Obsah (6)

§ 208§ 387§ 193§ 199§ 194§ 207

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. november 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-9984 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaid

§ 208

lg 1 ja RÕS § 7 lg 1 p 5 ja § 10 lg 5 jätta Jaak Reinomägi taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri

1. oktoobri 2013 ja
2. oktoobri 2013 määruste vaidlustamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord RÕS § 15 lg 8 ja

§ 387

lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1. Viru Vanglas kinnipeetav Jaak Reinomägi esitas 04.09.2013 Kaitsepolitseiametile kuriteokaebuse kriminaalmenetluse alustamiseks Harju Maakohtu Jõhvi kohtuniku A.S. i ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku M.M. suhtes, kes „käitusid meelevaldselt“, kui jätsid rahuldamata J. Reinomägi taotluse menetlusabi (riigi õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks) saamiseks asjas nr 2-13-
2. Kuriteokaebuse kohaselt tuleb alustada kriminaalmenetlust J. Reinomägi õiguste tagamiseks, kuna 27.08.2013 Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärus, millega jäeti rahuldamata taotlus riigi õigusabi saamiseks, ei ole kassatsiooni korras edasi kaevatav.
3. 30.08.2013 jättis uurimisasutus, juhindudes

§-st 199 lg 1 p 1, oma motiveeritud teatega kriminaalmenetluse alustamata.

1. J. Reinomägi vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Viru Ringkonnaprokuratuuris. 01.10.2013 määrusega jättis ringkonnaprokuratuur kaebuse rahuldamata.
2. Esitatud kaebuses riigiprokuratuuri kordas J. Reinomägi oma varasemate kaebuste sisu ja taotles jätkuvalt kriminaalmenetluse alustamist. Sisulisi vastuväiteid eelnevate menetlejate põhistustele kaebaja ei esitanud. 4.
3. Riigiprokuratuur nõustus uurimisasutuse ja ringkonnaprokuratuuri seisukohtadega kriminaalmenetluse alustamata jätmisel ja märkis järgnevat. Mis puutub kohtuniku osas KarS § 311 alusel kriminaalmenetluse alustamist laiemalt, siis tuleb märkida, et tulenevalt võimude lahususe printsiibist on vastavalt PS § 146 kohus oma tegevuses sõltumatu. See tähendab muuhulgas, et täitevvõim (sh prokuratuur) sekkub kohtu ja kohtunike ametialasesse tegevusse ja iseäranis nende poolt langetatud otsuste õiguspärasuse hindamisse vaid siis, kui kohtuniku poolt on toime pandud äärmiselt kaalukas õiguserikkumine ning kriminaalmenetluse alustamine kohtuniku poolt õigusvastase kohtuotsuse tegemise osas saab tulla kõne alla vaid äärmiselt erandlikel asjaoludel. Eesti Vabariigi kohtusüsteem on üles ehitatud kolmeastmelisena ( teatud juhtudel kaheastmelisena), mis peab muuhulgas tagama ka selle, et iga isik saab edasikaebe korras realiseerida oma põhiseaduslikke õigusi ning alama astme kohtute võimalikud vead õigusmõistmisel kuuluvad korrigeerimisele kõrgema astme kohtus. Taoline süsteem tagab kohtu alla antud või kohtu poole pöördunud isiku õigustele piisava kaitse. Kui seadusandja on teatud juhtudel kohtumenetluse lõppresultaadina kehtestanud II astme kohtu lahendi, on kahe kohtuastme samale seisukohale jõudmine piisavaks garantiiks isiku õiguste kaitseks. 4.
4. Riigiprokuratuur märkis lisaks, et kui kaebaja jätkuvalt leiab, et ülalmärgitud kohtunikud on mingit tema põhiseadusega kaitstud õigust kahjustanud, on need õigused kaitstavad ka väljaspool kriminaalmenetlust.
5. Lisaks eeltoodule, pärast kuriteokaebuse esitamist Kaitsepolitseile ning sealt negatiivse vastuse saamist 30.08.2013, esitas J. Reinomägi Viru Ringkonnaprokuratuuri kuriteokaebuse kriminaalmenetluse alustamiseks K.J. e (KAPO Ida osakonna direktor) suhtes (tsitaat) „ ametiseisundi kuritarvitamises seoses kuriteo varjamisega ja muuhulgas grupiviisilises kuriteo sooritamisega seoses minu õigusega õiguslikel aluste nii … (märkus_ loetamatu sõna) seadus kehtestab käitada tõhusat õiguskaitsevahendit.“
6. 26.09.2013 teatega jättis ringkonnaprokuratuur, juhindudes

§-st 199 lg 1 p 1, motiveeritult kriminaalmenetluse alustamata kriminaalmenetluse aluse puudumisel.

1. Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses kordas Jaak Reinomägi kuriteokaebuse sisu ja taotles jätkuvalt kriminaalmenetluse alustamist K.J. e suhtes. Sisulisi vastuväiteid põhistustele kaebaja ei esitanud.
2. Riigiprokuratuur leidis määrustes, et otsus kriminaalmenetlus alustamata jätta on olnud õige ja põhjendatud. Riigiprokuratuur põhjendas oma seisukohta järgnevalt. 8.1.

