KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Agu Timmi, Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 22.10.2013, Tartu Haldusasja number 3-12-981 Haldusasi R.L.

) §-le 22 tuvastab puude raskusastme ja lisakulud SKA koos kaasatud ekspertarstidega. Vastavalt sotsiaalministri 23.09.2008. a määruse nr 61 § 5 lg-le 2 annab ekspertarst talle edastatud andmete põhjal SKA-le arvamuse isiku puude raskusastme ja lisakulude vajaduste kohta. Vaidlustatud SKA otsuse kohaselt leidis ekspertarstina kaasatud Ljudmila Fjodorova, et R.L. l on keskmine puue, millest tingituna vajab R.L. regulaarset kõrvalabi hügieenitoimingutel ja liikumisel. Ekspertiisarvamuse andmise aluseks olid R.L. taotlus ja perearsti dr. Urve Pissarevi poolt kirjeldatud kaebaja terviseseisundi andmed. Tartu Halduskohus leidis, et vastustaja on toiminud vastavalt

-ile ja sotsiaalministri 23.09.

1. a määrusele. Tartu Halduskohus rõhutas, et kaebaja kaebuses välja toodud kõrvalabi vajadused on R.L. esitanud ka puude astme määramise taotluses ja vaidluskomisjonile esitatud vaides. Seega on taotlust lahendanud isikud ning vaidluskomisjon olnud kõikidest kaebaja poolt märgitud asjaoludest teadlikud ja arvestanud neid vaide läbivaatamisel. Tartu Halduskohus asus seisukohale, et varasemalt tuvastatud raske puue ei välista järgnevatel puude astme määramistel selle muutmist. Kohus selgitas, et kui kaebaja leiab, et tema terviseseisund või muu asjasse puutuv olukord on muutunud, on tal tulenevalt sotsiaalministri 23.09.
2. a määruse § 11 lg-st 3 õigus taotleda ekspertiisi enne määratud puude raskusastme kehtivuse lõppemist ja kordusekspertiisi taotlemiseks määratud tähtaega. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 5R.L. esitas apellatsioonkaebuse (tl 64-65), milles palus halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada R.L. kaebus. Apellatsioonkaebuse põhjendused: a) Kaebajale jääb arusaamatuks, miks muudeti 15.11.
3. a otsusega tema puue raskemast astmest keskmiseks astmeks. Vastavalt R.L. tervisekaardi 14.05.
4. a väljavõttele on lisaks eelneval perioodil esinenud haigustele R.L. le perioodil 2010-2012 diagnoositud juurde veel tserebellaarne ataksia toksilise polüneuropaatiaga ja lülisamba kaelaosa deformeeriv spondüloos.
5. aastaga võrreldes on R.L. seisund halvenenud. b) Kaebaja seisund kuulub

-i § 2 lg 22 p 2 alla, mille kohaselt on raske puue inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Kaebaja leiab, et arusaamatu on ekspertiisi hinnang, mille kohaselt on tal erinevate funktsioonide häirete tõttu regulaarse kõrvalabi vajadus vähemalt korra nädalas. Kaebaja selgitab, et kui isik vajab regulaarset kõrvalabi hügieenitoimingute ja liikumise lihtsustamiseks, on kõrvalabi vajalik vähemalt kord ööpäevas, mitte üks kord nädalas R.L. rõhutab, et on lubamatu eeldada isiku vajadust liikumise ja hügieenitoimingute teostamiseks vaid üks kord nädalas. c) Kaebaja selgitab, et kuna raske puude tuvastamisega kaasneb lisakulutuste hüvitamise võimalus, siis loob R.L. le keskmise puude määramine ohu, et kaebaja ei suuda ilma 2 täiendava sissetulekuta tasuda temale vajalike abivahendite ja ravimite eest ning seega ei ole ka riigi poolt talle tagatud piisav kõrvalabi inimväärseks eluks. 6. Sotsiaalkindlustusamet leiab 18.02.2013 ringkonnakohtule esitatud vastuses apellatsioonkaebusele (tl 81-82), et kaebaja apellatsioonkaebus on alusetu. Vastustaja põhjendused: a)

