3-12-613/6

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk

1. november 2012, Tartu 3-12-613 Raiki Kruuki kaebus Tartu Vangla poolt solvava küsimusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1500 eurot Tartu Halduskohtu 27.03.
2. a määrus Raiki Kruuki määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Raiki Kruuk Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
3. Jätta määruskaebus rahuldamata.
4. Muuta osaliselt Tartu Halduskohtu 27.03.
5. a määruse põhjendusi, täiendades neid käesolevas määruses toodud põhjendustega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Raiki Kruuk esitas 22.03.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu Vangla poolt tekitatud moraalse kahju eest hüvitise väljamõistmist summas 1500 eurot. Kaebuse kohaselt alandas vanglaametnik kaebaja väärikust solvava küsimuse esitamisega, ähvardamise ja sõimamisega. Kaebuses esitas R. Kruuk taotluse tema riigilõivust vabastamiseks maksejõuetuse tõttu.
7. Tartu Halduskohtu 27.03.
8. a määrusega jäeti R. Kruuki taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata HKMS § 111 lg 3 alusel ja kohustati teda tasuma riigilõivu summas 75 eurot. Määruse põhjenduste kohaselt on kaebus perspektiivitu. Vanglaametniku poolt kasutatud väljend võib olla isiku jaoks ebameeldiv, kuid on küsitav, et sellega on tekitatud mittevaralist kahju, mis kuuluks rahalisele hüvitamisele. Vangla on kaebaja ees ebameeldivuste tekitamise eest vabandanud ning antud juhul võib vabandamist pidada piisavaks hüvitiseks.
9. R. Kruuk esitas 02.04.2012 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 27.03.
10. a määrus tühistada, kuna kaebajal puuduvad vabad vahendid ja sissetulek. Määruskaebuse kohaselt tuleb vanglaametnikku kaebaja au ja väärikuse teotamise eest karistada, kuna kaebaja saaks samasuguse sõnakasutuse eest distsiplinaarkorras karistada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust, kuid peab vajalikuks täiendada Tartu Halduskohtu 27.03.
12. a määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega, kuna halduskohtu määruses toodud põhjendused on mõnevõrra lakoonilised.
13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et R. Kruuki vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest ei ole põhjendatud, kuna käesolevas asjas esitatud kaebust ei saa pidada perspektiivikaks. Kaebaja 27.02.
14. a kahju hüvitamise taotluse kohaselt viibis kambris, kus intsident aset leidis, viis kinnipeetavat ja kambri WC-s, kus vanglaametnik avastas vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 82 lg-te 2 ja 3 rikkumise, so suitsetamise, viibis kolm kinnipeetavat. Kinnipeetavate korrarikkumiselt tabamise puhul oli igati õiguspärane neilt suitsetamistarvete äraandmist nõuda. Samuti on õiguspärane vanglateenistuja tegevus rikkumise avastamise korral selgitada, et koostatakse ettekanne ja juhtunust teavitatakse kõrgemaid ametnikke. Vanglateenistuse ametniku selgitused kaebaja õiguste ja kohustuste kohta ei ole käsitletavad ähvardamisena. Kuna suitsetamas ja läheduses oli mitmeid inimesi, siis on tõenäoline, et sellises olukorras on vajalik rääkida valjema häälega, et korraldused oleks kõigile kuuldavad. Kaebus kahju hüvitamiseks on käsitletud osas ilmselgelt perspektiivitu, kuna kaebajale õiguste ja kohustuste tutvustamine ning valju häälega korralduste andmine ei ole iseenesest õigusvastane. Väidetavalt solvava väljendi kasutamise osas on tegemist õiguslikult selge olukorraga, kuna Tartu Vangla nõustus, et vanglaametnik K.T. esitas WC-s olnud kinnipeetavatele kaebaja poolt väidetud küsimuse: „Kas te olete pederastid?“ ning vangla vabandas hiljem kaebajale võimalike ebameeldivuste tekitamise eest kirjalikult 23.02.
15. a vastuses märgukirjale. Seega puudub nimetatud väljendi kasutamise osas vaidlus ja vajadus tõendeid hinnata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et antud juhul võib vabandamist pidada piisavaks hüvitiseks ning küsitav on, et vanglaametniku poolt eelnimetatud väljendi kasutamisega oleks põhjustatud selline mittevaraline kahju, mis kuuluks rahalisele hüvitamisele. Käesoleval juhul nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist, kusjuures väidetavast kahjust enam rõhutab kaebaja soovi, et vanglaametnik saaks karistatud. Kaebuse faktiline ja õiguslik põhjendus ei veena ringkonnakohut, et ebameeldivused, mida kaebaja pidi taluma seoses väidetavalt solvava väljendiga, oleksid ületanud minimaalse vajaliku taseme, et kvalifitseeruda väärikust alandava kohtlemisena.
16. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et kaebaja maksejõuetus ei ole HKMS § 111 lg 3 alusel menetlusabi andmisest keeldudes oluline ning kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vanglaametniku karistamist, kuna see ei puuduta tema õigusi.
17. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus põhjendatult jätnud R. Kruuki kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata. Agu Timmi Einar Vene 2 Maili Lokk