3-12-2586/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2013, Tartu Haldusasja number 3-12-2586 Haldusasi Nikolai Lebedevi kaebus Tartu Vangla 29.11.
2. a käskkirja nr 6-2/1834 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 21.01.
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lebedevi määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 21.01.
4. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord ASJAOLUD
5. Tartu Vangla kinnipeetav Nikolai Lebedev esitas 11.12.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 29.11.
6. a käskkirja nr 6-2/1834 tühistamiseks. Nimetatud käskkirjaga karistati N. Lebedevi distsiplinaarkorras noomitusega Tartu Vangla kodukorra p 7.2.3 rikkumise tõttu. Käskkirja kohaselt kasutas N. Lebedev 02.11.
7. a kella 22.15 ajal vanglateenistujaga suhtlemisel ähvardavat väljendit. Ravist keeldudes ütles ta vangla meedikule, et: „löön hambad meedikule sisse, kui ta tuleb oma tilgutiga.“ Kaebuse täienduses (saabus kohtusse 18.12.2012) märkis N. Lebedev, et soovib asjas istungi korraldamist ning kaitsjat, kes hakkaks kaitsma tema õigusi ja kohustusi.
8. Tartu Halduskohus käsitles kaebaja taotlust kaitsja võimaldamiseks riigi õigusabi (menetlusabi) andmise taotlusena ja jättis 21.01.
9. a määrusega N. Lebedevi taotluse riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 7 lg 1 p-i 1 alusel rahuldamata. Halduskohus leidis, et RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut ja tuvastas, et nimetatud sätte alusel on kaebajal õigus riigi õigusabi taotlus esitada, sest kaebaja on kinnipeetav ja ei suudaks ise õigusteenuse eest tasuda. RÕS § 7 lg 1 p-i 1 kohaselt ei anta aga riigi õigusabi muuhulgas isikule, kes on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Halduskohus asuski seisukohale, et N. Lebedev on käesolevas haldusasjas võimeline ise oma õigusi kaitsma, sest ta on esitatud halduskohtule korrektse kaebuse, mis on võetud menetlusse, selle täiendused ja erinevad taotlused ning halduskohtu hinnangul ei vaja kaebaja täiendavat juriidilist abi üksnes kohtuistungil osalemiseks. Halduskohtumenetluse seadustik ei nõua kaebajalt esitatud kaebuse osas õiguslike põhjenduste esitamist ning kohaldamisele kuuluva seaduse otsib kohus. Samuti valitseb halduskohtus uurimisprintsiip, mistõttu õigusalaste teadmiste vähesus ei aseta kaebajat halvemale positsioonile, kui on vastustajal. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA VASTUSTAJA VASTUS
10. N. Lebedev esitas 27.01.2013 määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 21.01.
11. a määrus ja teha asjas uus määrus, millega rahuldada tema taotlus riigi õigusabi saamiseks. Määruskaebuse kohaselt aitas tal kaebust koostada teine kinnipeetav, keda ta aga istungile esindajaks võtta ei saa. N. Lebedevi arvates ei ole ta ise võimeline oma õigusi kohtus kaitsma, kuna tal puudub juriidiline haridus ja ta ei tunne nii hästi ka seadusi.
12. Tartu Vangla vastuses määruskaebusele leitakse, et selle rahuldamiseks ei ole alust, kuna halduskohus on põhjendatult keeldunud kaebajale riigi õigusabi andmast. Halduskohus on õigesti märkinud, et RÕS § 7 lg 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Isiku võimelisus ise oma õigusi kaitsta ei sõltu mitte juriidilise hariduse olemasolust nagu avaldab N. Lebedev, kuna ilmselgelt ei ole enamusel inimestest, kes kohtutele kaebusi esitavad, juriidilist haridust. Võimelisus ennast ise kaitsta nähtub eelõige sellest, kas isiku arusaamisvõime toimuvast vaidlusest on objektiivne, kas ta suudab ennast piisavalt selgelt kohtule ning vastaspoolele väljendada ning oma taotlusi arusaadavalt esitada. Tartu Vangla oli seisukohal, et kui N. Lebedev suutis teisele kinnipeetavale, kelle abi ta kohtusse kaebuse kirjutamisel väidetavalt kasutas, selgeks teha, mida ta kohtus vaidlustada tahab ning millised etteheited tal vanglale on, siis on ta võimeline seda ise ka kohtuistungil tegema. Tulenevalt halduskohtumenetluses valitsevast kohtu uurimisprintsiibist ning sellest, et kaebajalt ei nõuta kaebuse õiguslikku põhjendamist, ei ole kaebaja õigusalaste teadmiste vähesuse tõttu võrreldes vastustajaga ka halvemas positsioonis ning riigi kulul õigusabi andmata jätmine oli põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 21.01.
