet oleks kinnitanud eelprojekti s.t vale on kostja väide, et kostjal valmis koos eskiisprojektiga ka lepingutingimustele vastav eelprojekt. 04.03.2013 e-kirjast (I kd lk 116) nähtub, et kinnitatud on eskiisprojekt. Kostja on edastanud hagejale 23.01.2013 eelprojekti üleandmise akti (I kd lk 24), kuid hageja ei ole akti allkirjastanud. Kohus loeb kostja esindaja vande all antud ütlustega (II kd lk 26) tõendatuks asjaolu, et hagejale ei ole valmis eskiisprojekti paberkandjal üle antud. Kostja andis tellijale teada, et töö on valmis, kuid tellija tööle järgi ei tulnud. Dokumentide üleandmise aktiga (I kd lk 99) on tõendatud, et kostja soovis hagejale üle anda 27.01.2011 eskiisprojekti, 08.03.2012 eelprojekti ja eelprojekti uut versiooni 29.06.2013. 29.06.2012 dokumentide üleandmise aktiga loeb kohus tõendatuks asjaolu, et hageja sai 29.06.2012 kätte eskiisprojekti dokumendid tutvumiseks ja ülevaatamiseks. Kostja esindaja selgitas 21.05.2013 istungil (I kd lk 135), et hageja ei nõustunud aktiga ja seepärast akti ei allkirjastanud. Kohus leiab, et kostja tegi eskiisprojekti kättesaamise hagejale võimalikuks saates selle kohta hagejale vastava e-kirja (I kd lk 116, 115). Vastavalt
lõikele 1 võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Lõikest 2 tulenevalt võib mittesiduva eelarve olulisel ületamisel töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hageja on osaliselt tasunud lisaülesannete eest, s.t täiendavat tasu lisaks lepingus kokkulepitule. Kostja on seisukohal, et pooled leppisid kokku töövõtulepingus kokku töö eelarves, kuid kuna hageja nõudis pidevalt töö parandamist, siis on hageja tasunud lisatööde eest täiendavat tasu. Kohus loeb poolte e-kirjavahetusega (I kd lk 25, lk 74-76, lk 78-91), kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlustega (II kd t.lk 25 pöördel ja lk 26) ja tunnistaja XXX ütlustega (II kd lk 26 pöördel, 27) tõendatuks asjaolu, et hageja tegi projektis pidevalt muudatusi. Lepingu punkti 8.3 kohaselt (I kd lk 7) tasub tellija töövõtjale töö käigus tekkivate lisakulutuste ja –ülesannete eest poolte eelnevatele kirjalikele kokkulepetele ja alusel. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud kirjaliku kokkuleppe olemasolu lisatasu saamiseks lisatööde eest. Kostja hinnangul tõendavad kirjalikku kokkulepet kostja esitatud arved (I kd lk 73, 92-93; II kd lk 3032). Kohus leiab, et kostja poolt hagejale arvete esitamine ei tõenda lepingu punktis 8.3 märgitud kokkuleppe olemasolu. Arvetel puudub igasugune viide vastavale kokkuleppele. Samuti on pooled töövõtulepingu sõlmimisel kokku leppinud ajagraafiku/maksegraafiku (I kd lk 9), kus on märgitud, millistel tähtpäevadel, milliste tööde eest ja millises summas tuleb osamaksed tasuda. 7 Dokumendist nähtub, et esimese osamakse pidi hageja tegema 27.10.2011 summas 2750 eurot ettemaksuna eskiisprojekti ja eelprojekti eest. Märkuste lahtris on märgitud, et eskiisprojekt antakse tellijale üle Tallinna Linnaplaneerimisametiga kooskõlastatult. Kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlustega (II kd lk 26) loeb kohus tõendatuks asjaolu, et kostja juures töötav digitaliseerija, kes pidi pidevalt hageja jooniseid muutma, soovitas kokku leppida uus tasu, kuid kostja seaduslik esindaja uut tasu kokku ei leppinud. Kohus loeb eelpool märgitud tõenditega tuvastatuks, et kostja projekteeris küll kaks eskiisprojekti (kivi- ja puitmaja projekti) ja tegi hageja palvel hulgaliselt muudatusi, s.t tegi palju tööd, kuid ei saavutanud lepingus märgitud tulemust. Samuti ei nõudnud kostja kirjalikult lepingu muutmist täiendava lisatasu saamiseks. Kohus on seisukohal, et kostja oli vastavalt lepingu lisas kokkulepitule õigustatud tasu saama vaid esimese osamakse eest, s.o 2750 euro ulatuses, kuna ta saavutas märkuste lahtris märgitud eesmärgi Tallinna Linnaplaneerimisametiga kooskõlastatud eskiisprojekti ning tegi eskiisprojekti kättesaamise kostjale võimalikuks, s.t teatas kostjale, et tal on võimalik projekt hagejalt kätte saada. Vastavalt
§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-5-12 leidnud punktis 27, et lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad
§-de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: • kostja on lepingut rikkunud (
lg 1); • kostja vastutab lepingu rikkumise eest (
lg 1); • kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik (
lg-d 2 ja 3); • hagejale on tekkinud või tekib kahju (
lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (
lg 2); • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (
lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (
Kohus on tuvastanud, et kostja on lepingust tulenevat kohustust rikkunud jättes osaliselt lepingust tuleneva kohustuse täitmata (projekteerimata eel- ja põhiprojekti). Kostja vastutab lepingurikkumise eest, kuna on võtnud endale lepinguga kohustuse, mida ta ei ole täitnud (
Tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, kuna kostja ütles lepingu üles (
Hagejale on tekkinud varaline kahju tasudes tööde eest, mida kostja ei ole teostanud (
Kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga – pooled on lepingu lisas 1 kokku leppinud, millises summas, milliste tööde eest tuleb tasuda (
Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav – kostja sai ette näha, et ta saab tasu küsida vaid tööde eest, mida ta on teostanud, kui ta ei tee hagejaga täiendavaid kirjalikke kokkuleppeid (
8 Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos – kui kostja oleks võtnud tasu vaid tehtud tööde eest, siis ei oleks hagejale kahju tekkinud (
lg 4) Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja nõude rahuldamist 7000 euro ulatuses, kuna hageja on maksnud kostjale 7000 eurot enam. Viivis Kooskõlas
l6 1 punktiga 6 võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Hageja on hagis esitanud lepingu punktist 6.2 tuleneva viivisenõude perioodi 16.02.2012 kuni 20.03.2013 eest. Vastavalt lepingu punktile 6.2 kui tähtaegadest kinnipidamine viibib töövõtja süül ja selle kohta ei ole lepingu osalistel eri kokkulepet, on tellijal õigus nõuda viivist 0,15% lepingu hinnast iga hilinenud kalendripäeva kohta. Kohus leiab, et nimetatud lepingupunkt ei kuulu käesoleval juhul kohaldamisele, kuna hageja ei nõua hilinenud tööde teostamist, vaid lepingu alusel makstud tasu tagastamist s.t pooled ei ole punktis 6.2 reguleerinud vaidlusaluse olukorra viivise määra. Hageja saab kostjalt nõuda viivist seaduses sätestatud määras. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist alates 16.02.2012, mil lepingu lisa 1(I kd lk 9) kohaselt pidi olema valmis elamu põhiprojekt. Kohtu hinnangul saab kostjat lugeda kohustust rikkunuks alates 03.02.2013, mil kostja luges lepingu ülesöelduks. Kohus ei pea põhjendatuks viivise väljamõistmist alates 16.02.2012, kuna hageja nõustus lepingu kehtivuse ajal kostja tööde teostamisega (sellele viitab ka pidevate paranduste nõudmine) ning ei esitanud kostjale kirjalikku pretensiooni tööde mittetähtaegselt valmimisele.
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse (alates 01.04.2013 kaheksa) protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 03.02.2013 kuni 18.10.2013 oli seadusjärgne viivisemäär 8,50 % aastas. Viivist tuleb arvestada enamtasutud summalt 7000 eurolt. Kohus ei arvesta hageja esitatud viivisearvestust (I kd lk 46). Kohus esitab oma viivise arvestuse: Periood 03.02.201331.03.2013 01.04.201318.10.2013 Viivitatud päevi 56 201 Viivise määr 7,5% Võlgnetav summa 7000 eurot Viivis kokku 80,64 eurot 8,5% 7000 eurot 327,63 eurot Eeltoodust tulenevalt võlgneb kostja hagejale viivisena kokku 408,27 eurot. Viivised hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude 9 täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Kooskõlas eelnevas punktis märgitud viivise määrast mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks alates 19.10.2013 viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni põhinõude 7000 euro tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 6591,73 eurot (7000 põhinõude summa 408,27 eurot juba väljamõistetud viivis). Tõenditest Asjas lahendamiseks tähtsust omavaid asjaolusid ei tõenda poolte e-kirjavahetus (I kd lk 32-32; lk 36-37; lk 111-114, lk 117), Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti 28.03.2012 e-kiri (I kd lk 35, 77), töövõtulepingu projekteerimise üldtingimused 2004 (151-154). Kohus leiab, et asja lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, kas projektide projekteerimiseks koostati ekspertiis ja kas ekspertiisi pidi koostama hageja või kostja. Seetõttu ei oma tähtsust ka nimetatud asjaolusid kinnitavad tõendid (I kd lk 38-41; lk 102-109; lk 118).Tõendatud on asjaolu, et kostja loobus hagejalt ekspertiisi nõudmisest (I kd lk 97-98). Samuti ei oma asjas tähtsust hageja vastuväited lepingu ülesütlemisteatele ning selle tõendamiseks esitatud menetlusdokument ja tõend (I kd lk 42-45; lk 155-159; lk 169-170), kuna hageja ei ole vaidlustanud lepingu ülesütlemist. Vaidluses ei oma tähtsust asjaolu, et hageja oli enne kostjaga lepingu sõlmimist algatanud detailplaneeringu (I kd lk 95-96). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude osaliselt, siis on kohtu hinnangul tsiviilasja asjaoludest tulenevalt põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.