3-12-2302/54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Tiina Pappel ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 31.10.2013, Tartu Haldusasja number 3-12-2302 Haldusasi Aleksandr Saarepu kaebus Viru Vangla 09.09.

1. a käskkirjade nr 6.-3/1673-D, nr 6.-3/1674-D, nr 6.-3/1675-D, nr 6.-3/1676-D, 12.09.
2. a käskkirja nr 6.-3/1694-D, 14.09.
3. a käskkirja nr 6.-3/1707-D, 15.09.
4. a käskkirja nr 6.-3/1716-D, 16.09.
5. a käskkirjade nr 6.-1719-D ja nr 6.-3/1720-D, 19.09.
6. a käskkirja nr 6.-3/1734-D, 26.09.
7. a käskkirjade nr 6.-3/1772-D ja 6.-3/1773-D ja 29.09.
8. a käskkirja nr 6.-3/1820-D tühistamiseks, perenime alandamises ja puuduva nimesildi tõttu jalutuskäigule mittelubamises seisnenud tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks summas 15 000 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 19.12.
9. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksandr Saarepu määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Aleksandr Saarepu Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
10. Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 19.12.
11. a määrus.
12. Saata asi tagasi halduskohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamiseks.
13. Jätta määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
14. 02.11.2012 saabus Tartu Halduskohtule määruskaebuse esitaja kaebus (tl 1-11, tõlge tl 106-109). Kaebuse kohaselt on Viru Vangla määruskaebuse esitajat 09.09.
15. a käskkirjadega nr 6.-3/1673-D (tl 25), nr 6.-3/1674-D (tl 24), nr 6.-3/1675-D (tl 29), nr 6.-3/1676-D (tl 28), 12.09.
16. a käskkirjaga nr 6.-3/1694-D (tl 26), 14.09.
17. a käskkirjaga nr 6.-3/1707-D (tl 30), 15.09.
18. a käskkirjaga nr 6.-3/1716-D (tl 31), 16.09.
19. a käskkirjadega nr 6.-1719-D (tl 33) ja nr 6.-3/1720-D (tl 32), 19.09.
20. a käskkirjaga nr 6.-3/1734-D (tl 34), 26.09.
21. a käskkirjadega nr 6.-3/1772-D (tl 36) ja 6.-3/1773-D (tl 35) ning 29.09.
22. a käskkirjaga nr 6.-3/1820-D (tl 37) põhjendamatult karistanud. Samuti on vanglaametnikud alandanud 28.08.
23. a ja 03.09.
24. a tegevusega tema perenime ega ole teda puuduva nimesildi tõttu perioodidel 13.08.2011−18.08.2011 ja 25.08.2011−29.08.2011 jalutuskäigule lubanud. Määruskaebuse esitaja palub kohtul nimetatud Viru Vangla käskkirjad tühistada, toimingud õigusvastaseks tunnistada ja mõista Viru Vanglalt välja kahjuhüvitis summas 15 000 eurot.
25. Tartu Halduskohus jättis 22.11.
26. a määrusega kaebuse käiguta ning andis määruskaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Määruse kohaselt pidi määruskaebuse esitaja esitama kohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse ja tähtaja möödalaskmise põhjused; selgitama, kas kaebuses esitatud õigusvastasuse tuvastamise nõue kuulub kahju hüvitamise nõude juurde või on tegemist iseseisva nõudega ning kui tegemist on eraldiseisva nõudega, siis miks see on tema õiguste kaitsmise seisukohalt vajalik; ning märkima, kas ta soovib asja arutamist istungil, kirjalikus menetluses või lihtmenetluses. Määruskaebuse esitaja vastas määrusele 27.11.
27. a avaldusega (tl 151-152, tõlge tl 155−155 pöördel).
