4-13-7000/2

4-13-7000 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-13-7000 (trahviteade nr 068740) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Margus Veisveeri kaebus Tallinna Linnavalitsuse linnasekretäri Toomas Sepa 14.10.2013 määrusele, millega jäeti Margus Veisveeri 08.10.2013 kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale rahuldamata. Kohtuväline menetleja: Tallinna Linnavalitsus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu: Vabaduse väljak 7, 15199, Tallinn (Pärnu mnt 139c/1, 11317, Tallinn) Menetluses osalenud isikud Kaebuse esitaja: Margus Veisveer, IK: 36806075211, elukoht: XXX VTMS § 79 korras RESOLUTSIOON
3. Jätta Margus Veisveeri kaebuses esitatud taotlus kohtuvälise menetleja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetlusosakonna vaneminspektori Inga Piir 30.09.2013 määrus trahviteate nr 068740 kohta esitatud kaebuse läbivaatamata jätmise kohta tühistamiseks rahuldamata.
4. Jätta Margus Veisveeri kaebuses esitatud taotlus kohtuvälise menetleja juhi Tallinna Linnavalitsuse 14.10.2013 määrus nr 9-3/12895 „Kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine kirjalikus hoiatusmenetluses“ tühistamiseks rahuldamata.
5. Jätta Margus Veisveeri taotlus kohustada kohtuvälist menetlejat kaebuses nimetatud asja väärteomenetluse uuendamiseks üldmenetluse korras rahuldamata.
6. Saata käesoleva määruse ärakirjad Tallinna Linnavalitsusele (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu), asukohaga Pärnu mnt 139C/1, 11317, Tallinn ja kaebuse esitajale Margus Veisveer, elukoht: XXX Edasikaebamise kord Vastavalt VTMS § 191 p 12 sätetele ei ole kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel VTMS § 79 kohaselt tehtud kohtu määrus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: 1 Margus Veisveer esitas 24.10.2013 Harju Maakohtule kaebuse, milles märkis alljärgnevat:
7. Kohtuväline menetleja tõlgendab väärteomenetluse sätteid ebaõigesti, leides, et hoiatamismenetluses määratud hoiatustrahvi saab vaidlustada üksnes VTMS § 545 lõigetes 3 kuni 6 toodud alustel ja väära tõlgenduse alusel koostatud määrused rikuvad kaebuse esitaja õigusi ja vabadusi. Kaebuse esitaja on seisukohal, et üldine hoiatustrahvi vaidlustamise alus tuleneb VTMS § 545 lõikest 1, kuid VTMS § 545 lõikes 3 ei ole vaidlustamise alused piiratud, vaid on antud selgitused kuidas toimida. Seega ei ole hoiatustrahvi vaidlustamise alused väärteomenetluse seadustikus piiratud ja hoiatustrahvi saab vaidlustada ka muul alusel kui VTMS § 545 lõigetes 3 kuni 6 toodud.
8. Kohtuvälise menetleja juhi määrus kordab sisuliselt kohtuvälise menetleja kaebuse läbivaatamata jätmise määruses toodud põhjendusi, mille kohaselt ei ole esitatud kirjalikku tõendit õigusvastasust välistava asjaolu kohta. Lähtudes VTMS § 545 lõikest 1, ei ole kaebuse läbivaatamise eelduseks tõendi esitamine õigusvastasust välistava asjaolu kohta ja sel põhjusel ei saa jätta esitatud kaebust rahuldamata.
9. Kohtuvälisele menetlejale esitatud kaebustes on põhjalikult kirjeldatud väärteokoosseisu puudumise asjaolusid, kuid kaebuste lahendamisel ei ole neid arvesse võetud. Kaebuse esitaja jääb endiselt seisukohale, et ta ei parkinud, vaid peatus trepikoja ukse ees, et laadida autoga veetud isiklikud asjad, mida ei saanud nende kaalu ja mahu tõttu kaugemalt käsitsi tuua, oma korterisse. Peale veose laadimise lõpetamist parkis kaebuse esitaja oma sõiduki koheselt kaugemal asuvale vabale parkimiskohale. Väärteokoosseis on menetleja poolt tõendamata. Arvestades esitatud kaebustes toodud asjaolusid oleks kohtuväline menetleja pidanud väärteomenetluse uuendama üldmenetluse korras.
10. Eeltoodust tulenevalt leiab kaebuse esitaja, et tema õiguste rikkumine on käesolevas asjas võimalik kõrvaldada õigusvastaste määruste tühistamisega ja kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetluse uuendamisega üldmenetluse korras. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevale seisukohale. Kaebuses on leitud, et kohtuväline menetleja on tõlgendanud VTMS § 545 sätteid ebaõigesti ning mootorsõiduki eest vastutaval isikul on õigus vaidlustada kirjaliku hoiatusmenetluse käigus määratud hoiatustrahvi ka muudel kui VTMS § 545 lg 3-6 sätestatud alustel. Kohus leiab, et VTMS § 545 lg 1 on trahviteate vaidlustamist puudutav üldsäte, mis annab teada vaidlustamise võimalusest ja selle tagajärjest, lõiked 3 kuni 6 aga annavad selle vaidlustamise alused, millised on ammendavad. Arvestades asjaolu, et kaebuse esitaja on kohtule esitatud kaebuses taotlenud kohustada kohtuvälist menetlejat uuendada asja väärteomenetlus üldmenetluse korras, siis pidi kaebuse esitaja tutvuma ka vastava sättega, mis seda võimaldab. Eelmärgitud menetluse uuendamist üldmenetluse korras reguleerib ainult üks säte, so VTMS § 546 lg 6 ning selle sätte kohaselt uuendatakse menetlus vaid juhul, kui eelnevalt on täidetud VTMS § 545 lg 3 kuni 6 tingimused, so mootorsõiduki eest vastutav isik on tõendanud, et süüteo on toime pannud teine isik ning see tuvastatud teine isik, kes mootorsõiduki eest vastutava isiku esitatud tõendite kohaselt väidetavalt sõidukit süüteo toimepanemise ajal kasutas, vaidlustab temale juba VTMS § 546 lg 4 ja 5 sätestatud korras edastatud trahviteate. Peale selle näeb VTMS § 546 lg 3 ette võimaluse trahviteate tühistamiseks ja väärteomenetluse uuendamata jätmiseks, kuid seda saab kohtuväline menetleja teha vaid siis, kui mootorsõiduki eest vastutav isik esitab koos kaebusega VTMS § 545 lg 4 või 6 nimetatud tõendid, mis tõendavad õigusvastasust välistavate asjaolude olemasolu. Märgitud säte aga viitab üheselt vaidlustamise alusele. Mingeid muid võimalusi trahviteate vaidlustamiseks ja tühistamiseks kui seda on VTMS § 545 lg 3-6, kirjalik hoiatamismenetlus ette ei näe ning kohus ei nõustu kaebuses esitatud seisukohaga, et kohtuväline menetleja tõlgendab väärteomenetluse sätteid ebaõigesti. Kohus peab antud juhul vajalikuks kaebuse esitajale selgitada ka seda, et kirjalikku hoiatamismenetlust kohaldatakse nn massväärtegude puhul, kus teo toimepanemine 2 tuvastatakse lihtsustatud korras ja teabe salvestamise teel ning hoiatustrahv määratakse isikule, kes on mootorsõiduki eest vastutav ning see isik saab vaidlustada hoiatustrahvi vaid juhul, kui ta tõendab, et teo on toime pannud teine isik, esitades selle kohta tõendid. Selliste tõendite esitamine aga annab aluse tema kui mootorsõiduki eest vastutava isiku suhtes koostatud trahviteate tühistamiseks. Kaebuses on märgitud, et kohtuvälisele menetlejale esitatud kaebustes on kirjeldatud väärteokoosseisu puudumise asjaolusid, mis pidanuks tingima menetluse uuendamise üldmenetluse korras. Kohus on ülalpool juba selgitanud menetluse uuendamise võimalust seadusest tuleneval alusel ja tingimusel ning ei hakka seda kordama, kuid peab vajalikuks selgitada, et VTMS § 79 sätestab kohtu pädevuse kaebuse läbivaatamisel, mis saab puudutada vaid kohtuvälise menetleja tegevuses isiku õiguste ja vabaduste rikkumise osas tõstatatud asjaolusid ja on seotud väärteo menetlemisega, kuid VTMS § 79 ei anna kohtule võimalust asuda kaebuse alusel kohtuvälise menetleja koostatud hoiatustrahvi sisuliselt läbi vaatama ning otsustama VTMS § 108 või § 133 märgitud küsimusi. VTMS § 541 korras määratud hoiatustrahvi puhul otsust ei koostata ja kohtul puudub seadusest tulenevalt õigus anda õiguslikku hinnangut isiku käitumises väärteo tunnuste puudumise või olemaolu kohta ning kohus ei saa VTMS § 79 korras kaebust lahendades otsustada isiku süüküsimust, kuivõrd kohtul puudub selleks asjakohane pädevus. Kohus asub seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud väärteomenetlusõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja määruste tühistamine. Ainuüksi menetleja seisukohtadega mittenõustumine ei tingi vaidlustatud määruste tühistamist. Seega puudub õiguslik alus kohtueelse menetleja seaduslike ja põhjendatud määruste tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming kohtunik 3