KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 03.09.2013 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-10-8497 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Kaitsja vandeadvokaat Anatoli JAROSLAVSKI Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Vitaly KOMAROVI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Vitaly KOMAROV sünd. 19.05.1971, isikukood 37105192282, Vene Föderatsiooni kodanik, elukoht xxx, xxx, xxx Karistuse kandmise algus 13.01.2010 ja lõpp 17.01.2017 Jätta Vitaly KOMAROV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 15.07.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Vitaly Komarovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vitaly Komarov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 13.12.2011 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1, 2 järgi ning karistatud KarS §61 lg.1, §65 lg.2, §74 lg.5, §65 lg.1 kohaldamisega vangistusega 7 aastat 4 päeva alates 13.01.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 8 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 5 korda, vangistuses 1 viibib esimest korda. Kuriteod on muutunud raskemaks ja toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetav osales vanglas sotsiaalprogrammis Agressiivsuse asendamise treening, kuid programmi käigus ei olnud motiveeritud, oli mitteverbaalselt aktiivne (kehakeel), käitus ülbelt ja programmi teemade arutelul ei osalenud. Kinnipeetaval puudub kehtiv elamisluba. Kinnipeetav on vanglas korduvalt keeldunud tööst. Kinnipeetaval on elukaaslane ja poeg, varasemast abielust täiskasvanud tütar. Kinnipeetav on vestluses avatud, tal on kõrgendatud enesehinnang. Kinnipeetav reageerib konfliktolukordades impulsiivselt ja kasutab konflikti lahendamiseks agressiooni, kordab tehtud vigu. Oma tegevuse tagajärgi näeb vaid tema jaoks positiivsest küljest, teiste tegevusi tõlgendab vaenulikult. Varasemalt määratud kriminaalhooldusele, kriminaalhooldaja hindas katseaega mitterahuldavalt. Kinnipeetaval on mitmed distsipliinirikkumised seoses allumatusega. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedasteks on elukaaslane, ühine laps, isa ja vend. Kinnipeetava elukaaslane ei osanud nimetada kinnipeetavale negatiivset mõju avaldavaid isikuid. Kuna kuriteod on toime pandud grupis, on kinnipeetava suhtlusringkonnas kriminaalse mõtteviisiga isikud. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama xxx eramajja, kus elavad kinnipeetava elukaaslane ning viimase ema ja isa, kes kõik on sellega nõus ja kirjalikud nõusolekud andnud. Elamispinna tingimused sobivad elektroonilise valve kohaldamiseks. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht xxx. Kinnipeetaval on Vene Föderatsiooni kodakondsus, tema elamisluba on kehtetu. Maakohtu istung Kinnipeetav Vitaly Komarov taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et katkestas sotsiaalabiprogrammis osalemise, kuna tahtis teha sporti ja kohtuda lähedastega; varasem kriminaalhooldus ebaõnnestus, kuna ta rikkus registreerimiskohustust; uus kriminaalasi on seotud sellega, et ta kirjutas valvuri peale kaebuse. Prokuröri abi Natalja Firsova maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski leidis maakohtu istungil, et Viru Vangla iseloomustusse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna vangla juhtkond eirab kinnipeetava õigusi ja sellest on tekkinud kõik konfliktid. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, 2 samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 5 korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Harju Maakohtu 03.07.2008 otsusega oli kinnipeetav süüdi mõistetud ja karistatud vangistusega 5 aastat tingimisi katseajaga 5 aastat. Samuti oli kinnipeetav süüdi mõistetud 13.03.2009 ja karistatud vangistusega 11 kuud 4 päeva tingimisi katseajaga 18 kuud. Viru Maakohtu 13.12.2011 otsuse kohaselt pani ta uued kuriteod toime juba aprillist juulini
- Seega kannab ta käesoleval ajal karistust I astme rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest kehtival katseajal. Kinnipeetavale mõistetud liitkaristusest 7 aastat 4 päeva vangistust on ta käesolevaks ajaks ära kandnud 3 aastat 8 kuud. Arvestades kinnipeetava isikut, tema varasemat kriminaalset minevikku, uue kuriteo toimepanemist vahetult peale viimast süüdimõistmist, uue kuriteo toimepanemist kehtival katseajal, toimepandud kuriteo raskust ja selle toimepanemise asjaolusid, leiab maakohus, et kinnipeetav on talle mõistetud liitkaristusest kandnud veel ära liiga vähe. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste täitmisega. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et varasem kinnipeetavale määratud katseaeg kulges ebarahuldavalt. Maakohtul puudub käesoleval ajal igasugune veendumus selles osas, et kinnipeetav seekord on suuteline niivõrd pika katseaja (kuni 17.01.2017) läbida nõuetekohaselt. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 8 distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Lisaks sellele peab maakohus vajalikuks arvestada asjaolu, et enamuses distsiplinaarkaristusi on kinnipeetavale määratud seoses allumatusega. See asjaolu omakorda ei soodusta kuidagi kriminaalhoolduse teostamist. Viru Ringkonnaprokuratuuri 02.09.2013 teatest maakohtule nähtub, et kinnipeetava suhtes on vanglas algatatud uus kriminaalmenetlus ja 31.08.2013 on talle esitatud kahtlustus KarS §275 järgi. Käesoleva asja materjalidest ja kinnipeetava enda seletusest maakohtu istungil nähtub, et ta katkestas osalemise sotsiaalabiprogrammis Agressiivsuse asendamise treening. Kinnipeetav seletas, et tahtis samal ajal hoopis teha sporti ja kohtuda lähedastega. Samal ajal nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et kinnipeetav reageerib konfliktsituatsioonides impulsiivselt ja kasutab konfliktide lahendamiseks agressiooni. Vastavas sotsiaalprogrammis osalemise katkestamine näitab selgelt, et kinnipeetav ei tunnista vigu ja ei soovi ennast muuta. Kinnipeetava elektroonilise valvega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed alused on käesolevas asjas täidetud – tal on olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele, täiskasvanud isikud on kirjalikud nõusolekud elektroonilise valve seadme paigaldamiseks andnud ning kinnipeetavale on vabanemisel garanteeritud ka töökoht. Samas leiab maakohus, et 3 arvestades käesolevas kohtumääruses ülaltoodud asjaolusid, on kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal on ennatlik. Vabastamine ei ole põhjendatud vaid alusel, et formaalsed tingimused on täidetud. Maakohus leiab, et karistuse eesmärgid ei ole antud kinnipeetava puhul veel saavutatud. Maakohus leiab, et aluseks kinnipeetava vabastamisele vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval juhul ei ole ka asjaolud, et kinnipeetav on tänaseks vanglas abiellunud ja saanud kehtiva elamisloa. Samuti ei anna kinnipeetava vabastamiseks alust kaitsja nimetatud asjaolu, et vangla juhtkond lihtsalt kiusab kinnipeetavat, kuna viimane nõuab oma seaduslikke õigusi, mistõttu on kõigile lihtsam, kui kinnipeetav oleks vanglast vabastatud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4