28. Tartu Halduskohus tagastas 19.12.
29. a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse põhjusel, et määruskaebuse esitaja ei kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtajaks kaebuses esinenud puudusi ning kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Halduskohtu määruse kohaselt on määruskaebuse esitaja seaduses ette nähtud kaebetähtaega oluliselt ületanud. Nii kaebuses kui puuduste kõrvaldamisena esitatud avalduses puudub kaebetähtaja ennistamise taotlus ja selle möödalaskmise põhjused. Kuigi määruskaebuse esitaja on oma vastuses väitnud, et ta ei saa aru, millistest otsustest on jutt ega tea mitte ühegi dokumendi sisu, sest neid pole talle tõlgitud, nähtub Viru Vangla vastusest, et kõiki kolme otsustust on määruskaebuse esitajale inspektor-kontaktisiku poolt vene keeles tutvustatud, kahele otsustusele nimetatud vanglaametniku poolt tehtud märge kinnitab vastava dokumendi kätteandmist ja tutvustamist, ning kolmanda otsuse kätteandmist tõendab määruskaebuse esitaja enda poolt sellele tehtud märge. Halduskohtu hinnangul puudub vähimgi alus tõlkimise kohta esitatud vangla väidete õigsuses kahtlemiseks, kaebaja vastupidised väited ja otsustele tõlke mittevõimaldamise kohta kantud märked kannavad aga ilmselgelt soovi end võimalikest ebameeldivatest tagajärgedest vabastada. Kaebusest ega kaebuses puuduste kõrvaldamiseks esitatud avaldusest ei selgu, kas tuvastamisnõue kuulub kahju hüvitamise nõude juurde või on esitatud iseseisvana, ning mida määruskaebuse esitaja niisugusel juhul selle abil saavutada soovib. Halduskohus leiab, et määruskaebuse esitaja saaks kaebusest nähtuva eesmärgi, so vanglaametnike õigusvastaste toimingutega tekkinud mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise saamise, saavutada vaid vastava kahjunõude esitamisega. Kuna kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja vaatamata kohtu poolt antud selgitustele pole kaebetähtaja ennistamise taotlust esitatud, ei ole tuvastamiskaebuse eesmärki võimalik saavutada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
30. 27.12.2012 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtu 19.12.
31. a määruse peale määruskaebuse (tl 181-184, tõlge tl 187-187 pöördel), milles ta palub saata tema kaebus läbivaatamiseks halduskohtule. Määruskaebuse kohaselt on määruskaebuse esitaja enne käesolevas haldusasjas kohtusse pöördumist esitanud kohtule samuti sama vanglaametniku solvangutest tingitud kaebuse haldusasjas nr 3-11-2880, milles tagastati tema kaebus põhjusel, et ta pöördus kohtusse 2 enneaegselt. Käesolevas haldusasjas kõrvaldas määruskaebuse esitaja kohtu poolt osundatud puudused vastavalt oma arusaamisele, ning kuna talle ei võimaldatud kaitsjat, ei saa ta halduskohtumenetluse seadustikus sätestatust aru. Möödalastud kaebetähtaja osas märgib määruskaebuse esitaja, et halduskohus lähtub kaebuse mittetähtaegselt esitatuks lugedes paljasõnalisest väitest, et ta sai vastused kätte, kuid kohtul puuduvad tõendid, et ta ka nende sisuga tutvunud on. Toimingute õigusvastaseks tunnistamise nõude osas märgib määruskaebuse esitaja, et tema eesmärgiks tuvastamisnõude esitamisel on alusetult kartserisse paigutamise eest rahalise hüvitise saamine. Samuti selgitab määruskaebuse esitaja, et ta ei nõudnud vanglaametnikule karistust, vaid soovis, et tuvastataks tema perenime solvamise fakt ja et valvur vabandaks. Kuna Viru Vangla tema kaebuse osas midagi ette ei võtnud, pöördus ta rahalise hüvitise saamiseks halduskohtusse. Määruskaebuse esitaja palub määrata talle riigi kulul esindaja, et ta saaks takistamatult pöörduda sõltumatu ja õiglase kohtu poole, saada teadlikuks halduskohtumenetluse seadustikus sätestatust ning seejärel kõrvaldada kaebuses esinevad puudused. Asjaolu, et ta suutis kaebusega kohtusse pöörduda, ei tähenda määruskaebuse esitaja sõnul seda, et ta suudaks oma õigusi kaitsta. Samuti on ta maksejõuetu ega saa pöörduda tõlkebüroosse.
32. Vastustaja palub oma 08.02.
33. a vastuses määruskaebusele (tl 210) määruskaebus rahuldamata jätta. Vastustaja hinnangul ei sisaldu määruskaebuses ühtegi väidet, mis oleks aluseks määruskaebuse rahuldamisele. Vastustaja nõustub täielikult Tartu Halduskohtu 19.12.
