← Eesti

3-10-109/29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk ja Agu Timmi

  1. veebruar 2012, Tartu 3-10-109 K.U. kaebus Jõgeva Linnavalitsuse 23.12.
  2. a vastuse nr 10-1.2/5553-1 ja Jõgeva Linnavalitsuse Sotsiaalkomisjoni 22.12.
  3. a protokollilise otsuse nr 11 p 2 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 07.12.
  4. a otsus K.U. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja K.U. Vastustaja Jõgeva Linnavalitsus RESOLUTSIOON
  5. Jätta Tartu Halduskohtu 07.12.
  6. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
  7. Kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
  8. märtsini
  9. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. K.U. on taotlenud ja saanud alates 2008 aasta augustist kuni 2009 aasta novembrini igakuiselt toimetulekutoetust 1000 krooni.
  11. Jõgeva Linnavalitsuse 03.12.
  12. a teatisega nr 10-11/5400 kutsuti kaebajat Jõgeva Linnavalitsuse sotsiaalosakonda pikaajalistele töötutele mõeldud rehabilitatsiooniprogrammis osalemiseks individuaalse tegevuskava kokkuleppe koostamiseks. Kaebaja esitas 10.12.
  13. a Jõgeva Linnavalitsusele avalduse töötute rehabilitatsiooni programmis osalemise kohustusest vabastamiseks, kuna ta ei pea end pikaajaliseks töötuks.
  14. Jõgeva Linnavalitsuse 23.12.
  15. a vastusega nr 10-1.2/5553-1 jäeti kaebajale toimetulekutoetus määramata.
  16. K.U. esitas 07.04.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse Jõgeva Linnavalitsuse 23.12.
  17. a vastuse tühistamiseks. Kaebaja on sotsiaalabi vajav subjekt, sest ta on üksik inimene, kellel puuduvad lähedased inimesed, kes võiksid teda materiaalselt aidata. Kaebaja ainuke sissetulek on toimetulekutoetus 1000 krooni kuus. Kaebajale jääb arusaamatuks, mis alusel talle jäeti toimetulekutoetus määramata. Sissetuleku puudumise tõttu oli kaebaja sunnitud otsima toidujääke prügikastidest. Halduskohus leidis, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks on otstarbekas vaidlustada ka Jõgeva Linnavalitsuse sotsiaalkomisjoni 22.12.
  18. a protokollilise otsuse punkti 2 – mitte maksta K.U.
  19. a detsembris toimetulekutoetust. HALDUSKOHTU LAHEND
  20. Tartu Halduskohtu 07.12.
  21. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kaebaja ei olnud õigustatud
  22. aasta detsembris saama toimetulekutoetust. Jõgeva Linnavolikogu 26.10.
  23. a määruse „Pikaajaliste töötute sotsiaalse rehabilitatsioon kord“ § 4 lg 2 kohaselt on toimetulekut taotlevatele mittetöötavatele isikutele kohustuslik osalemine rehabilitatsiooniprogrammis. Kaebaja ei olnud tõendanud, et ta on töötuna arvele võtmise vahetult eelnenud 12-kuulisel perioodil olnud hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega. Seega oli vastustajal õigus kohustada kaebajat osalema rehabilitatsiooniprogrammis. Kaebaja oli teadlik asjaolust, et rehabilitatsiooniprogrammis mitteosalemise tõttu kaotab ta toimetulekutoetuse. Kaebaja keeldus rehabilitatsiooniprogrammis osalemisest ning ta ei ole esitanud mõjuvaid põhjuseid rehabilitatsiooniprogrammis mitteosalemiseks. Kaebaja on katkestanud 2009 a septembris töötuna arveloleku seetõttu, et mitte osaleda rehabilitatsiooniprogrammis. Vastustaja 23.12.
  24. a otsus ja sotsiaalkomisjoni 22.12.
  25. a otsus ei riku kaebaja õigusi ja on piisavalt motiveeritud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  26. K.U. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja taotlenud oma 10.12.
  27. a kirjaga enda rehabilitatsiooniprogrammist vabastamist, vaid ta on kasutanud oma õigust arvamuse avaldamiseks. Kaebaja ei esitanud avaldust enda töötuna arvelt mahavõtmiseks selleks, et mitte osaleda rehabilitatsiooniprogrammis. Kaebaja on toonud piisavalt põhjuseid, miks tal pole vajalik osaleda rehabilitatsiooniprogrammis, aga ta pole kunagi selles osalemisest keeldunud. Õige ei ole halduskohtu seisukoht, et kaebaja ei esitanud halduskohtule detsembris 2009 toimetulekutaotluse koopiat, kuna seda talle ei väljastatud.
