KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. november 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-5562 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vai

§-st 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu

1. oktoobri 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Sergey Kovtuni ja tema kaitsja vandeadvokaadi Rein Napa määruskaebused rahuldamata.
2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Rein Napa OÜ kaudu 48 eurot (s.h käibemaks 8 eurot) vandeadvokaat Rein Napale määruskaebemenetluses Sergey Kovtunile riigi õigusabi osutamise eest. 3.

§ 175

lg 1 p 4 alusel mõista Sergey Kovtnilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Rein Napa poolt osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse.

1. Sergey Kovtunil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Sergey Kovtun 109-5562 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD:

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD

1. Sergey Kovtun mõisteti süüdi Viru Maakohtu 31.08.2009 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja KarS § 329 järgi. Talle mõisteti KarS § 64 lg-t 1 kohaldades karistuseks 4 aastat vangistust, millest KarS § 68 alusel loeti kantuks 4 päeva. S. Kovtunil jäi kanda 3 aastat 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Mõistetud karistusele liideti KarS § 65 lg 2 alusel Ida-Viru Maakohtu 13.09.2006 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 kuu ja 20 päeva vangistust. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 aastat 1 kuu ja 16 päeva vangistust.
2. Tartu Maakohtu 18.10.2013 määrusega jäeti S. Kovtun vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Kohus märkis, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Sisuliselt asja vaadates tuleb aga nõustuda prokuröri arvamusega. S. Kovtuni on karistatud kriminaalkorras 7 korda, sh. kahel korral on ta olnud katseajal, pannes sel ajal toime uued kuriteod. Teda on varemgi karistatud narkokuriteo eest. Vaatamata varem kohaldatud mitmesugustele karistustele on S. Kovtun jätkanud kuritegelikku eluviisi. Vanglas karistuse kandmisel on tal olnud probleeme enesedistsipliiniga ja käesoleval ajal on tal veel üks kehtiv karistus. Eeltoodu taustal jääb väheks S. Kovtuni headest lubadustest tema ennetähtaegseks vabastamiseks vanglast elektroonilise valve alla kriminaalhoolduse rakendamisega, mille nõuetele ta pole kahel korral allunud. MÄÄRUSKAEBUSTES ESITATUD TAOTLUSED
3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada S. Kovtun ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valvega ning allutada ta kriminaalhooldusele lisakohustusega läbida katseajal sotsiaalprogrammid. 3.1 Kaitsja märgib, et formaalsed alused S. Kovtuni tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla on täidetud. Ka Tartu Vangla on toetanud S. Kovtuni tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning asunud arvamusele, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul madal (16-18%). Kinnipeetava elukoht abikaasa juures on sobiv elektroonilise valve rakendamiseks, milleks on ka vastav nõusolek. Vabanemisjärgselt asuks S. Kovtun tööle FIEna. Kuigi prokurör ei toetanud vabastamist, tuleb pidada põhjendatuks Tartu Vangla seisukohta, arvestades ka kinnipeetava vanust ja madalat uue kuriteo toimepanemise tõenäosust. 3.2 Kaitsja leiab, et süüdimõistetule saab tema tingimisi enne tähtaega järelejäänud karistuse kandmisest vabastamisel panna lisakohustusena sotsiaalprogrammide Eluviisitreening ja Õige Hetk läbimise, milliseid kinnipeetavana S. Kovtun veel läbinud ei ole.
