Obsah (5)

§ 121§ 45§ 37§ 203§ 108

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ei

§ 121lg 1 p 2 kohaldamise osas põhjendused käesoleva määruse p 10 põhjendustega.

1. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. MTÜ Kirderanniku Koostöökogu (KIKO) juhatuse 11.04.
3. a protokolli nr 5-2012 (tl 15) kohaselt otsustati mitte toetada MTÜ Sõtke külaseltsi projekti „Välikaardi ostmine ja paigaldamine“ rahastamist. MTÜ Sõtke külaseltsi projekti puudutava osa väljavõte protokollist saadeti külaseltsi juhatuse liikme A.O. e-maili aadressile 15.04.
4. A.O. esitas külaseltsi nimel 21.05.2012 ja 25.05.2012 KIKO-le taotlused, milles palus, et KIKO juhatus esitaks taotlejale mõistliku aja jooksul haldusakti, milles oleks selgelt väljendatud KIKO juhatuse protokolli nr 5-2012 tegelik sisu ja haldusakti vorm ja mis vastaks haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatule (tl 12–14). KIKO seda ei teinud.
5. MTÜ Sõtke külaselts esitas 06.06.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2–3), milles palus tuvastada KIKO juhatuse 11.04.
6. a protokollilise otsuse õigusvastasus. Kaebuse kohaselt on vaidlustatav otsus haldusakt, mis on õigusvastane, sest see on olulises osas põhjendamata ja selles esinevad vormivead (puudub vaidlustamisviide; e-kirjast ei nähtu, et otsus oleks vastu võetud selleks pädeva KIKO juhatuse poolt). Kaebajal on tuvastamiskaebuse esitamisel preventiivne huvi, kuna ta tegeleb aktiivselt projektitoetuste taotlemisega ning soovib seda tegevust tulevikus jätkata. Seetõttu on tema jaoks oluline, et KIKO juhatuse haldusaktid oleksid selged ja põhjendatud. KIKO praktika on aga taotlejatele väljastada vormivigadega ning oluliselt põhjendamata haldusakte. Kui vaidlusaluse haldusakti õigusvastasust ei tuvastata, on kaebajal alus eeldada, et KIKO poolt kaebajale väljastatud järgmine haldusakt on ka õigusvastane.
7. Tartu Halduskohtu 12.06.
8. a määrusega (tl 18–19) jäeti kaebus käiguta. Määruses selgitati, et halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 45 lg 2 võimaldab tuvastamiskaebust esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastamisnõude rahuldamine ei muuda keelduvat haldusakti kehtetuks. Situatsiooni kordumisel on isikul võimalik esitada asjakohane tühistamis- ja kohustamiskaebus ning preventiivsel huvil rajanev tuvastamiskaebus pole üldreeglina võimalik. Eeltoodud põhjustel ei vasta kaebus seaduses kehtestatud nõuetele. Selleks, et kohus saaks lahendada kaebuse menetlusse võtmise küsimuse, peab kaebaja kohtu määratud tähtaja jooksul otsustama, kas üldse ja milliseid konkreetseid nõudeid on tal võimalik oma õiguse kaitseks esitada ning sõnastama vastava

-i võimalustega kooskõlas oleva taotluse. Puuduste kõrvaldamata jätmisel tagastatakse kaebus

§ 121lg 1 p 2 alusel.

4. Halduskohtule 19.06.2012 esitatud seisukohas (tl 22–23) selgitas kaebaja, et käesolevas asjas kaebuse esitamise ajaks oli tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamise tähtaeg möödunud. Ühtlasi sätestab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 98 lg 1 enne halduskohtu poole pöördumist kohustusliku vaidemenetluse. Kaebuse esitamise ajaks oli ka vaide esitamise tähtaeg möödunud. Eelnevat arvestades on tuvastamiskaebus kaebaja õiguste kaitseks kõige tõhusam vahend. Lisaks on kaebus oluline just preventiivse huvi seisukohalt. Kaebaja mõistab, et tuvastamiskaebuse rahuldamine haldusakti kehtetuks ei muuda. Riigikohtu halduskolleegium tunnustab põhjendatud huvina ka preventiivset huvi ning kaebaja leiab, et 01.01.2012 kehtima hakanud

