← Eesti

3-13-1475/18

Obsah (5)§ 111§ 112§ 45§ 37§ 121

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnak

§ 111

lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

§ 112

näeb ette füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangud, mis on sätestatud imperatiivselt ning seega on kohtul kohustus nende esinemisel menetlusabi mitte anda.

§ 112

lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti 2 mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et analoogia korras on

§ 112

lg 1 p-s 1 nimetatud mahaarvamistega võrdsustatavad kinnipeetava isikuarvele kantud summadest seaduse alusel (vangistusseaduse § 44) tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad summad, ning kinnipeetavate poolt tehtavad kulutused elektriseadmete kasutamisele on võrreldavad kulutustega eluasemele ja seega maha arvatavad (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 12.03.2012. a määrus haldusasjas nr 3-7-1-3-61-12). 7. Halduskohus on määruskaebuse esitajale menetlusabi andmise otsustamisel hinnanud nii kaebuse eduväljavaateid kui määruskaebuse esitaja majanduslikku võimekust riigilõivu tasumiseks. Ringkonnakohus kontrollis

§ 112

lg 1 p 1 alusel määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (06.03.2013−05.07.2013) sissetulekuid ja väljaminekuid ning veendus, et halduskohus on menetlusabi andmist reguleerivaid sätteid õigesti kohaldanud. Halduskohus on õigesti arvutanud määruskaebuse esitaja kahekordseks ühe kuu keskmiseks sissetulekuks 36,49 eurot, arvestades õigesti määruskaebuse esitaja sissetulekutest maha kinnipidamised vabanemis- ja nõuete fondi ning kulutused elektrienergiale. Seega nähtub määruskaebuse esitaja sissetulekutest, et antud juhul esineb

§ 112

lg 1 p-s 1 sätestatud piirang menetlusabi mitteandmiseks ning määruskaebuse esitaja on võimeline tasuma kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. 8. Siiski ei nõustu ringkonnakohus täielikult halduskohtu põhjendustega tuvastamiskaebuse eduväljavaadete osas. Halduskohus on tuvastamiskaebuse perspektiivi hindamisel lähtunud sellest, et tuvastamiskaebus on esitatud hilisema kahju hüvitamise kaebuse esitamise eesmärgil. Kuigi määruskaebuse esitaja on kaebuses hilisemale kahjuhüvitise saamise soovile põgusalt viidanud, ei saa siiski jätta tähelepanuta muid tuvastamiskaebusele menetlusseadustikus ette nähtud nõudeid.

§ 45

lg 2 esimene lause sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Ringkonnakohtu hinnangul oli käesolevas asjas kirjeldatud asjaoludel määruskaebuse esitajal võimalus kaitsta enda õigusi tõhusama vahendiga. Pärast vangla poolt tema 25.06.

  1. a venekeelse taotluse läbi vaatamata jätmist oli määruskaebuse esitajal võimalus nõuda vaidemenetluse korras vanglale ettekirjutuse tegemist tema taotluse läbi vaatamiseks (haldusmenetluse seaduse § 72 lg 1 p 3). Juhul, kui vaidemenetluse tulemus ei oleks määruskaebuse esitajat rahuldanud, oleks ta saanud esitada kaebuse halduskohtule vangla kohustamiseks tema 25.06.
  2. a taotluse läbivaatamiseks (

§ 37lg 2 p 2).

Määruskaebuse esitaja on esitanud tuvastamiskaebuse kohtule juba järgmisel päeval pärast vangla vastuse kättesaamist tema taotluse läbivaatamata jätmise kohta. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et ta oleks enne kohtule tuvastamiskaebuse esitamist proovinud oma õigusi tuvastamiskaebusest efektiivsema vahendiga kaitsta. Kuna antud juhul olid efektiivsemad vahendid määruskaebuse esitaja õiguste kaitseks olemas, kuid määruskaebuse esitaja on jätnud need vahendid rakendamata, puudub tal tuvastamiskaebuse esitamisel kaebeõigus. Tulenevalt

§ 121

lg 2 p-st 1 võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kuna tegemist ei ole imperatiivse alusega kaebuse tagastamiseks, peab kohus nimetatud alusel kaebuse tagastamise üle otsustades kaaluma erinevaid haldusasjas tähtsust omavaid asjaolusid. Näiteks kui kohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust kaebuses toodud asjaoludel, siis on tal kohustus asja menetleda (vt RKHKm 15.05.2008, nr 3-3-1-9-08, p 15). 9. Halduskohtu mittetäielikud põhjendused tuvastamiskaebuse lubatavuse ning selle eduväljavaadete kohta ei too siiski kaasa halduskohtu määruse tühistamist, kuna antud juhul esineb

§ 112

lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmise piirang, mis on iseseisvaks 3 aluseks menetlusabi taotluse mitterahuldamiseks. Seega on halduskohus õigesti jätnud määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse rahuldamata ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Tiina Pappel Maili Lokk 4 Madis Ernits

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.