← Eesti

2-13-3647/46

Obsah (9)§ 98§ 104§ 69§ 375§ 662§ 660§ 664§ 659§ 107

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 15. november 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-13-3647 Tsiviilasi AS Advoka

§ 98

lg 1 sätestab, et vastuhagi võib esitada kohtusse, kuhu esitati hagi, kui on täidetud vastuhagi esitamise tingimused ja vastuhagile ei ole ette nähtud erandlikku kohtualluvust. AS-i Advokaadibüroo Aivar Pilv ja OÜ MP Inkasso vahel sõlmitud käsunduslepingus, millele tugineb OÜ MP Inkasso vastuhagi, on pooled kokku leppinud, et läbirääkimiste teel kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.

§ 104

lg 4 sätestab, et kokkulepitud kohtualluvus on erandlik, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul ei ole pooled kokku leppinud

§ 104

lg-s 4 sätestatust erinevalt, seega on kehtiv erandlik kohtualluvus kohtualluvuse kokkuleppe näol.

§ 69

lg 4 esimene lause sätestab, et erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et OÜ MP Inkasso saab oma nõude esitada vaid Harju Maakohtule. Kohus ei nõustu OÜ MP Inkasso väitega, et menetlusökonoomikast lähtuvalt ja seetõttu, et nii dokumendid kui ka võimalikud tunnistajad on Tartus, peaks nõudeid lahendama ühes menetluses Tartu Maakohtus. Pooled on kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimisel avaldanud soovi lahendada asi kindlas kohtus. Arvestades kokkulepet kohtualluvuse kohta ning lähtudes

§ 69

lg-st 4 ei saa Tartu Maakohus OÜ MP Inkasso nõuet käesoleval juhul menetleda.

§ 375

lg 1 kohaselt võib kohus määrusega eraldada nõuded iseseisvaks menetluseks, kui ta leiab, et ühes hagiavalduses esitatud nõuete või hagi ja vastuhagi eraldi arutamine 2 võimaldab asja kiiremat läbivaatamist või lihtsustab menetlust oluliselt või kui hagid on liidetud põhjendamatult. Kuna OÜ MP Inkasso on esitanud oma nõude vastuhagina tsiviilasja nr 2-13-3647 raames ja see on põhjendamatult Tartu Maakohtus menetlusse võetud, tuleb OÜ MP Inaksso nõue Harju Maakohtule edastamiseks antud tsiviilasjast eraldada. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

  1. MP Inkasso OÜ esitas Tartu Maakohtu
  2. oktoobri 2013 määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus täies ulatuses tühistada ja teha uus määrus, millega jätta tsiviilasjad eraldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on menetlusökonoomika seisukohalt igati põhjendatud vastustaja ja määruskaebuse esitaja kõigi vaidluste lahendamine ühe tsiviilasja raames. Samuti on kõik poolte vaidlust puudutavad küsimused on seotud Tartu linnas asuvate isikutega (Advokaadibüroo Aivar Pilv Tartu osakond ja MP Inkasso OÜ). Tartus asuvad ka kõik dokumentaalsed tõendid ning võimalikud tunnistajad. Olulisim on menetlusökonoomika printsiibist tulenev põhimõte, mille kohaselt on eelkõige oluline kohtuasja kiirema läbivaatamise tagamine ja menetluse lihtsustamine, s.t. menetlusosaliste, tunnistajate jt. kontsentreeritus kohtu tööpiirkonnas; 2) ei oma tähtsust asjaolu, et Harju Maakohus on võtnud menetlusse AS Advokaadibüroo Aivar Pilv põhjendamatu hagiavalduse MP Inkasso OÜ vastu. Viimatimärgitud hagi sisuks on nõuded, mis on juba tasaarvestatud. Harju Maakohtus on samade poolte vahel menetlus alanud oluliselt hiljem, kui käesolevas tsiviilasjas, kus kohus on juba aktiivselt asunud eelmenetlus läbi viima. VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE
  3. AS Advokaadibüroo Aivar Pilv vaidles määruskaebusele vastu. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) on määruskaebus nõuetekohaselt motiveerimata. Määruskaebuse esitaja ei ole toonud välja ühtegi menetlusõiguse või materiaalõiguse normi, mida kohus oleks rikkunud. Seetõttu ei vasta määruskaebus