§ 45

lg-ga 2 ei ole seadusandja soovinud Riigikohtu lahendites leitust kõrvale kalduda. Võimalikult tõhusate vahendite kasutamise nõue ei saa tähendada, et juhul, kui haldusorgan käitub õigusvastaselt ning tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamise tähtaeg on möödunud, siis puudub isikul preventiivsel huvil rajaneva õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamise õigus vaid põhjusel, et situatsiooni kordumisel on võimalik esitada asjakohane kaebus. Sellist tõlgendust arvestades kaoks üleüldse võimalus preventiivsel huvil rajanevat tuvastamiskaebust esitada, kuna kaebajal on alati võimalus haldusorgani poolt toime pandud järgmist õigusrikkumist kohtus vaidlustada. Arvestades KIKO õigusvastaste haldusaktide väljastamise praktikat, on tuvastamiskaebus ilmselgelt põhjendatud ning kaebaja jääb oma nõude juurde. 5. Tartu Halduskohtu 03.07.2012. a määrusega (tl 24–25) kaebus tagastati. Halduskohus tagastas kaebuse

§ 121lg 1 p 2 ja § 121 lg 2 p 2 alusel.

Kaebaja ei ole vaatamata tagajärgede kohta antud hoiatusele kaebuse puuduseid kõrvaldanud ning kaebuses esitatust nähtuvalt ei saa ta selle abil saavutada oma õigustele soovitud kaitset. Halduskohus kordas oma 12.06.2012. a käiguta jätmise määruse põhjendusi seoses

§ 45lg-ga 2.

Kohus leidis, et kaebaja 19.06.2012 seisukohas viidatud Riigikohtu praktika ei ole praegu kehtivat

-i silmas pidades kohaldatav. Vaide või tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamise tähtaja möödalaskmine ei kujuta endast kindlasti sellist erandlikku juhtumit, mille tõttu oleks õigustatud tuvastamiskaebuse esitamine. Kaebuse rahuldamine näitaks otsuse tegijale küll seda, mida ta valesti tegi, kuid kaebaja soovib õiguste kaitset saada tulevaste võimalike otsuste tarbeks. Nende suhtes on kõige tõhusam kaitsevahend õigeaegne vaide ja 2 tühistamis- või kohustamisnõude esitamine, tuvastamisnõude rahuldamine sama eesmärki aga piisava kindlusega ei taga. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 6. MTÜ Sõtke külaselts esitas 17.07.2012 määruskaebuse (tl 28–29), milles palub halduskohtu määrus tühistada ning teha uus määrus, millega võtta kaebaja kaebus menetlusse. Kaebaja palub menetluskulud vastustajalt välja mõista. Määruskaebuse kohaselt jääb kaebaja enda varasemate seisukohtade juurde, kuid lisab järgmist. Halduskohus on asunud meelevaldselt tõlgendama

§ 45

lg-t 2, leides sisuliselt, et tuvastamiskaebuse esitamise puhul on alati tõhusamaks vahendiks asjakohane tühistamis- või kohustamiskaebus situatsiooni kordumisel. Kaebaja viitas kaebuse täienduses Riigikohtu 21.06.

1. a lahendile nr 3-3-1-24-10 ning Tartu Ringkonnakohtu 02.03.
2. a otsusele asjas nr 3-10-2294, kus mõlemas on preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse vajalikkust põhjendatud, selle menetlusse võtmist ei ole arvustatud ning kaebused on rahuldatud. Kaebaja kordab, et 01.01.2012 kehtima hakanud

§ 45

lg-ga 2 ei ole seadusandja soovinud Riigikohtu ja ringkonnakohtu lahendites leitust kõrvale kalduda. Võimalikult tõhusate vahendite kasutamise nõue ei saa tähendada, et juhul, kui haldusorgan käitub õigusvastaselt ning tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamise tähtaeg on möödunud, siis puudub isikul preventiivsel huvil rajaneva õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamise õigus vaid põhjusel, et situatsiooni kordumisel on võimalik esitada asjakohane kaebus. Sellist tõlgendust arvestades kaoks üleüldse võimalus preventiivsel huvil rajanevat tuvastamiskaebust esitada, kuna kaebajal on alati võimalus haldusorgani poolt toimepandud järgmist õigusrikkumist kohtus vaidlustada. Kaebaja rõhutab, et tema kaebus on oluline just preventiivset huvi silmas pidades. Võib eeldada, et järgmine KIKO poolt kaebajale väljastatud haldusakt on samuti õigusvastane. Arvestades, et projektitaotlusi saab esitada vaid kuni kindla tähtajani, ei ole välistatud olukord, kus kaebajal jääb toetus saamata põhjusel, et KIKO juhatuse haldusaktist ei nähtu üheselt arusaadavad õigused ja kohustused või sellest puudub arusaadav ning argumenteeritud põhjendus, miks on taotlus jäetud toetamata. Kõige tõhusam vahend kaebajale on just tuvastamiskaebus, seda isegi juhul, kui kohustusliku kohtueelse menetluse või tühistamis- ja kohustamisnõuete kaebetähtaeg ei oleks käesolevaks hetkeks möödunud. Kaebaja saavutab oma eesmärgi tuvastamiskaebusega täpselt sama tõhusalt kui tühistamiskaebusega, kuid tuvastamiskaebus koormab kohut vähem, sest sel juhul ei pea analüüsima, kas õigusvastane haldusakt tuleb tühistada. Halduskohtu järeldus, et kaebus tuleb tagastada, kuna õiguste kaitseks leidub tõhusamaid vahendeid ning kaebuses esitatust nähtuvalt ei saa ta selle abil saavutada oma õiguste kaitset, jääb arusaamatuks. 7. MTÜ Kirderanniku Koostöökogu 17.08.2012. a vastuses (tl 39–40) määruskaebusele palutakse määruskaebus rahuldamata jätta. Vastustaja menetluskulud tuleb välja mõista kaebajalt ning kaebaja kulud jätta tema enda kanda. Vastuse põhjenduste kohaselt tõlgendas halduskohus