§ 193

lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad

§ 199lg 1 p 1 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud.

Vastavalt

§ 194

on kriminaalmenetluse ajendiks kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave, kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. Kriminaalmenetlust alustataks vaid siis, kui pädeva menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile teate esitamine, milles isik arvab olevat toime pandud kuritegu, ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetlust ei saa alustada pelgalt kaebaja subjektiivse hinnangu põhjal. Kuivõrd ajendi pinnalt ei ole võimalik tuvastada kuriteotunnuste olemasolu, on kriminaalmenetluse alustamine välistatud. Kõnealusel juhul ei esine -2- kuriteokaebuses ega kaebuses Riigiprokuratuurile sellist informatsiooni, mis oleks käsitletav kriminaalmenetluse alusena ning puudub vajadus detailsemalt analüüsida mõnda KarS eriosa süüteokooseisu. 8.2. Kaebaja loogikat rakendades tekiks absurdne olukord, kui isikut puudutab menetlusotsus (sõltumata menetlusliigist), mis ei vasta tema ootustele, tooks kaasa kriminaalmenetluse alustamise selle teinud isiku (uurija, prokuröri, kohtuniku) suhtes. Taolise olukorra vältimiseks seonduvalt kriminaalmenetluse alustamise otsusega on seadusandja kehtestanud

vastava regulatsiooni, s.o §-d 207-

1. Riigiprokuratuur märkis täiendavalt, et antud juhul on isikule antud võimalus vaidlustada uurimisasutuse otsus kahes prokuratuuri astmes ja seejärel ringkonnakohtus. Seega on seadusandja loonud piisava garantii isiku õiguste kaitseks. Karistusõigus peab sekkuma isikutevahelistesse suhetesse alles olukorras, kus ei ole küllalt efektiivselt võimalik kaitsta oma õigusi muude õiguslike vahenditega. Taotluse sisu
2. J. Reinomägi soovib esitada kaebust Riigiprokuratuuri
3. oktoobri 2013 ja
4. oktoobri 2013 määruste vaidlustamiseks. J. Reinomägi taotleb õigusabi, kuna kaebust ringkonnakohtusse saab esitada üksnes advokaadi vahendusel. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus, vaadanud läbi J. Reinomägi taotluse, leiab, et esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt. 11.

§ 208

lg 1 kohaselt, kui

§ 207

lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks

§-s 2052 nimetatud alusel on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. 12. Eelviidatud sätte kohaselt on Riigiprokuratuuri määruste ringkonnakohtus vaidlustamiseks võimalik esitada kaebus üksnes advokaadi vahendusel. J. Reinomägi on esitanud taotluse õigusabi saamiseks, et esitada kaebust Riigiprokuratuuri 15.10.2013 ja 17.10.2013 kaebuste rahuldamata jätmise määrusele. Seega, kuna J. Reinomägi ei ole

§ 208

lg 1 kohaselt kaebuse subjektiks ning on taotlenud riigi õigusabi saamist, tuleb ringkonnakohtul otsustada selle andmine. 13. Ringkonnakohus nõustub uurimisasutuse ja Riigiprokuratuuri kaebuste rahuldamata jätmise määrustes märgituga, et käesoleval juhul puudub kriminaalmenetluse alus, mis on

§ 199

lg 1 p 1 kohaselt kriminaalmenetlust välistav asjaolu ning ei pea vajalikuks Riigiprokuratuuri ja uurimisasutuse määruses toodud põhjendusi üksikasjalikult korrata. 14.

§ 193

lg 1 kohaselt alustab uurimisasutus või prokuratuur kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad

§ 199

lg 1 sätestatud asjaolud.

§ 194

lg 2 kohaselt on kriminaalmenetluse alus kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. 14.

1. Lähtudes eeltoodust ei ole võimalik kriminaalmenetlust alustada ilma kriminaalmenetluse aluse tuvastamiseta. Viimase puhul on oluline hinnata olemasolevat teavet väidetava kuriteosündmuse kohta ning teha menetlusotsus kriminaalmenetluse alustamise või alustamata jätmise kohta. Nii ringkonnaprokuratuur kui ka Riigiprokuratuur on leidnud, et käesolevatel juhtudel puuduvad kriminaalmenetluse alused. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on Riigiprokuratuuri määruste kohaselt piisavalt põhjalikult tuvastatud kaebuse esemeks olevad sündmuste asjaolud ning leidnud õigesti, et nendest ei tulene viiteid võimalike kuritegude toimepanemisele. -3-
2. Ringkonnakohus nõustub nii ringkonna- kui ka Riigiprokuratuuri seisukohtadega, et käesoleval juhul ei ole võimalik tuvastada kriminaalmenetluse alust, mistõttu on kriminaalmenetluse algatamine välistatud.
3. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et J. Reinomägi võimalused tema õiguste kaitseks on vähesed ning sellest tulenevalt tuleb tema taotlus riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 alusel riigi õigusabi määramiseks Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks jätta rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau -4- Aarne Sarjas