§ 662

lg-s 2 nimetatud nõuetele, ei ole põhjendatud ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata; 2) kuulub OÜ MP Inkasso vastuhagi lahendamisele Harju Maakohtus, sest poolte vahel on sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe. Hagi ja vastuhagi aluseks on kaks täiesti erineva sisuga lepingut. OÜ MP Inkasso eksitab kohut teadlikult ja pahatahtlikult väitega, et kaks vaidlust on justkui omavahel seotud või sarnased; 3) on hageja nõude suurust arvestades tegemist lihtmenetlusega. Kohtumenetlus on kestnud juba 9 kuud. Ka menetlusökonoomika põhimõttest järelduvalt on mõistlik ja otstarbekas Advokaadibüroo Aivar Pilv

  1. märtsi 2013 hagi OÜ MP Inkasso vastu menetleda eraldiseisvalt; 4) ei ole vastustaja andnud ega anna ka tulevikus nõusolekut kohtualluvuse muutmiseks selliselt, et OÜ MP Inkasso vastuhagi võiks menetleda Tartu Maakohtus. 3 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasjade eraldamise osas tuleb OÜ MP Inkasso määruskaebus jätta läbi vaatamata ja tagastada määruskaebuse esitajale. Vastavalt

§ 660

lg-le 1 võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Hagide liitmise ja eraldamise puhul on tegemist kohtu diskretsiooniotsustustega menetluse juhtimisel ja korraldamisel, mille peale seadus ei näe ette määruskaebuse esitamise võimalust. Vastavalt

§ 664

lg-le 2 kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Kuna OÜ MP Inkasso OÜ määruskaebus on hagi ja vastuhagi eraldamise osas maakohtu poolt ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse selles osas läbi vaatamata ja tagastab selle esitajale.

  1. Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus määruskaebust eraldatud vastuhagi kohtualluvuse määramise osas. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb vastuhagi kohtualluvuse määramise osas jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
  2. oktoobri 2010 määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud põhjendustega ning

§ 659

ja § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendusi täies ulatuses üle ei korda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et poolte vahel 9. veebruaril 2009 sõlmitud käsunduslepingu p-s 6.2 (tlk 182) märgitud kokkuleppe näol on tegemist kohtualluvuse kokkuleppega. Kokkulepitud kohtualluvus on

§ 104lg 4 kohaselt erandlik.

Ringkonnakohus märgib, et kokkuleppega määratud kohtualluvust saab muuta

§ 107

kohaselt siis, kui pooled seda ühiselt enne esimese kohtuistungi toimumist või kirjalikus menetluses seisukohtade esitamiseks antud tähtaja möödumist taotlevad. Käesoleval juhul toimiku materjalidest nähtuvalt sellist taotlust kohtule esitatud ei ole, mistõttu puuduvad alused vastuhagi menetlemisel poolte vahel

  1. veebruaril 2009 sõlmitud käsunduslepingus sisalduvast kohtualluvuse kokkuleppest kõrvale kaldumiseks. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et ainuüksi menetlusökonoomika kaalutlused ei anna alust seaduses sätestatust kõrvale kaldumiseks. OÜ MP Inkasso on kohtualluvuse kokkuleppe ise vabatahtlikult sõlminud. Seega pidi OÜ MP Inkasso
  2. veebruari 2009 käsunduslepingu sõlmimisel arvestama võimalusega, et lepingu alusel tekkinud vaidlused lahendatakse Harju Maakohtus.
  3. Menetluskulude jaotuse määrab kohus kindlaks asjas lõpplahendi tegemisel. Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.