4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka S. Kovtun, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja ülejäänud karistuse asendamist elektroonilise valvega. 4.1 S. Kovtun leiab, et tema ennetähtaegse vabastamise üle otsustamine ei olnud objektiivne. Arvestamata jäeti tema ja kaitsja argumendid. Kohtuprotsessil jäi mulje, nagu oleks tegemist armuandmisega – ehkki ei ole saladus, et ennetähtaegne vabastamine on samasugune karistus nagu vangistus, s.o piirab isiku tegevusvabadust, kuna tuleb täita ettekirjutusi ja alluda kriminaalhooldusele. Seega on tegemist karistusega, mis on natuke pehmema režiimi ja tingimustega kui tavaline vangistus. Kohtus ei vaadata aga toimepanija isikut ega asjaolu, kas ta on oma tegudest aru saanud ja võiks karistuse kandmist jätkata vabaduses. S. Kovtun 2 märgib, et ta ei ole kedagi tapnud ega vägistanud, vaid kannab karistust materiaalse kasu eesmärgil toime pandud kuriteo eest. Selle eest mõisteti talle karistus, mis ei ole võrreldav toimepandud teo raskusega ja siis veel keeldutakse ennetähtaegsest vabastamisest. 4.2 Määruskaebuse esitaja kirjutab, et tal on naine, kes tegutseb väga edukalt tantsukollektiivi juhendajana ja kellega koos on tal plaanis avada tantsu- ja joogakool. Samuti oma poegadest ja nende tegemistest käesoleval ajal. S. Kovtun märgib, et tal on kehtiv elamisluba, kahetoaline korter, juhiluba ja töökoht FIEna. Samuti kirjutab S. Kovtun, kuidas ta vabaduses olles oma naist aitas erinevate ürituste korraldamisel ja läbiviimisel ning ekskursioonidest ja vaatamisväärsustest, milliseid ta Ida-Virumaad tutvustades näitas Venemaa turistidele. Vabanedes ongi tal plaan jätkata sama tegevusega, samuti aidata oma abikaasat plaanide elluviimisel. S. Kovtun soovib oma kaebusega näidata, et ta ei ole vaid see, kelle üle saaks kohut mõista vaid karistuste arvu arvestades. Tal on siht ja soov ning võimalus töötada, tuues nii inimestele kasu ja rõõmu. 4.3 S. Kovtun leiab, et toimepandud tegu ei ole kooskõlas selle eest mõistetut karistusega. Ta tunnistab osaliselt enda süüd, ent saab aru, et seadused ei ole täiuslikud. Ta saab aru, et moonivars on narkootiline aine aga kui palju tuleks seda ära süüa, et tekiks narkojoove? Selleks, et seda ümber töödelda, oleks vaja laboratooriumi ja tingimusi. Loogikast lähtudes on moonivars vaid purustatud rohi ja puhtal kujul seda kasutada ei saa – järelikult ei saa seda nimetada ka narkootiliseks aineks. Sellise seaduse pärast kannatasid paljud süütud Peipsiäärsed inimesed. S. Kovtun palub toimepandu pärast vabandust ja kordab veelkord, et ta ei ole selline kurjategija, millise pildi temast maalis prokurör. Prokurör osundas sellele, et S. Kovtun oli tagaotsitav. S. Kovtun märgib, et elas sellel ajal kodus, käis korduvalt üle riigipiiri ja sooritas autojuhieksami ning selle 2 aasta jooksul ei teostatud tema suhtes ühtegi kriminaal- ega haldusuurimist. Puutuvalt viimasesse karistusse märgib S. Kovtun, et prokurör tegi ettepaneku lahendada kriminaalasi kokkuleppementetluses, kus karistuseks oleks 2 aastat vangistust. Määruskaebuse esitaja ei nõustunud ettepanekuga põhjusel, et tema noorem poeg oli merel ja peale pikka 6-kuust lahusolekut tahtis ta näha taas oma mehistunud poega. Selle tulemusena kannab ta nüüd 4 aasta pikkust vangistust. 4.4 Prokurör osundas ka ühele kehtivale distsiplinaarkaristusele. S. Kovtun märgib, et vangla ei ole vaid koht, kus täidetakse kohtuotsust. Selles tekitatakse kinnipeetavatele kannatusi neid mõnitades ja inimväärikust alandades. Asja ei lahenda ka vaiete esitamine, kuivõrd tegemist on ringkäendusega, kus ametnikul on alati õigus ja normaalset suhtumist saavutada võimatu. S. Kovtunil on vangistuses probleeme tervisega (hambaproteesid, nabasong), mille tõttu ta kannatab, ent raviaeg on talle saadetud vastuste kohaselt alles
5. aastal kui siis rahalisi vahendeid leitakse. Samuti puudub vanglas võimalus saada tööd, ehkki S. Kovtun võiks teha igasuguseid töid (olla keevitaja, elektrik, santehnik vmt). Töid, mida ta teha ei oska, ei olegi. Kahjuks ei ole ta 2 aasta jooksul end suutnud sissetulekuga kindlustada, mistõttu on häbi abikaasa ees, kes töötab ja maksab kõige eest. Seega kannab karistust terve pere. S. Kovtun palub arvestada veel oma vanust, tervist, pere olukorda ja sedagi, et tal on kehtiv elamisluba, elu- ja töökoht ning varandus oma plaanide teostamiseks. Ta palub anda endale viimane võimalus end tõestada ja kohustub täitma kõiki ettekirjutusi.
6. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 4.10.