-i § 2 lg 1¹ alusel tuvastatakse raske puue isikul, kes vajab kõrvalabi, juhendamist või järelvalvet igal ööpäeval ning keskmine puue isikul, kes vajab regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elukohta vähemalt korra nädalas. Kaebaja terviseseisundi kirjelduse, ekspertiisitaotluses esitatud andmete ning ekspertarstide arvamuste järgi vastab R.L. terviseseisund

§ 2lg 1¹ p-le 3.

1. b)R.L. l 19.11.2007 ekspertiisiotsusega nr 383293 tuvastatud raske puue ei olnud vastavuses tema tegeliku tegevusvõimega ja oli ekspertarstide poolt ülehinnatud. Ekspertiisiotsuse tegemise ajaks oli R.L. 2007. aasta mais murdunud parem kodarluu juba paranenud.
2. c)Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt on R.L. le eelnevale perioodile esinenud haigustele lisaks 2010-2012 diagnoositud tserebellaarne ataksia toksilise polüneuropaatiaga ja lülisamba kaelaosa deformeeriv spondüloos. Nimetatud diagnoosid on märgitud dr. Urve Pissarevi poolt 16.11.2007 SKA-le esitatud R.L. terviseseisundi kirjelduses.
3. d)Vastustaja rõhutab, et puude raskusastme määramisel lähtub SKA terviseseisundist tuleneva eakohasest suurema kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest, mitte otsesest vajadusest majandusliku olukorra või elamistingimuste parandamiseks. Seetõttu ei ole õiguslikult põhjendatud R.L. argument, mille kohaselt keskmise puude määramine loob ohu, et kaebaja ei suuda täiendava sissetulekuta tasuda temale vajalike abivahendite ja ravimite eest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. 8. Kaebaja väidetest ilmneb, et kaebaja ei nõustu SKA 15.11.2013. a otsusega keskmise puude tuvastamise kohta eelkõige põhjusel, et see erineb Tartu Pensioniameti Tartu arstliku ekspertiisi komisjoni 19.11.2007. a otsusest, millega tuvastati kaebajal raske puue. Kaebaja leiab, et tema tervislik seisund on 2007. aastaga võrreldes halvenenud, mistõttu vajab kaebaja kõrvalabi vähemalt kord ööpäevas, mitte kord nädalas. Ka leiab kaebaja, et keskmise puude tuvastamisel ei suuda kaebaja ilma täiendava sissetulekuta tasuda vajalike abivahendite ja ravimite eest ning talle ei ole riigi poolt tagatud piisav kõrvalabi inimväärseks eluks. 9. Tartu Halduskohus märgib otsuses õigesti, et halduskohtu pädevuses ei ole hinnata, milline peaks olema kaebaja puude raskusaste. Halduskohus saab hinnata vaid seda, kas kaebaja taotluse läbivaatamisel on puude raskusastme tuvastamist reguleerivatest normidest kinni peetud ning kõiki asjaolusid arvestatud. Tartu Halduskohus on otsuses piisavalt selgitanud, miks käesolevas asjas kogutud tõendeid arvesse võttes oli kaebajal keskmise puude tuvastamine põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea HKMS § 201 lõikele 4 tuginedes vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele järgmist. 3 10. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (

01.10.2008 jõustunud redaktsioonis) § 2 lg 1 kohaselt on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Kui 01.10.2008 jõustunud

muudatustega hakkas puudega tööealiste toetuste suurus sõltuma puudest põhjustatud lisakuludest, siis vanaduspensioniealistel jäi toetuse suuruse arvutamise aluseks puude raskusaste, mis tuvastatakse lähtuvalt eakohasest suuremast kõrvalabi vajadusest (vt http://www.riigikogu.ee/?page=eelnou&op=ems2&emshelp=true&eid=182245&u=20131010 120053 – Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 159 SE). Kuna puude raskusastme tuvastamine ei teeni vanaduspensioniealiste puhul seega võimalike lisakulude (ravimid, abivahendid) kompenseerimise eesmärki, ei ole asjakohane kaebaja väide selle kohta, et keskmise puudeastme tuvastamise korral ei ole tal täiendava sissetulekuta abivahendite ja ravimite eest tasumine võimalik. 11.