§ 45lg-t 2 õigesti ning vastavuses seadusandja tahtega.

Kaebaja peab õiguseks, mille kaitseks ta tuvastamiskaebuse on esitanud, asjaolu, et kaebaja tegeleb aktiivselt projektitoetuste taotlemisega ning soovib seda tegevust jätkata ka tulevikus. Vastustaja on seisukohal, et sellise tulevikku suunatud hüpoteetilise võimaluse esiletoomine – millalgi tulevikus projektitoetuse taotluse esitamine – ei põhjenda preventiivset huvi tuvastuskaebuse esitamiseks. 17.08.2012 seisuga ei olnud vastustaja menetluses ühtegi kaebaja esitatud ega pooleliolevat projektitoetuse taotlust ning pole selge ega tõenäoline, kas ja millal kaebaja tulevikus vastustajale taotlusi esitab. Puudub alus eeldada, et kaebaja esitab tulevikus vastustajale kas või ühe projektitoetuse taotluse. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi erandlikku asjaolu, mille olemasolu saaks kohus kontrollida ning millise olemasolul oleks tuvastamiskaebuse esitamine põhjendatud. 3 Eeltoodud tulevikku suunatud hüpoteetiline põhjendus ei ole selline erandlik juhtum. Riigikohus leidis 22.09.2010. a lahendis nr 3-3-1-40-10, et pelgalt hüpoteetiline võimalus sattuda uuesti samalaadsesse olukorda ei põhjenda piisavalt preventiivset huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Tuvastamiskaebuse esitamise erandlikkust kinnitab ka

§ 45

lg 2 kolmas lause, mille kohaselt ei ole tuvastamiskaebuse esitamiseks õigust teatud juhtudel isegi siis, kui hiljem on kavas esitada hüvitamiskaebus. Vastustaja on seisukohal, et asjaolu, et kaebaja on minetanud võimaluse esitada vaie või tühistamis- ja kohustamiskaebus, ei anna talle õigust esitada tuvastamiskaebust, pidades silmas vaid preventiivset huvi ning toetudes hüpoteetilisele võimalusele sattuda tulevikus samalaadsesse olukorda. Arutelu selle üle, kas tuvastamiskaebus on kaebaja jaoks kõige tõhusam vahend, ei ole vajalik, kuna kaebaja poolt kaitsta soovitav õigus ei ole preventiivsel eesmärgil rajaneva tuvastamiskaebuse esitamisega kaitstav. Lisaks on iga projektitoetuse taotlus individuaalne ning see vaadatakse läbi individuaalselt, mistõttu ei ole kaebajal võimalik saada preventiivsele huvile tuginedes oma õigustele kaitset. Isegi kui eeldada preventiivse huvi olemasolu, ei anna vaidlus kaebajale mingisugust õiguslikku kaitset ega kindlust tuleviku jaoks analoogse situatsiooni kordumisel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuid asendab halduskohtu määruse põhjendused

§ 121lg 1 p 2 kohaldamist puudutavas osas käesoleva määruse p 10 põhjendustega.