34. a kohtumääruses väljatooduga ega pea vajalikuks seal kirjapandut korrata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
35. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu 19.12.
36. a määrus tühistada. Haldusasi tuleb saata tagasi halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse lahendamiseks.
37. Määruskaebuse esitaja on esitanud kohtule käskkirjade tühistamise, vanglaametnike tegevuse ning alusetult kartseris viibimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise ning õigusvastasuse tuvastamise nõuded. Halduskohtu poolt vanglale tehtud päringule saadud vastusest nähtus, et määruskaebuse esitaja on läbinud kaebuses nimetatud käskkirjade tühistamise ning kahju hüvitamise nõuete osas kohtueelse menetluse. Kuna vangla vastavad vaideotsused ning otsused kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta olid tehtud 24.01.2012 (määruskaebuse esitaja poolt kätte saadud 25.01.2012), 03.02.2012 (kätte saadud 06.02.2012) ning 08.02.2012 (kätte saadud 09.02.2012), tuli määruskaebuse esitajal tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-st 2 esitada vastavasisulised kaebused halduskohtule 30 päeva jooksul arvates nende otsuste talle teatavaks tegemise päevast. Määruskaebuse esitaja kaebus saabus halduskohtule aga alles 02.11.
38. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et kaebus on esitatud tähtaega ületades, ning palunud HKMS § 120 lg 3 alusel koosmõjus § 38 lg-ga 5 kõrvaldada kaebuses esinev puudus ja esitada kohtule tähtaja ennistamise taotlus.
39. Ringkonnakohtu hinnangul pidi määruskaebuse esitaja kaebuse käiguta jätmiseks tehtud määrusest aru saama ning on ka aru saanud, et tema kaebus on esitatud tähtaega ületades ning tal tuli taotleda tähtaja ennistamist. Käiguta jätmise määruses viitas kohus kõigile vangla poolt kohtueelses menetluses tehtud otsustele ning selgitas, et määruskaebuse esitaja kaebus on esitatud oluliselt hiljem kui HKMS §-s 47 ette nähtud 30 päeva jooksul alates talle kohtueelset menetlust lõpetavate lahendite teatavakstegemisest. Kuna nimetatud määruse sai 3 määruskaebuse esitaja kätte vene keelde tõlgituna, ei ole ringkonnakohtu hinnangul usutav, et ta ei mõistnud ka ilma HKMS vastavate sätete sisu teadmata, et tema kaebus on esitatud hilinenult ning millistest vangla otsustest jutt käib. Määruskaebuse esitaja on ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses viidanud haldusasjale nr 3-11-2880, milles esitatud kahjunõude aluseks oli sama vanglaametniku tegevus, mis käesolevas asjas, ning mille osas tegi vangla vaideotsuse, mis on ka käesolevas asjas üheks kohtueelset menetlust lõpetavaks lahendiks. Seega ei saanud määruskaebuse esitajale vähemalt haldusasja nr 3-11-2880 asjaoludel tehtud vaideotsus võõras olla. See, et määruskaebuse esitaja sai aru, et tal tuli kohtule esitada tähtaja ennistamise taotlus, nähtub ka tema poolt puuduste kõrvaldamiseks 27.11.2012 esitatud avaldusest. Kuigi 27.11.
40. a avalduses ei taotle määruskaebuse esitaja selgesõnaliselt kaebetähtaja ennistamist, märgib ta seoses möödalastud tähtajaga siiski järgmist: „Põhjus on väga tõsine, Viru Vangla administratsioon keeldub kategooriliselt arusaadavasse keelde tõlkimisest isegi suuliselt, seega diskrimineerib keeletunnustel, ja jätab ilma kõigist õigustest. Olen maksejõuetu ja tõlkebüroo teenuseid kasutada ei saa.“ Kuigi ringkonnakohus möönab, et puuduste kõrvaldamise avaldus on kohati arusaamatu ning sisaldab vastuolusid, saab sellest siiski välja lugeda kaebetähtaja ennistamise eesmärgil esitatud argumente. Nimetatud argumente on kohus analüüsinud ka oma 19.12.
