lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine.
lg 1 p-des 1 ja 4 ja § 115 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist.
lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.
lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees.
lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja kohustuse ees täies ulatuses. Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Hageja on asunud seisukohale, et liisingueseme väärtuseks selle üleandmise ajal oli sõiduki müügihind ning palub välja mõista varade võõrandamisest tekkinud kahjud tuginedes lepingu üldtingimuste punktidele 3.7, 7.4 ja 7.4.
lg 1 sätestas, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Riigikohus on korduvalt oma lahendites märkinud (viimane RKL 3-2-1-52-11), et
lg 3 järgi tuleb liisinguandja
lg-s 1 sätestatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel, mitte selle hilisemat müügihinda. Vastupidine tüüptingimus on liisinguvõtjat ebamõistlikult kahjustav ja seega
Riigikohus on leidnud, et selline tüüptingimus on
lg 1 kohaselt ebamõistlikult teist poolt kahjustav ja seega tühine ka juhul, kui teiseks pooleks ei ole tarbija, vaid teine pool tegutseb samuti oma majandus- või kutsetegevuses. Pooled ei ole esile toonud, et nad oleksid antud tüüptingimustes läbirääkinud. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja üldtingimuste punktid 3.7 ja 7.4.1, mille kohaselt on liisinguvõtja kohustatud hüvitama hagejale varade võõrandamisest tekkinud kahjud (st varade võõrandamisest saadud summa ja liisinguvõtja poolt hagejale varade omandamisega tekkinud kulude hüvitamata osa vahe) ja kulud (sh varade valduse üle võtmine, varade hoidmine, varade müügikõlblikuks seadminehagejale hinnavahe, kui liisingulepingu ülesütlemisel on vara võõrandamisel saadud hind on väiksem kui liisingulepingu järgse võlgnevuse, põhimaksete ja vara jääkväärtuse summa, tühine, kuna need on liisinguvõtjat ja kostjat ebamõistlikult kahjustavad. Riigikohus on otsustes (tsiviilasjad nr 3-2-1-33-08, 3-2-1-56-08 ja 3-2-1-77-08) rõhutanud, et liisingueseme väärtus tuleb vastavalt
lg 3 kindlaks teha selle liisinguandjale tagastamise aja seisuga ning et üldjuhul ei ole määrav liisingueseme müügihind, vaid selle väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind) tagastamise ajal. Seejuures on riigikohus märkinud, et poolte kokkuleppel võib lähtuda selle asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Ajavahemik, mille jooksul tuleb liisinguese võõrandada, peab sellise kokkuleppe puhul olema põhjendatud ja mõistlik, arvestades mh liisingueseme olemust ja selle võimalikku väärtuse langust aja möödudes. Hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on riigikohtu arvates sel juhul mõistlik ja lubatav ning liisinguandja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu saamiseks sel juhul täitnud. Sõidukite üleandmise-vastuvõtmise aktidega on tõendatud, et sõiduauto Mercedes-Benz R 320 CDI 4-Matic on XXXOÜ-le üle antud 23.07.2008 ja sõiduauto Mercedes-Benz S 320 SDI on XXXAS-ile üle antud 08.01.2009. Sõiduauto Mercedes-Benz R 320 CDI 4-Matic realiseeriti 11.06.2009 XXXOÜ-le hinnaga 312 932,00 EEK/ 20 000,00 € (käibemaksuta). Vara jääkmaksumus oli 528 700,96 EEK/ 33 790,15 € (käibemaksuta). Sõiduauto