1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kaebuses leiti õigesti, et kohaliku tegevusgrupi juhatuse otsus projekti rahastamist mitte toetada on haldusakt. Projektitoetuse taotluste menetlemise korra sätestab põllumajandusministri 27.09.
2. a määrusega nr 92 kehtestatud „Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (Kord). MTÜ Kirderanniku Koostöökogu on asjas vastustajaks kui kohalik tegevusgrupp Korra mõttes, kelle ülesandeks on muuhulgas projektitoetuse taotluse kinnitamine. Niisiis kohalik tegevusgrupp on haldusorgan HMS § 8 lg 1 tähenduses, st isik, keda on seaduse või määrusega volitatud täitma avaliku halduse ülesandeid. Kohaliku tegevusgrupi kinnitus projektitoetuse taotlusele on PRIA poolt makstava toetuse saamise eelduseks (vt Korra §-d 30–34, sh § 33 lg 2 p 1). Seega KIKO juhatuse poolt projektitaotluse kinnitamisest keeldumisega on lõplikult otsustatud ka see, et taotleja PRIA-lt toetust ei saa. Kinnitamisest keeldumine lõpetab konkreetse taotleja jaoks menetluse ning tegemist on haldusaktiga. Ringkonnakohtu järeldust kinnitavad Korra § 30 lg-d 4 ja
3. Korra § 30 lg 4 kohaselt teeb kohalik tegevusgrupp samas lõikes loetletud juhtudel projektitaotluse kinnitamisest keeldumise otsuse. Korra § 30 lg 8 sätestab, et projektitaotluste menetlemine on haldusmenetlus ning lg-s 4 nimetatud otsus, s.o projektitaotluse kinnitamisest keeldumise otsus, on haldusakt.
4. Halduskohus tagastas MTÜ Sõtke külaselts kaebuse kahel alusel –

§ 121

lg 1 p 2 ning § 121 lg 2 p 2.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Halduskohus pidas kaebuse puuduseks sisuliselt seda, et esitati tuvastamiskaebus. See nähtub halduskohtu viitest

§ 45

lg-le 2 ning selgitustest, et preventiivsel huvil rajanev tuvastamiskaebus pole üldreeglina võimalik. Puuduse kõrvaldamiseks pidi kaebaja otsustama, kas üldse ja milliseid konkreetseid nõudeid on tal võimalik oma õiguse kaitseks esitada ning 4 sõnastama vastava

-i võimalustega kooskõlas oleva taotluse. Kui kaebaja oma 19.06.2012. a seisukohas avaldas, et jääb tuvastamisnõude juurde, tagastas kohus kaebuse muuhulgas puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei saa

§ 121

lg 1 p 2 kaebuse tagastamise alusena kohaldada, kuna asjaolu, et kohtu hinnangul ei olnud kaebaja esitanud oma õiguse kaitseks sobivat nõuet, ei ole käsitatav kaebuse puudusena, samas kui kaebus vastas formaalselt

§ 37–39 nõuetele (vt RKHKm 04.06.2013, nr 3-3-1-86-12, p 14).

Halduskohus ei ole viidanud ka ühelegi muule puudusele, mille kõrvaldamata jätmine annaks alust

§ 121lg 1 p 2 kohaldamiseks.

11.

§ 121

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Ringkonnakohus nõustub

§ 121

lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 kohaldamise osas halduskohtu põhjendustega ega korda neid kõiki (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

Kaebaja eesmärk on tulevikus oma õigustele kaitset saada. Selle eesmärgi saavutamiseks on tal situatsiooni kordumisel võimalik kasutada tõhusamaid vahendeid, s.o esitada asjakohane tühistamis- ja kohustamiskaebus. Seega oli õige tagastada kaebus

§ 121lg 2 p 2 alusel koosmõjus § 45 lg-ga 2.

12. Määruskaebuses leiti, et halduskohus tõlgendas

§ 45

lg-t 2 meelevaldselt ning et kohtu märgitust nähtub, et alates 01.01.2012 kehtima hakanud

§ 45

lg-s 2 kehtestatuga on seadusandja näinud ette, et tuvastamiskaebuse esitamise puhul on alati tõhusamaks vahendiks asjakohane tühistamis- või kohustamiskaebus situatsiooni kordumisel. Ringkonnakohtu hinnangul halduskohtu määrusest sellist üldistust teha ei saa. Halduskohus tagastas vaidlustatud määrusega konkreetse kaebuse, milles kaebaja oli preventiivsel eesmärgil esitanud haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõude. Samas

§ 37

lg 2 p 6 võimaldab tuvastada ka toimingu õigusvastasust ning

§ 45

lg 2 aktsepteerib tuvastusnõude eesmärgina hilisema hüvitamisnõude esitamise kavatsust. Seega halduskohtu soovitus esitada tulevikus tühistamis- ja kohustamiskaebus ei kehti kõikide tuvastusnõuete kohta ning ei saa nõustuda, et halduskohus kitsendas tuvastamiskaebuse esitamise võimalusi

§ 45lg-t 2 tõlgendades nii palju, nagu seda väidab kaebaja.