7. Nimetatud kuupäevaks seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik S. Kovtuni vangistusest tingimisi enne 3 tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 6.1 Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub, on nii süüdlast puudutavad kui ka karistuspoliitilised. 6.2 S. Kovtuni puhul sellist positiivset eripreventiivset prognoosi teha on raske – teda on seitsmel korral kriminaalkorras karistatud, s.h korduvalt ka reaalse vangistusega. Süüdimõistetu kuriteod on varieeruvad – varasemalt on teda karistatud huligaansuse, narkokuritegude ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Käesolevat vangistust kannab ta narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest isikuna, kes on ka varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, samuti karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. S. Kovtuni on varem karistatud nii tingimisi vangistusega kui ka tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, ent ta on jätkanud kuritegude toimepanemist, mis muudab tema käitumise korrigeerimise kriminaalhoolduslike vahenditega küsitavaks. Apellatsioonikohtule esitatud materjalide kohaselt oli S. Kovtunil probleeme registreerimiskohustuse täitmisega. Kriminaalhooldusesse suhtus ta pinnapealselt, jätkates uute kriminaal- ja väärtegude toimepanemist. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on S. Kovtunil probleeme oma vigade tunnistamisega ja ta leiab, et süüdi on teised. Samuti on täheldatud samade vigade kordamist, mis näitab, et eelmistest karistustest ei ole ta järeldusi teinud. Ringkonnakohus nõustub Tartu Vangla seisukohaga. Apellatsioonikohus ei pea õigeks süüdimõistetu arutluskäiku, nagu oleks materiaalse kasu eesmärgil toime pandud kuriteod vähemtaunitavamad kui isikuvastased süüteod. S. Kovtun kannab karistust raske rahvatervisevastase kuriteo toimepanemises. Tema käsutuses olevast talumajast leiti taimset päritolu aine, selle jäägid, lahustid, kummikindad ja nõud, mida kasutati unimagunapuru lahuse valmistamisel. Kohtuotsusest nähtub, et S. Kovtun müüs Kohtla-Järvel heroiini sisaldavat unimagunapuru lahust ning pulbritaolist narkootilist ainet heroiini või trimetüülenatnüüli. Ehkki selline tegevus tähendas S. Kovtuni jaoks kerget hõlptulu, on narkootikumidega seotud kuritegude tagajärjed rasked nii üksikisiku kui ka riigi jaoks. 6.3 S. Kovtun on vangistuses üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Ta on esitanud apellatsioonikohtule taotlused, vaided ja nende peale tehtud otsused ning vastuse märgukirjale, et selgitada valitsevat olukorda vangistusasutuses. Ringkonnakohus arvestab nendega. Lisaks käitumisele tuleb aga hinnata ka vangistuses seatud karistuse eesmärkide saavutamist – individuaalsest täitmiskavast nähtub, et S. Kovtunile on planeeritud programmi Eluviisitreening läbimine
9. a III kvartalis ja Õige Hetk läbimine
10. a I kvartalis, samuti osalemine tööhõives. Nimetatud eesmärke ei ole veel ellu viidud. 6.4 Ringkonnakohus nõustub määruskaebuste esitajatega selles, et S. Kovtuni iseloomustavad ka mitmeid positiivsed asjaolud – nimelt on tal vabanedes olemas elukoht ja toetavad lähedased. S. Kovtunil on ka varasem töökoht FIEna ja ta soovib samal alal jätkata, samuti plaan aidata igakülgselt kaasa abikaasa plaanide teostumisele. Maakohtu istungi protokollist nähtub, et määruskaebuses esitatud väited on kohtule ka istungil teatavaks saanud (tlk 8). Kohus on sellele vaatamata süüdimõistetu ja kaitsja ärakuulamise järel leidnud, et S. Kovtuni headest lubadustest jääb ennetähtaegseks vabastamiseks väheseks. 6.5 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga, tema varasema elukäiguga ja käitumisega vangistuses ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on 4 maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid puudub alus eeldada enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist.
11. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.

§ 187

lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Paavo Randma Tiit Lõhmus 5 Aarne Sarjas