lg 1 sätestab, et vastuhagi võib esitada kohtusse, kuhu esitati hagi, kui on täidetud vastuhagi esitamise tingimused ja vastuhagile ei ole ette nähtud erandlikku kohtualluvust. AS-i Advokaadibüroo Aivar Pilv ja OÜ MP Inkasso vahel sõlmitud käsunduslepingus, millele tugineb OÜ MP Inkasso vastuhagi, on pooled kokku leppinud, et läbirääkimiste teel kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.
lg 4 sätestab, et kokkulepitud kohtualluvus on erandlik, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul ei ole pooled kokku leppinud
lg-s 4 sätestatust erinevalt, seega on kehtiv erandlik kohtualluvus kohtualluvuse kokkuleppe näol.
lg 4 esimene lause sätestab, et erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et OÜ MP Inkasso saab oma nõude esitada vaid Harju Maakohtule. Kohus ei nõustu OÜ MP Inkasso väitega, et menetlusökonoomikast lähtuvalt ja seetõttu, et nii dokumendid kui ka võimalikud tunnistajad on Tartus, peaks nõudeid lahendama ühes menetluses Tartu Maakohtus. Pooled on kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimisel avaldanud soovi lahendada asi kindlas kohtus. Arvestades kokkulepet kohtualluvuse kohta ning lähtudes
lg-st 4 ei saa Tartu Maakohus OÜ MP Inkasso nõuet käesoleval juhul menetleda.
lg 1 kohaselt võib kohus määrusega eraldada nõuded iseseisvaks menetluseks, kui ta leiab, et ühes hagiavalduses esitatud nõuete või hagi ja vastuhagi eraldi arutamine 2 võimaldab asja kiiremat läbivaatamist või lihtsustab menetlust oluliselt või kui hagid on liidetud põhjendamatult. Kuna OÜ MP Inkasso on esitanud oma nõude vastuhagina tsiviilasja nr 2-13-3647 raames ja see on põhjendamatult Tartu Maakohtus menetlusse võetud, tuleb OÜ MP Inaksso nõue Harju Maakohtule edastamiseks antud tsiviilasjast eraldada. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
lg-s 2 nimetatud nõuetele, ei ole põhjendatud ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata; 2) kuulub OÜ MP Inkasso vastuhagi lahendamisele Harju Maakohtus, sest poolte vahel on sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe. Hagi ja vastuhagi aluseks on kaks täiesti erineva sisuga lepingut. OÜ MP Inkasso eksitab kohut teadlikult ja pahatahtlikult väitega, et kaks vaidlust on justkui omavahel seotud või sarnased; 3) on hageja nõude suurust arvestades tegemist lihtmenetlusega. Kohtumenetlus on kestnud juba 9 kuud. Ka menetlusökonoomika põhimõttest järelduvalt on mõistlik ja otstarbekas Advokaadibüroo Aivar Pilv
lg-le 1 võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Hagide liitmise ja eraldamise puhul on tegemist kohtu diskretsiooniotsustustega menetluse juhtimisel ja korraldamisel, mille peale seadus ei näe ette määruskaebuse esitamise võimalust. Vastavalt
lg-le 2 kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Kuna OÜ MP Inkasso OÜ määruskaebus on hagi ja vastuhagi eraldamise osas maakohtu poolt ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse selles osas läbi vaatamata ja tagastab selle esitajale.
ja § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendusi täies ulatuses üle ei korda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et poolte vahel 9. veebruaril 2009 sõlmitud käsunduslepingu p-s 6.2 (tlk 182) märgitud kokkuleppe näol on tegemist kohtualluvuse kokkuleppega. Kokkulepitud kohtualluvus on
Ringkonnakohus märgib, et kokkuleppega määratud kohtualluvust saab muuta
kohaselt siis, kui pooled seda ühiselt enne esimese kohtuistungi toimumist või kirjalikus menetluses seisukohtade esitamiseks antud tähtaja möödumist taotlevad. Käesoleval juhul toimiku materjalidest nähtuvalt sellist taotlust kohtule esitatud ei ole, mistõttu puuduvad alused vastuhagi menetlemisel poolte vahel
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.