§ 2

lg 11 p-de 2 ja 3 alusel saab vanaduspensioniealise inimese puude raskusastet eristada selle järgi, kas isik vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ning kas ta vajab seda vähemalt korra nädalas (keskmine puue), igal ööpäeval (raske puue) või ööpäevaringselt (sügav puue). Puude raskusastme tuvastamisel võetakse arvesse kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadust, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest (

§ 22

lg 2 p 3) ning kõrvalabi ja juhendamise vajadust, mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata (

§ 22lg 2 p 4).

Sama põhimõte tuleneb sotsiaalministri 23.09.2008. a määrusest nr. 61, millega kehtestati „Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise tingimused, kord ja tähtajad, hüvitatavate lisakulude arvutamise tingimused ja kord ning nõuded rehabilitatsiooni vormi täitmisele“ (edaspidi määrus). Määruse § 5 lg 4 järgi hindab ekspertarst funktsiooni kõrvalekalde ulatust, võttes aluseks võrdluse teiste samaealiste inimestega ning arvestades suhtumuslike ja keskkondlike takistuste esinemist ühiskonnaelus osalemisel. Seega ei oma pensioniealise inimese puude tuvastamisel tähtsust asjaolu, mitu haigust on inimesel mingil ajahetkel diagnoositud, vaid hoopis see, kas ta vajab kõrvalabi rohkem kui ta seda oma vanust arvestades võiks vajada ning kas kõrvalabi andmine on tehniliste abivahendite kasutamisega välditav. Seetõttu ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust, millal diagnoositi kaebajal tserebellaarne taksia toksilise polüneuropaatiaga ja lülisamba kaelaosa deformeeriv spondüloos ega ka see, kas kaebaja tervis on puude raskusastme viimasest määramisest alates halvenenud, vaid see, kas kaebajal esineb eakohasest abivajadusest suurem kõrvalabi või juhendamise vajadus, mida ei kompenseeri kaebaja poolt liikumisel kasutatav abivahend (tugikepp). 12.

§ 2

lg 11 p 3 kohaselt on keskmine puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas.

§ 2

lg 2 ls 1 sätestab, et kõrvalabi või juhendamine on abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega. Seega võib

§ 2

lg 11 p-i 3 ning § 2 lg 2 ls-t 1 koosmõjus tõlgendades järeldada, et regulaarse kõrvalabi vajadus hügieenitoimingute ja liikumise lihtsustamiseks ei tähenda obligatoorselt kõrvalabi andmist kord ööpäevas, vaid võib tähendada regulaarse kõrvalabi andmist ka sagedusega kord nädalas, mistõttu on kaebaja vastupidine arvamus ebaõige. Vastupidise tõlgenduse korral muutuks seaduses toodud keskmise puude sisustamine regulaarse kõrvalabi või juhendamise vajaduse kaudu, mis esineb vähemalt kord nädalas, sisutuks. 4 13. Meelevaldne on ka kaebaja järeldus, nagu võiks nädalas korra esineva abi vajadusest järeldada, et puudega isik liigub või teostab hügieenitoiminguid vaid kord nädalas. Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et hügieenitoimingud, nagu ka liikumine võivad hõlmata terve rea erineva raskusastmega tegevusi, mille sooritamise sagedus ei kattu. Seega tuleb eristada sellist liikumist ja selliseid hügieenitoiminguid, mida on vaja teha iga päev nendest, mille sooritamiseks esineb vajadus kord nädalas. See nähtub ka kaebaja poolt täidetud ekspertiisitaotlusest. Ekspertiisitaotluses pidi kaebaja märkima hügieenitoimingud, mille juures ta abi vajab. Taotlusest ilmneb, et kaebaja tegi risti vaid lahtrisse „vajan abi saunas, vannitamisel“, kuid ei teinud märget abi vajamise kohta igapäevasel pesemisel ning enese korrastamisel (kammimisel, habemeajamisel jne). Samuti ei märkinud kaebaja seda, et ta vajaks abi WC toimingutel või hooldusvahendite (püsikateeter, kogumiskotid, mähkmed, hügieenisidemed