Mercedes-Benz S 320 SDI realiseeriti 05.08.2009 ostjale XXX hinnaga 395041,60 EEK/ 25 247.76 € (käibemaksuta). Vara jääkmaksumus oli 703 626,04 EEK/ 44 969,90 € (käibemaksuta). Hageja tuginedes eelnimetatud liisingulepingu üldtingimustele asus seisukohale, et kostjal tuleb lepingu 1 alusel hüvitada hagejale 281 485,04 EEK/ 17 990,17 € ja lepingu 2 alusel 353 379,01 EEK/ 22 585,04 €. Seega müüdi sõiduautot Mercedes-Benz R 320 CDI 4-Matic ligikaudu aasta (23.07.2008 – 11.06.2009) ja sõiduautot Mercedes-Benz S 320 SDI seitse kuud (08.01.2009 - 05.08.2009), kusjuures nende müügihinda alandati hageja 09.10.2009 vastuse nr. 200.103-030/47291 kohaselt igakuiselt 5-11% kuus, mistõttu ei saa sõidukite müügihinnad pärast poole aasta või aasta möödumist ja igakuist hinnaalandamist nii suures ulatuses vastata enam nende üleandmise aegsele turuväärtusele. Kohtule esitatud AS-i XXX hindamisaktiga ja tunnistajana kohtus üle kuulatud XXX ütlustega on tõendatud, et 17.09.2008 oli sõiduauto Mercedes-Benz R 320 CDI 4-Matic orienteeruv turuväärtus 620 000 EEK/ 39 625,22 € ja 12.09.2008 sõiduauto Mercedes-Benz S 320 SDI 850 000 EEK/ 54 324 €. Hindamisaktide kohaselt kehtisid need 30 päeva. Tunnistaja XXX, kes koostas AS-i XXX hindamisaktid ja omab 10-aastast hindamiskogemust, ütlustega on tõendatud, et aktides märgitud sõidukite hindamine toimus visuaalse vaatluse teel, varustust kontrollis ta tehnilise passi andmete ja VIN-koodi alusel andmebaasidest, hindamise aluseks võttis ta keskmise turuhinna, auto24.ee andmed ja ka välismaa portaalid (programm Schwake, mis on analoogiline statistikaameti ja konjunktuuri instituudile), millest nähtusid Euroopas reaalselt tehtud tehingute väärtused ja väärtuste keskmine turuhind. Tunnistaja võttis arvesse EKI 2008a. II ja III kvartali andmeid, EKI päringutest nähtuvalt on hinna langus olnud 2009a. I ja II kvartalis umbes 3%. Tunnistaja ütluste kohaselt varieerub auto.24.ee müügihind 3-10%, luksusautode müük võiks kesta poolest aastast aastani, seejuures nende hind märkimisväärselt ei lange. Kiire hinna langetamine luksusautode puhul ei olnud põhjendatud ja müügiga oleks tulnud oodata. Käesoleval ajal oleks nende sõiduautode hinnad S-klassi autodel pool miljonit ja R-klassi autodel 350 000-400 000 krooni. Tunnistaja hinnangul mõjutas hindade langust järelturul asjaolu, et umbes 60 % müügis olnud sõidukitest oli Swedbank Liisingu vara, mille hindu langetati iga kahe nädala tagant. Tunnistaja ütluste kohaselt määras ta sõidukitele õiglase hinna ja leidis, et antud sõidukeid oleks saanud müüa kõrgema hinnaga, sõidukid müüdi ebamõistlikult madala hinnaga. Auto 24.ee müügikuulutusega on tõendatud, et sõiduauto Mercedes-Benz R 320 CDI 4-Matic pani liisinguandja müüki hinnaga 560 000 EEK/ 35 790,52€ ja hageja 9.12.2008 hinnaga 466 101,69 EEK/ 29 789,33 € ning sõiduauto Mercedes-Benz S 320 SDI pani hageja müüki hinnaga 850 000 EEK/ 54 324,90 €. Hinnad sisaldasid käibemaksu. Kohtule esitatud Eesti Konjunktuuriinstituudi AS-i (EKI) 27.09.2011 tõenditest nr 135 ja 136 nähtub sarnaste sõidukite keskmine turuhind sõidukite üleandmise ajal 2008 IV kvartalis ja 2009 aasta I ja II kvartalis: Mercedes-Benz R 320 CDI, mootori töömahuga 3,0 liitrit, võimsusega 165 W, kere tüübilt