): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
MENETLUSE KÄIK Viru Maakohtu
Pankrotihaldur palub järgmist: lõpetada Z. M. ja A. M. pankrotimenetlused raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist
alusel; vabastada pankrotihaldur Hillar Villers halduri ülesannetest ning mitte määrata Z. M. ja A. M.i kohustustest vabastamise menetlustes usaldusisikuid ning kohustada võlgnikke ise täitma usaldusisiku kohustusi. Võlausaldajad ei ole esitanud haldurile vastuväiteid ei pankrotimenetluse lõpetamise kohta ega usaldusisiku määramata jätmise kohta. Halduri aruanne
kohtumäärusega (tsiviilasi nr. 2-11-2347) kuulutati välja võlgnike pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Hillar Villers. Vastav teade AT-s ilmus 11.04.2012.a. - I üldkoosolek toimus 20.06.2012.a. - Nõuete esitamise tähtaeg oli 10.06.2012.a. - Tähtaegselt on esitasid nõudeavaldused 4 võlausaldajat , kokku summas 10 929,14 eurot, sellest Z. M. (pankrotis) vastu 10 028,99 eurot ja A. M. (pankrotis) vastu 900,15 eurot. - Nõuete kaitsmise koosolek toimus 13.08.2012.a. ning nimetatud koosolekul kaitsti kokku nõudeid summas 10 929,14 eurot, sellest Z. M. (pankrotis) vastu 10 028,99 eurot ja A. M. (pankrotis) vastu 900,15 eurot. Nõuete kaitsmise koosolekul ei osalenud ükski võlausaldaja. 3/8 - Peale nõuete esitamise tähtaega ja enne jaotusettepaneku koostamist ei ole rohkem täiendavaid nõudeavaldusi esitatud. - Kohtuvaidlusi nõuete tunnustamise üle pankrotihaldurile teadaolevalt käimas ei ole. II. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankroti väljakuulutamise seisuga 10.04.2012.a. oli võlgnikel raha kokku 0,00 eurot. Pankrotimenetluse käigus laekumisi pankrotivarasse ei olnud. (va igakuuliselt Z. M. (pankrotis) töövõimetuspension summas 160,97 eurot ning A. M.`i (pankrotis) töövõimetuspension summas 229,74 eurot, milliseid võlgnikud kasutasid enda ülalpidamiseks) III. Andmed
nimetatud väljamaksete kohta Taotlusi vara välistamiseks ei ole esitatud ning seetõttu vara välistamise tagajärgedest (
Samuti ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid.
lg 1 p 2 alusel võlgnikele ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole (va eelnimetatud töövõimetuspension). Massikohustusi
lg 1 p 3 alusel pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole; Pankrotimenetluse kulud
lg 1 p 4 alusel on kokku 1 682,57 eurot, millest pankrotivara arvelt on võimalik välja maksta 0,00 eurot. IV. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel väljamakseid teha ei saaks. V. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiese puudub. VI. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistele isikutelt saadaoleva vara kohta Ajutise pankrotihalduri aruandes on märgitud, et võlgnikel on pensionifondi osakud, kuid need ei ole võõrandatavad. Võlgnikud (eelduslikult on tegemist ühisvaraga) omavad liikmelisust hooneühistus JÕEKALLAS
M. ja A. M.`i kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Nimetatud seisukohal on ka pankrotihaldur.
lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
lg 6 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad ei ole ei võlausaldajate I üldkoosolekul ega ka nõuete kaitsmise koosolekul teinud ettepanekuid usaldusisiku osas. Pankrotihaldur on seisukohal, et usaldusisiku määramine võlgnikele toob põhjendamatuid kulutusi, eriti olukorras kus võlgnike ainuke sissetulek on pension. kaasa KOHTU SEISUKOHT Pankrotimenetluse lõpetamine
lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.
lg 2 kohaselt pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teadet teeb haldur pankrotivarast väljamaksed vastavalt käesoleva seaduse §-s 146 sätestatule. Haldur on kohustatud müümata pankrotivara müüma, välja arvatud juhul, kui vara müük ei ole võimalik olulise viivituseta ja toob endaga kaasa ebamõistlikke kulutusi. Massivõlausaldajatel ei ole käesoleva seaduse §-s 149 nimetatud õigusi.
lg 3 kohaselt pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toimingute tegemist esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama käesoleva seaduse § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku 6/8 massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus leiab, et varast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning Z. M. (pankrotis) ja A. M.i (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Kohus nõustub halduriga, et võlgnike maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli laenude võtmine ja puudulikud õigusteadmised käendamise kohta, samuti A. M.i (pankrotis) töötuks jäämine. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu.
M. (pankrotis) ja A. M.i (pankrotis) pankrotimenetluses. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine
näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh pankrotimenetluse raugemise tõttu. Võlgnikud palusid pankrotiavalduses otsustada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Z. M. ja A. M. kinnitasid, et nendele pole teada asjaolusid, mis võiksid välistada kohustustest vabastamise, ja nemad kohustuvad täitma
§-is 173 nimetatud kohustusi (tlk 47-48). Kohus leiab, et võlgnikud on esitanud kohustustest vabastamise avalduse
lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ja avalduses sisalduvad
lg-s 2 nõutud kinnitused.
lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväiteid Z. M. (pankrotis) ja A. M.i (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Z. M. ja A. M.i kohustustest vabastamise menetluse.
lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
lg 2 järgi peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.
lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande.
lg 6 järgi kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Haldur on teinud teadaolevatele võlausaldajatele nimetada usaldusisikuid, kuid ükski võlausaldaja pole oma arvamust esitanud. Haldur on seisukohal, et usaldusisikuid tuleb jätta määramata. Halduri arvates, tooks usaldusisiku määramine liigseid kulusid ning arvestades asjaolusid oleks põhjendamatu. Kohus leiab, et võlgnikud suudavad täita usaldusisikute kohustusi, mistõttu tuleb usaldusisikud jätta määramata.
lg 4 järgi võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti arvestades, et võlgniku sotsiaaltoetust ei tohi arvata sissetuleku hulka (võlgnikele peab jääma 278,02 eurot ja 278,02 eurot ületavalt osalt võib võlgnik endale jätta 25%). Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja
lg-s 3 nimetatud tulust peavad võlgnikud võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks jätma 75%. 7/8 /digitaalselt allkirjastatud/ Leanika Tamm Kohtunik 8/8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.