2-13-42735 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Deniss Minzatov Otsuse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2013, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-42735 Tsi

) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.

§ 632

lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui 1

§ 415

lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t.

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon.

§ 142

lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või kontole nr 221023778606 (Swedbank) või kontole nr 333416110002 (Danske Bank) või kontole nr 17001577198 (Nordea Bank), viitenumber

1. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on S S hagi M B vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu nende vahel
2. augusti 2013 sõlmitud lepingust (tl 5-6), millega kostja kohustus paigaldama hagejale garaaživäravad maksumusega 340 eurot. Lepingu p 6.3.
3. näeb ette hageja õigust nõuda kostjalt viivis 0,1% tööde maksumusest iga viivitatud päeva eest. Kostja sai hagejalt 9.08.2013 ettemaksu 340 eurot, mille kohta koostas ka allkirja (tl 7). Lepingu täitmise tähtaeg lõppes 30.08.
4. Kostja teatas hagejale, et ei saa tellimust täita ning lubas tagastada ettemakstud 340 eurot. Hageja saatis kostjale oma pangakonto numbri, kuid raha pole kostjalt laekunud. Kostja nüüd telefonile ja kirjadele ei vasta. Hageja nõuab mõista kostjalt välja 340 eurot ja viivis 10 eurot 14 kalendripäeva eest, kokku 350 eurot. Viru Maakohus
5. septembri 2013 määrusega võttis hagi menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus 7 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Kohtumäärus ja hagiavaldus koos hagimaterjalidega on kostjale kätte toimetatud
6. septembril 2013 isiklikult allkirja vastu (tl 21). Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagiavaldusele kirjalikult vastanud ega taotlenud menetlustähtaja pikendamist.

§ 407

lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Seega tuleb eeldada, et ta on tagaseljaotsuse tegemisega nõus (

§ 407lg 2). Kohus leiab, et hagis märgitud asjaolud 2

§ 444

lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi täielikult. Kõik menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist ja ta on esitanud menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 60 eurot.

§ 138

lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kostjalt kuulub väljamõistmisele hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 60 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 3