mahtuniversaal, kütuse tüübilt diislikütus, ustearvuga 5, ehitusaasta 2006, keskmiseks turuväärtuseks 2008 aasta IV kvartalis, so ajal kui sõiduk XXXAS-i müügiplatsile viidi, 539 800 krooni/ 34 499,51€, 2009 aasta I kvartalis oli sarnaste sõidukite müügihinnaks kasutatud sõidukite järelturul vastavalt 521 700 krooni/33342,71€ ja 504 000 krooni/32 211,47€ (hinnad käibemaksuga 18%). Sõiduauto Mercedes-Benz S 320 CDI mootori töömahuga 3,0 liitrit, võimsusega 173 kW, kere tüübilt sedaan, kütuse tüübilt diislikütus, ustearvuga 4, ehitusaasta 2006, keskmiseks turuväärtuseks 2008 aasta IV kvartalis 722 900 krooni. 2009 aasta I kvartalis, so ajal kui sõiduk XXXAS-i müügiplatsile viidi ja II kvartalis, oli sarnaste sõidukite müügihinnaks kasutatud sõidukite järelturul vastavalt 698 600 krooni ja 675 000 krooni (hinnad käibemaksuga 18%). EKI tõenditest nähtub, et mootorsõidukite hinnad on alanenud 3% kvartalis. Võrreldes EKI andmetega sarnaste kasutatud sõidukite keskmise turuväärtuse kohta realiseeris hageja sõiduautod Mercedes-Benz R 320 CDI 4-Matic ja Mercedes-Benz S 320 SDI ligikaudu 40% odavamalt, seega ei saa pidada sõidukite müügihinda nende turuväärtuseks tagastamise ajal. Hageja ei ole tõendanud, et ta tegi kõik endast oleneva, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud sõidukite võõrandamisel parim tulemus. Kohus võttes arvesse eelpool uuritud tõendeid leiab, et sõiduautode väärtuseks nende üleandmise ajal ei saa pidada nende võõrandamise hindasid, kuna need erinevad EKI hinnapakkumistest ligikaudu 40% liisinguandja kahjuks ja igakuiselt tehti sõidukitele ulatuslikke hinnaalandusi. Kohus ei saa sõiduautode väärtuseks pidada AS-i XXX hindamisaktides määratud väärtust, kuna need on XXX ütlustest lähtuvalt 2008 aasta II-III kvartali hinnapakkumiste alusel, pakkumine kehtib 30 päeva ja EKI teabe kohaselt on hinnapakkumised langenud igas kvartalis 3%. Kohus ei saa hinna määramisel arvestada ka ainuüksi EKI teavet kasutatud mootorsõidukite hinnapakkumiste kohta, kuna nendes ei ole arvestatud antud sõidukite tehnilist varustust ja puudusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sõiduauto Mercedes-Benz R 320 CDI 4-Matic väärtuseks selle üleandmise ajal tuleb lugeda 560 000 EEK/ 35 790,52 €, millega liisinguandja sõiduauto 23.07.2008 müüki pani, sest see hind jääb AS-i XXX hindamisaktis märgitud hinna ja EKI 2008 a. IV kvartali sõidukite keskmise müügihinna vahemikku, on AS-i XXX hinnanguga võrreldes 10% odavam, sõiduki üleandmise-vastuvõtmise aktis ei ole märgitud puudusi ja selle hinnaga on liisinguandja ise olnud nõus sõiduauto võõrandama. Sõiduauto Mercedes-Benz S 320 SDI väärtuseks tuleb lugeda AS-i XXX hindamisaktis märgitud hind, millest tuleb maha arvestada kahe kvartali hinnalangus 6% ja sõiduki puuduse (tuuleklaasi mõra) eest 5%. Seega on kohtu hinnangul sõiduki hinnaks 756 500 EEK/ 48 349,16 € (käibemaksuga) ja 620 333 EEK/ 39 646,31 €, mis ei erine oluliselt EKI I kvartali sarnaste sõidukite (ilma lisavarustuseta) võrdlushinnast 698 600 EEK/ 44 648,68 €. Sõidukite üleandmise-vastuvõtmise aktidega on tõendatud, et sõiduauto Mercedes-Benz R 320 CDI 4-matic on XXXOÜ-le üle antud 23.07.2008, sõidukil puudusi ega vigu esile toodud ei ole ja sõiduauto Mercedes-Benz S 