14. a määrus tuleb jätta muutmata ja N. Lebedevi määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
15. RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohtulahendite infosüsteemist (KIS) nähtuvalt ei ole N. Lebedev isik, kes oleks alles käesolevas asjas esimest korda kaebusega halduskohtusse pöördunud. N. Lebedev on ka varem esitanud Tartu Halduskohtule mitu kaebust Tartu Vangla ja Viru Vangla vastu ning seda nii kahju hüvitamise kui ka haldusakti tühistamise nõuetes. Nende haldusasjade materjalidest nähtub, et kahes haldusasjas (haldusasjad nr 3-11-976 ja nr 3-12-1960) on kaebaja osalenud ise ja ilma esindajata kohtuistungitel ning selgitanud seal adekvaatselt oma 2 seisukohti ja vastanud selgelt kohtu ning vastaspoole küsimustele. KIS-ist nähtuvalt on N. Lebedev esitanud Tartu Ringkonnakohtule ka ühe apellatsioonkaebuse. See, et N. Lebedev on võimeline ise kaitsma oma õigusi, on seega täiendavalt tõendatud ka tema osalemisega eelnevates kohtumenetlustes. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtul alust arvata, et kaebaja on teadlik halduskohtumenetluse põhinüanssidest ning on suuteline oma õigusi halduskohtus ja ka kohtuistungil ise kaitsma. Lisaks sellele on halduskohus vaidlustatud määruses põhjendatult juhtinud kaebaja tähelepanu ka asjaolule, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, millest tulenevalt on halduskohtul ülesanne selgitada välja kaebaja tegelik tahe, anda talle vajadusel võimalus oma kaebuse täpsustamiseks, samuti võimaldada kaebajal esitada tema eesmärkide saavutamiseks võimalikult tõhusaid nõudeid ning nõuda vajadusel välja asja lahendamiseks olulised tõendid ja juhendada teda kohtuistungil. Küsimus, kas kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi halduskohtus ja kohtuistungil, sõltub muuhulgas ka vaidluse eripärast. Käesoleval juhul käib vaidlus selle üle, kas ja mida kaebaja 02.11.2012 vangla meditsiinitöötajale ütles ning kas tema distsiplinaarsüütegu on tõendatud. Oma seisukoha toimunu kohta oskab eelduslikult kõige paremini esitada intsidendis osalenud kaebaja ise ning juhul, kui halduskohtul tekib olemasolevate materjalide pinnalt täiendavaid küsimusi, on halduskohtul õigus nõuda menetlusosalistelt täiendavate tõendite esitamist või koguda neid vajadusel ise, eesmärgiga selgitada välja kõik kaebuse lahendamiseks vajalikud asjaolud. Kuna kaebaja on varasemalt halduskohtule kaebusi esitanud ning ise kohtuistungitel osalenud, ei näe ka ringkonnakohus käesolevas ja eelpool väljatoodud sisuga asjas põhjendatud vajadust selleks, et koos kaebajaga osaleks halduskohtu istungil ka talle riigi kulul määratud advokaat.
16. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et N. Lebedev on võimeline end ise halduskohtus esindama ning 27.01.
17. a määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust halduskohtu 21.01.
18. a määruse tühistamiseks. Agu Timmi Tiina Pappel Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 3