  28. Jõgeva Linnavalitsus palub jätta K.U. apellatsioonkaebuse rahuldamata. Jõgeva Linnavalitsuse 15.09.
  29. a kirjaga on kaebajat teavitatud asjaolust, et mõjuva põhjuseta rehabilitatsioonist keeldumisel kaotab ta toimetulekutoetuse. Seega on rehabilitatsioonis osalemine toimetulekutoetuse taotlejatele kohustuslik. Kaebaja keeldus osalemast rehabilitatsiooniprogrammis, kuna ta leidis, et see ei anna talle midagi juurde ega aita tal kiiremini tööd leida. Töötutele on rehabilitatsiooniprogrammis osalemine oluline, kuna sellega püütakse luua olukord, kus töötud mõistaksid, et töötamine on kasulikum kui toetuse saamine. Tõendatud on asjaolu, et vastustaja on kaebajat teavitanud seaduses sätestatud nõuetest ja faktist, et rehabilitatsiooniprotsessis osalemine on kohustuslik ja toimetulekutoetuse maksmise eelduseks toimetulekutaotluse taotlejale, kes on pikaajaline töötu. Kaebaja pole vastustajale esitanud asjaolusid rehabilitatsiooniprotsessis mitteosalemise õigustamiseks. Vastustaja on kohustatud 2 määrama toimetulekutoetusi seadusega kooskõlas ja kohtlema kõiki saajaid võrdselt. Kaebaja pole esitanud ajavahemikul 05.10.2008 kuni 05.10.2009 tõendeid töökoha olemasolu ja töötamise kohta, seega on kaebaja pikaajaline töötu. Samuti on kaebaja 15.09.
  30. a kirjaga tõendatud tema pikaajalise töötu staatus. Kaebaja on katkestanud
  31. a septembris töötuna arveloleku, et mitte osaleda rehabilitatsiooniprotsessis. Kaebaja pole esitanud vastustajale
  32. a detsembris ühtegi dokumenti toimetulekutoetuse saamiseks. Seega ei saanud kaebaja ka esitada
  33. a detsembri kohta kohtule toimetulekutoetuse taotluse koopiat. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  34. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 07.12.
  35. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  36. Kaebaja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud halduskohtu seisukoha, mille kohaselt on ta keeldunud osalemast rehabilitatsiooniprogrammis. Kaebaja leiab, et oma 10.12.
  37. a kirjas ta lihtsalt avaldas oma arvamust rehabilitatsiooniprogrammis osalemise vajalikkuse kohta. Jõgeva Linnavalitsuse 03.12.
  38. a kirjaga nr 10-11/5400 (tl 82) informeeriti kaebajat kohustusest osaleda rehabilitatsiooniprotsessis ning selgitati, et mõjuva põhjuseta rehabilitatsioonist keeldumisel kaotab ta õiguse toimetulekutoetusele. Kaebaja on viidatud kirjas (tl 83) leidnud, et ta ei loe end pikaajaliseks töötuks ja ta ei pea vajalikuks osaleda rehabilitatsiooniprogrammis, kuna see on talle mittevajalik. Tööturuteenuste ja –toetuste seaduse § 10 lg 5 p 7 sätestab, et pikaajaliseks töötuks loetakse isikut, kes ei ole töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12-kuulisel perioodil olnud hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid töösuhte olemasolu kohta ajavahemikul 05.10.2008 kuni 05.10.
  39. Ringkonnakohtu arvates on kirja sisu arvestades halduskohus õigesti tuvastanud, et sellega on kaebaja keeldunud rehabilitatsiooniprotsessis osalemisest, kuna ta ei ole pöördunud sotsiaalosakonda individuaalse tegevuskava kokkuleppe koostamiseks.
  40. Jõgeva Linnavolikogu 26.10.
  41. a määruse nr 12 § 4 lg 2 kohaselt on rehabiliteerimisprotsessis osalemine kohustuslik toimetulekutoetust taotlevatele mittetöötavatele isikutele ja nende täiealistele mittetöötavatele ja töötamisega võrdsustatud tegevusega hõivamata perekonnaliikmetele. Mõjuva põhjuseta rehabilitatsioonist keeldumisel kaotab isik õiguse toimetulekutoetusele. Jõgeva Linnavalitsuse sotsiaalkomisjon 22.12.
  42. a koosoleku protokolli nr 11 p-ga 2 otsustati mitte maksta K.U. toimetulekutoetust enne, kui ta on täitnud määrusest tulenevaid kohustusi. Samuti leiti, et K.U. ei ole esitanud
  43. a detsembrikuus ka avaldust toimetulekutoetuse saamiseks (tl 84-85). Sellisest otsusest informeeriti K.U. i Jõgeva Linnavalitsuse kirjaga 23.12.
  44. a nr 10-1.2/5553-1 (tl 86).
  45. Sotsiaalhoolekande seaduse § 221 lg 1 alusel esitab toimetulekutaotluse taotleja jooksva kuu eest toimetulekutoetuse saamiseks avalduse hiljemalt
  46. kuupäevaks valla- või linnavalitsusele, kelle halduspiirkonnas ta ajaliselt või püsivalt elab. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt peab taotleja avaldusele lisama dokumendid, mis tõendavad: eluruumi kasutamise õigust ja need esitatakse esmapöördumisel; üksi elava isiku või perekonnaliikmete eelmisel kuul saadud sissetulekuid ning sellest maha arvatud tulumaksu ja makstud elatise suurust. Vastustaja on kinnitanud, et kaebaja poolt pole selliseid dokumente esitatud. Seega puudus kaebajal ka seadusest tulenev alus
  47. a detsembri toimetulekutoetuse saamiseks ja halduskohus on õigustatult jätnud kaebuse rahuldamata. 3 Asjaolu, millistel asjaoludel katkestas kaebaja
  48. a septembris töötuna arveoleku, ei oma asja lahendamisel tähtsust.
  49. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Einar Vene Maili Lokk 4 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.