320 SDI on XXXAS-ile üle antud 08.01.2009, aktil on märgitud puudusena tuuleklaasi mõra. Hageja nõue müügiga kaasnevate kulude eest lepingu 1 puhul on 13 534,23 EEK/ 864,99 €, mis põhineb XXXOÜ ja XXX OÜ esitatud arvetel ja lepingu 2 puhul 16355,57 EEK/ 1045,31 €, mis põhineb XXXAS esitatud arvel. XXXOÜ arvest nr. 010677 25.06.2009 nähtuvalt on hagejale osutatud sõiduauto Mercedes-Benz R 320 CDI 4-Matic müügiteenust summas 12 517,28/ 800,00 €, mis moodustab 4% müügihinnast ja OÜ XXX teenuste arvest nr 906055 05.06.2009, et on teostatud sama sõiduauto turbo kontroll summas 1016,95/ 64,99 €. XXXAS arvest nr 292603581 01.09.2009 nähtuvalt on arve väljastatud sõiduauto Mercedes-Benz S 320 SDI 2006 realiseerimise eest summas 15801,67 EEK/ 1009,91 €, mis moodustab 4% sõiduki müügihinnast ja arvest nr 29260039 16.02.2009, et on teostatud samale sõidukile müügieelne tehniline ülevaatus 399,79 EEK, jahutusvedeliku lisamine 154,11 EEK, mootoripesu 127,12 EEK, välipesu 250,00 EEK ja sisepesu koos salongi puhastusega 250 EEK. Kohus on seisukohal, et sõidukite realiseerimise eest makstav vahendustasu 4% sõidukite hinnast, ei ole ülemäära suur, vaid seda saab pidada mõistlikuks tasuks. Kostja ei ole tõendanud, et sõidukeid oleks saanud realiseerida väiksema vahendustasuga. Kohus peab müügiga seotud kuluks ka sõiduauto sise- ja välispesu, kokku 500,00 EEK/ 31,96€. Kuna sõidukite müügikulu on põhjustatud liisingulepingute ülesütlemisest, siis on need kulud lisakulud
Riigikohus on lahendis 3-2-1-52-11 asunud seisukohale, et remondikulud ei ole
lg 4 mõttes ülesütlemisest tingitud lisakuludeks, sest
lg 3 kohaselt arvestatakse liisinguandja nõude suuruse arvutamisel liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kuivõrd liisingueseme remondivajadus mõjutab liisingueseme väärtust, siis tuleb seda liisinguandja nõude suuruse arvutamisel arvestada
Kostja väitel tagastati sõidukid hagejale heas korras ja tehnilises seisundis, arvestades vara kasutamisest tekkivat loomulikku kulumist. Antud väidet tõendab ka asjaolu, et sõidukite vastuvõtmise-üleandmise aktidel ei ole märkusi sõidukite puuduste kohta, va. tuuleklaasi mõra. Sõiduautole Mercedes-Benz R 320 CDI 4-matic on teostatud turbo kontroll ligikaudu 10 kuud pärast sõiduauto üleandmist ja sõiduautole Mercedes-Benz S 320 SDI tehniline ülevaatus rohkem kui kuu pärast sõiduauto üleandmist. Järelikult on need puudused või nende väljaselgitamise vajadus tekkinud oluliselt hiljem kui sõidukid üle anti ning kostja ei ole nende eest vastutav. Seega ei ole põhjendatud kostjalt sõidukite hoolduskulu (tehniline ülevaatus, turbo kontroll, mootoripesu) ja jahutusvedeliku lisamise kulu, väljamõistmine
lg 4 alusel, mistõttu tuleb lepingu 1 kuludest maha arvata OÜ XXX teenuste arves nr 906055 05.06.2009 märgitud sõiduauto turbo kontroll summas 1016,95/ 64,99 € ja lepingu 2 kuludest maha arvata XXXAS arves nr 29260039 16.02.2009 märgitud sõiduki müügieelne tehniline ülevaatus 399,79 EEK, jahutusvedeliku lisamine 154,11 EEK, mootoripesu 127,12 EEK, kokku 681,02 EEK/ 43,53 €.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse täitmiseni. Hageja ja liisinguvõtja leppisid liisingulepingus kokku 0,25% viivise määra kohaldamises maksete mittetähtaegse tasumise korral.
lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt
, mille lõike 1 järgi võib kohus leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada tasumisele kuuluvat leppetrahvi mõistliku suuruseni arvestades kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja taotles viiviste vähendamist mõistliku suuruseni, kuna nõutav viivis on ebamõistlikult suur ja seetõttu hea usu põhimõtet eirav. Kohtupraktikas on asutud muuhulgas seisukohale, et kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu seaduses sätestatust suuremas ulatuses.
sätestatud viivisemäär on käesoleval hetkel 8% aastas, mis on oluliselt väiksem poolte vahel kokkulepitud viivise määrast. Hageja ei ole esile toonud, et tal oleks võla mittetagastamise tõttu tekkinud kahju. Lepingu ülesütlemisest tingitud kahju ja kulutuste nõudes on hageja esitanud iseseisvad nõuded. Seega asub kohus seisukohale, et väljamõistetavat viivist tuleb vähendada poole võrra (0,125%-le) ja mõista lepingu 1 debitoorselt võlgnevuselt välja viivis kokku 101,59 € ja lepingu 2 debitoorselt võlgnevuselt kokku 172,92 €. Kohus, tuginedes eelpool tuvastatud liisinguesemete väärtustele ning hageja põhjendatud ja mõistlikele kuludele leiab, et kostja võlgnevus liisinguvara tagastamisel lepingute kaupa oli alljärgnev: Hageja liisingulepingust nr XXX tulenev nõue kostja vastu on 37 823,58 eurot, mis koosneb vara 1 jääkmaksumusest 33 790,15 € (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest 3131,84 €, vähendatud viivisvõlgnevusest 101,59 € ja vara 1 tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludest kokku 800,00€. Vara 1 väärtuseks selle üleandmise ajal luges kohus 459 200 EEK/ 29 348,23 € (ilma käibemaksuta). Järelikult oli liisinguvõtjal vara üleandmisel 23.07.2008 hageja ees võlg 8475,35 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Hageja liisingulepingust nr XXX tulenev nõue kostja vastu on 47616,35 eurot, mis koosneb vara 2 jääkmaksumusest summas 44 969,90 € (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest 1 471,75 €, vähendatud viivisvõlgnevusest 172,92 € ja vara 2 tagastamise ja realiseerimisega seotud kuludest kokku 1 001,78 € (käibemaksuta). Vara 2 väärtuseks selle üleandmise ajal luges kohus 39 646,31 €, (käibemaksuta). Järelikult oli liisinguvõtjal vara üleandmisel 08.01.2009 hageja ees võlg 7970,04 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg kokku 16 445,39 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kohus vähendas viivist poole võrra, siis tuleb viivis välja mõista 0,13% päevas põhivõlalt 16 445,39 hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 tuleb menetluskulud jätta 14% ulatuses hageja ja 86% ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.