Alati polegi võimalik midagi tühistada või haldusorganit millekski kohustada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kuna hetkel on vaidluse all taotluse kinnitamisest keelduv haldusakt, siis on tõhus õiguskaitsevahend tühistamis- ja kohustamiskaebus. Kaebaja laskis KIKO juhatuse 11.04.

1. a otsuse peale vaide ning halduskohtusse tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamise võimaluse mööda. Kui kaebaja jättis kasutamata tõhusaima vahendi oma õiguste kaitseks, siis see ei tähenda, et edasi võib hakata kasutama vähem tõhusaid vahendeid. KIKO juhatuse 11.04.
2. a protokollilise otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõue ei kaitse kaebaja õigusi tõhusalt praegu ega ka tulevikus. Tulevikus on projektitaotluse kinnitamisest keeldumise otsuse puhul samuti tõhusaim esitada otsuse tühistamise nõue ning kohustamisnõue kaebaja projektitaotluse kinnitamise uueks otsustamiseks.
3. Määruskaebuses märkis kaebaja ka, et halduskohtu tõlgendust arvestades kaoks üleüldse võimalus preventiivsel huvil rajaneva tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuna kaebajal on alati võimalus haldusorgani poolt toime pandud järgmist õigusrikkumist kohtus vaidlustada. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna käesoleva määruse p-s 12 toodud põhjendustel ei ole vaidlusaluse haldusakti õigusvastasuse tuvastamise kaebus lubatud, siis puudub alus hakata hindama põhjendatud (preventiivset) huvi tuvastuskaebuse esitamiseks. Sel põhjusel ei ole määruskaebuse lahendamisel asjakohased ka muud kaebaja preventiivset huvi põhjendavad väited. 5
4. Kaebaja viitab jätkuvalt Riigikohtu 21.06.
5. a otsusele nr 3-3-1-24-10 ja Tartu Ringkonnakohtu 02.03.
6. a otsusele haldusasjas nr 3-10-2294, kus preventiivse huviga tuvastamiskaebused rahuldati. Ringkonnakohus leiab, et praeguses haldusasjas seda kohtupraktikat kohaldada ei saa. Esiteks on mõlema lahendi tegemisel kohaldatud eelmist

-i. Teiseks on lahendites tuvastatud toimingu – esimeses otsuses vaide edastamisega viivitamise ja teises vaide tähtaegselt läbi vaatamata jätmise – õigusvastasus, mitte haldusakti õigusvastasus. Kuna nii asjaolud kui kohaldatav seadus on erinevad, puudub alus käesoleva juhtumi lahendamisel neile otsustele tugineda. 15. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks tal tuleks esitada just tühistamiskaebus, millega kaasneks küll tema tegelik eesmärk – preventiivne huvi, et KIKO juhatus väljastaks nii sisuliselt kui ka formaalselt õiguspäraseid haldusakte – kui tal oleks koheselt võimalik esitada

§ 37

lg 2 p-s 6 sätestatud tuvastamiskaebus, misläbi ta saavutaks oma eesmärgi täpselt sama tõhusalt, samas kohut vähem koormates, kuna sel juhul ei pea kohus haldusakti tühistamise küsimust analüüsima. Väide, et tuvastamiskaebusega koormab kaebaja kohut vähem kui kohtu soovitatud tühistamis- ja kohustamiskaebusega, ei ole tõsiseltvõetav. Isegi, kui pidada tuvastuskaebust praegusel juhul lubatavaks ning kohus selle rahuldaks, ei tagaks see kuidagi, et kaebaja järgmiste vastustaja otsuste peale kohtusse ei pöörduks. Samuti ei pea paika väide, et tuvastuskaebus on kaebaja eesmärgi saavutamiseks täpselt sama tõhus kui tulevane tühistamiskaebus. Juba välja antud haldusakti õigusvastasuse tuvastamine ei kindlustaks seda, et vastustaja edaspidi ainult õiguspäraseid haldusakte väljastaks. 16. Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata, kuid Tartu Halduskohtu 03.07.2012. a määruse põhjendused

§ 121lg 1 p 2 osas tuleb asendada käesoleva määruse p 10 põhjendustega.

17.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Vastustaja esitas vastuses määruskaebusele taotluse kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks, kuid menetluskulude nimekirja ja kuludokumente kohtule esitatud ei ole. Seega ei ole neid ka võimalik välja mõista. Einar Vene Maili Lokk 6 Agu Timmi