41. a määruses ning asunud seisukohale, et need väited ei ole tõsiseltvõetavad. Kuigi halduskohus tagastas nimetatud määrusega kaebuse käskkirjade tühistamise ning kahju hüvitamise nõuetes HKMS § 121 lg 1 p-i 2 alusel põhjusel, et määruskaebuse esitaja jättis tähtaja ennistamise taotluse esitamata, on ringkonnakohtu hinnangul sisuliselt menetlus lõpetatud siiski kaebetähtaja ületamise tõttu.
42. Eelnevast tulenevalt oleks halduskohus pidanud määruskaebuse esitaja puuduste kõrvaldamise avaldust tõlgendama selliselt, et selles sisaldub ka kaebetähtaja ennistamise taotlus ning seda taotlust menetlusseadustikus ette nähtud korras menetlema. Tulenevalt HKMS § 124 lg-st 1 tuleb kohtul eelmenetluses kontrollida, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendada kaebetähtaja ennistamise taotlus pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. Seega tuleb kohtul kontrollida kaebetähtajast kinnipidamist pärast kaebuse menetlusse võtmist ning välja selgitada ka teise poole seisukoht kaebetähtaja ennistamise küsimuses. Antud asjas palus halduskohus pärast määruskaebuse esitaja 27.11.
43. a avalduse saamist vanglal küll teatada, kas ja kuidas täpselt on määruskaebuse esitajale tema vaiete ja kahju hüvitamise nõuete kohta tehtud otsuseid tutvustatud, kuid ei andnud vastustajale võimalust kaebetähtaja ennistamise küsimuses oma seisukohta avaldada. Vangla poolt esitatud vastuses kohtu teabenõudele (tl 162) on vangla teabenõude täitnud, kuid sellest ei selgu, millisel seisukohal on vangla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimuses. Samuti ei ole vastustaja arvamus ühestki tema poolt kohtule käesolevas asjas esitatud dokumendist tuletatav.
44. Seega, kuigi sisuliselt lõpetas halduskohus käesolevas asjas menetluse kaebetähtaja rikkumise ning selle ennistamata jätmise tõttu, jättis kohus selles küsimuses ära kuulamata teise poole ning lõpetas menetluse valel alusel. Eeltoodud põhjusel tuleb halduskohtu 19.12.
45. a määrus tühistada ning saata asi tagasi halduskohtule määruskaebuse esitaja poolt 27.11.2012 kohtule esitatud avalduses sisalduva kaebetähtaja ennistamise taotluse menetlusseadustikus sätestatud korras lahendamiseks.
46. Nii halduskohtule 27.11.2012 esitatud avalduses kui ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses sisaldub ka riigi õigusabi taotlus määruskaebuse esitajale halduskohtumenetluses esindaja määramiseks. Halduskohus on vaidlustatud määruse p-s 4 riigi õigusabi taotluse osas küll seisukoha võtnud, kuid ei ole seda lahendanud määruse 4 resolutsioonis. Kuna ringkonnakohtule on esitatud samasisuline taotlus, peab ringkonnakohus võimalikuks lahendada need taotlused koos ning otsustada ise määruskaebuse esitajale jätkuvas haldusasja menetluses riigi õigusabi andmine.
47. Ringkonnakohus leiab, et riigi õigusabi taotlus tuleb riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel jätta rahuldamata. Määruskaebuse esitaja on suutnud koostada põhjalikke ja kohtule arusaadavaid menetlusdokumente, milles on üksikasjalikult välja toodud kaebuse asjaolud. Määruskaebuse esitaja on läbinud ka kohtueelse menetluse. Kuna ringkonnakohus saadab käesoleva määrusega asja tagasi halduskohtule ning menetlus jätkub halduskohtus kaebetähtaja küsimuse üle otsustamisega, siis ei ole praeguses menetlusstaadiumis riigi õigusabi määruskaebuse esitajale vajalik. Üksnes määruskaebuse esitaja saab teada põhjusi, miks tal jäi kaebus tähtaegselt kohtule esitamata ning oma seisukohad on ta juba kohtule ka esitanud. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtuga selles, et antud asjas riigi õigusabi mitteandmise poolt räägib ka asjaolu, et käesolevas asjas on muu hulgas esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue, mille puhul ei ole riigi õigusabi andmine lubatud, kui asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Agu Timmi Tiina Pappel 5 Madis Ernits