1-09-10079/44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-10079 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. oktoobri 2013 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Janoš Azarkin, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. oktoobri 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Janoš Azarkini määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. Janoš Azarkin tunnistati Harju Maakohtu 14.10.2009 kohtuotsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2010 kohtuotsusega tühistati Harju Maakohtu 14.10.2009 otsus J. Azarkinile mõistetud karistuse osas. Uue otsusega karistati J. Azarkinit KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 9 aastase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 31.03.2009 ja lõpp on 31.03.
5. Viru Maakohtu 09.10.2013 määrusega jäeti J. Azarkin tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
6. Maakohus leidis, et süüdimõistetu J. Azarkin ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele, põhjendades seda järgnevalt. 2.1 Süüdimõistetu on kuus korda kriminaalkorras karistatud, nendest kolmel korral narkokuritegude eest. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Isikut on 3 korda karistatud Soome Vabariigis. J. Azarkin on olnud kriminaalhoolduse all, kuid jätkas kuritegevust, pannes katseajal toime uue narkokuriteo. Isikut on
7. aastal karistatud KarS § 330 järgi, mille ta pani toime karistust kandes. Käesolev karistus on mõistetud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ja hoidmise eest isiku poolt, kes on varem toime pannud rahva tervisevastase süüteo. Karistusregistri teatisest on näha, et J. Azarkinit on väärteokorras kahel korral karistatud, sealhulgas ühel korral AS § 70 alusel. Eeltoodust nähtub, et varem mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus J. Azarkini puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab kinnipeetav jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. 2.2 Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul neljal korral distsiplinaarkorras karistatud. Omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust kambris keelatud esemete omamise eest. 2.3 Maakohus leidis, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vajalikke järeldusi teinud. Arvestades J. Azarkini poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (viimane narkootilise aine suures koguses omandamine ja hoidmine, narkoaine kogus muljetavaldav - 183,4 grammi amfetamiini), korduvaid karistusi (korduvad narkokuriteod ja lisaks varavastased kuriteod), tema käitumist vangistuses (distsiplinaarkaristus, uue kuriteo toimepanemine vanglas karistust kandes) ja kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uus narkokuritegu katseajal) on kohus seisukohal, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Oleks kergemeelne arvata, et kuuel korral kriminaalkorras karistatud isik, kes on käitumiskontrolli all viibinud ja korduvalt vanglakaristust kandnud, alustab nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Isik oli juba korra kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – katseajal jätkas kuritegelikku elu pannes toime uue narkokuriteo. Seega kriminaalhooldus ei ole osutanud J. Azarkinile piisavalt mõju. 2.4 Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 2.5 Maakohtu hinnangul olid toimepandud narkokuriteo asjaolud käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elu- ja töökoha omamine. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja isegi töökoht juhutöödel, kuid see ei takistanud J. Azarkinil narkokuritegu toime panna. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
8. J. Azarkin esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, taotledes maakohtu määruse tühistamist ning enda vangistusest enne tähtaega vabastamist. Määruskaebuse kohaselt pole maakohus arvestanud seda, et algselt mõisteti J. Azarkinile kuus aastat vangistust, aga see muudeti hiljem üheksa aastaseks vangistuseks. Süüdimõistetu palub arvestada asjaolusid, et tal on elukoht, õe toetus, kindel töökoht, milles saadava töötasu eest saab ta tasuda võlanõudeid 841,59 euro ulatuses. J. Azarkini sõnul on ta väärtushinnangud muutunud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohtade ja põhjendustega ning leiab samuti, et J. Azarkini vangistusest tingimisi -2- ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on J. Azarkini tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega täielikult ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
10. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et J. Azarkini ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus arvestab määruskaebuses toodud positiivseid asjaolusid – J. Azarkini motivatsioon õiguskuulekalt käituda, kindel elu- ja töökoht ning lähedase toetus. Siiski ei kaalu need üles tema puhul esinevaid negatiivseid asjaolusid. Nimelt tingisid J. Azarkini vabastamata jätmise peamiselt tema varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud kuuel korral, millest kolmel korral narkokuritegude eest; reaalset vangistust kannab kolmandat korda; uue narkokuriteo toimepanemine katseajal), kuriteo toimepanemise asjaolud (suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik omandamine ja hoidmine, olles varem toime pannud rahvatervisevastase süüteo), süüdimõistetu isik (kuritegelik käitumine seotud narkootikumide tarvitamisega) ning käitumine karistuse kandmise ajal (üks kehtiv distsiplinaarkaristus). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eelnevast järeldada, et J. Azarkini puhul ei ole karistuse eesmärgid täidetud ega kuritegude toimepanemise riskid küllaldasel määral maandatud. Maakohtul puudub põhjendatult J. Azarkinit iseloomustavate andmete põhjal veendumus, et süüdimõistetu suudaks edaspidiselt õiguskuulekalt elada ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning kriminaalhoolduse nõudeid täita.
11. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Määruskaebuses ei ole ringkonnakohtu hinnangul esitatud selliseid veenvaid asjaolusid, mis KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis arvestades võimaldaksid J. Azarkini vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
12. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et J. Azarkin tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Sellest tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning süüdimõistetu J. Azarkini määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus -3- Paavo Randma