1. vm)paigaldamisel (tl 30). Liikumise puhul ilmneb kaebaja täidetud taotlusest, et kaebaja käib iseseisvalt, kuid vajab pikema maa (200
2. m)läbimiseks puhkepause. Tänaval liikumiseks kasutab kaebaja tugikeppi (tl 30p). Samas ei ole kaebaja teinud märget lahtritesse selle kohta, et ta vajab abistajat tänaval või toas liikumiseks või ühistranspordi kasutamiseks. Taotlusest ilmneb, et kaebajale lähim toidukauplus asub elukohast 100 meetri kaugusel. Ka selgub, et pere-, eriarstile või apteeki minek laabub kaebaja jaoks rahuldavalt. Seega võib järeldada, et täiendava abi vajadust sagedusega vähemalt kord ööpäevas igapäevaste toimetustega hakkamasaamiseks kaebaja taotlust täites ette ei näinud. Ringkonnakohus märgib, et R.L. puude tuvastamisele kaasatud ekspertarst L. Fjodorova ja kaebaja vaide lahendamisele kaasatud ekspertarst I. Vipp on hinnangu andmisel lähtunud ka R.L. ekspertiisitaotlusest ning jõudnud teineteisest sõltumatult ühesugusele järeldusele, et kaebajal esineb keskmine puue ehk kõrvalabi vajadus sagedusega vähemalt kord nädalas (vt tl 4, 6p).

§ 22

lg 1 sätestab, et puude raskusastme ja lisakulud tuvastab Sotsiaalkindlustusamet, kaasates ekspertarste. Ringkonnakohtule ei nähtu ühtegi mõjuvat põhjust, miks pidada eelviidatud ekspertarvamusi mittepädevaks.

1. Ka asjaolust, et Tartu Pensioniameti Tartu arstliku ekspertiisi komisjoni 19.11.
2. a otsusega tuvastati kaebajal raske puue, ei järeldu, et keskmise puudeastme tuvastamine
3. aastal on ebaõige. Vaidluskomisjoni 16.02.
4. a otsuses selgitatakse, et R.L. kuni 31.10.2011 kehtinud puudeastet muudeti, kuna taotlusele ja terviseseisundi kirjeldusele tuginedes ei ole isiku tegevusvõime vastavuses varem määratud raske puudeastmega (tl 6p). Ringkonnakohus märgib, et ekspertarstid ning SKA ei ole puudeastme tuvastamisel seotud varasemate arvamuste ja otsustega. Ka ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust varasema otsusega määratud puudeastme tuvastamiseks. Puude tuvastamisel puudub SKA-l kaalumisruum – kui täidetud on õigusaktides märgitud tingimused, tuleb puue määrata. Arvestades ekspertarsti arvamust ning kaebaja enda taotlust, puudus vastustajal alus kaebajal raske puudeastme tuvastamiseks.
5. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jääb kaebaja apellatsiooniastmes tasutud riigilõiv kaebaja enda kanda. Tartu Ringkonnakohtu 17.10.
6. a määrusega rahuldas kohus R.L. taotluse riigi õigusabi saamiseks ning andis kaebajale riigi õigusabi õigusdokumendi (apellatsioonkaebuse) koostamiseks. Vastav menetluskulu jääb HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Kaebaja esindaja riigi õigusabi tasu suuruse määrab ringkonnakohus kindlaks eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel