← Eesti

1-07-6240/21

Obsah (7)§ 122§ 200§ 113§ 64§ 65§ 75§ 76

1 Kriminaalasi nr 1-07-6240 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 06. november 2013, Rakvere kohtumaja koht Kohtuasja number 1-07-6240 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär En

§ 122järgi ning karistuseks mõisteti 3 2 (kolm) kuud vangistust.

Valeri Krasnov tunnistati süüdi

§ 200lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud vangistust.

Valeri Krasnov tunnistati süüdi

§ 113

järgi ning karistuseks mõisteti 7 (seitse) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti Valeri Krasnovile 9 (üheksa) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Vastavalt

§ 65

lg 2 suurendati mõistetud karistust 12.04.2006.a Viru Maakohtu kohtuotsuse järgi karistuse ärakandmata osa võrra 6 (kuus) kuud vangistust ja lõplikult mõisteti Valeri Krasnovile 10 (kümme) aastat vangistust. Tõkend – vahistamine jäeti muutmata. Karistuse kandmise algust loetakse alates 23. novembrist 2006.a. Kinnipeetav Valeri Krasnov on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest varasematele varavastastele kuritegudele on lisandunud isikuvastased kuriteod. Soodusteguriks on alkohol. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on Valeri Krasnovi väärtegude toimepanemise eest karistatud 2-l korral, sealhulgas on teda karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse § 70 järgi. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud ligemale 7 aastat ja kanda jääb veel enam kui 3 aastat vangistust. Alates 08.01.2013 kannab kinnipeetav karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Valeri Krasnov töötab alates 17.06.2013 väljaspool vangla territooriumi xxxx valmistajana. Isik suhtleb lähedastega telefoni teel. Ühtlasi on kinnipeetavale võimaldatud lühiajalisi väljasõite, et kohtuda lähedastega. Vangistuse jooksul on isik töötanud majandustöödel köögitöölisena. Kinnipeetav on läbinud sõltlastele suunatud tugigrupi (convictus), sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“. Isik on läbinud riigikeele sissejuhatava kursuse (lõpetas A1-taseme kursuse eksamitulemusega 57 punkti), läbis A2-taseme riigikeele kursuse (sooritas A2-taseme eksami 39 punktiga vajalikust 48 punktist). Kinnipeetav on käinud psühholoogi vastuvõtul. Isik on alates 25.02.2013 registreeritud Töötukassas kui aktiivne tööotsija. Kinnipeetavale on võimaldatud minna oma elamisluba pikendama. Kinnipeetaval Valeri Krasnovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav on avaldanud soovi asuda elama aadressile xxxx, kus elab isiku õde R K, kes vajab järelevalvet. Isiku teine õde J K ei pea võimalikuks kinnipeetava sinna elama asumist. J K isikut enda juurde võtta ei ole planeerinud ning õe sõnul peab vend endale leidma isikliku elamispinna. Munitsipaaleluruumi taotlemisel on pikad järjekorrad, millest tulenevalt on raskendatud ka linna kaudu elukoha taotlemine. Kinnipeetav soovib endale üürida isikliku elamispinna. Isiku sõnul omandas ta põhihariduse xxxx. põhikoolis (xxxx kool), xxxx keskhariduse ja xxxx kutse. Peale armeeteenistust omandas xxxx xxxx eriala. Kuni vangistuseni töötas ametlikult xxxx 5 kuud. Eelnevalt töötas 3 kuud xxxx allettevõttes xxxx. FIE Krasnov Valeri tegeles 1,5 aastat xxxx kalapüügiga. Kinnipeetavale on töökoha garanteerinud xxxx (garantiikiri olemas). Isikul on tuvastatud xxxx millest tulenevalt oleks tagatud vabanedes sissetulek. Isiku sõnul tuli ta vabaduses töötasu ja xxxx saades toime. Vangistuse ajal omab töötades sissetulekut, millest tasub võlanõudeid. K-raha andmetel on võlgnevusi 3673,59 euro ulatuses, vabanemisfondis on 883,65 eurot. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad õde J K ja vend A K, kelle tütart kasvatab J K. Lisaks elab xxxx isiku õde R K, kes vajab ööpäevaringset järelevalvet, mida teostab J K. Kinnipeetava ema on surnud, isa lahkus pere juurest, kui Valeri Krasnov oli kahe aastane. Õega on suhted väga head ja toetavad. Isik hindab suhteid oma perega ja eriti hindab ning austab ta oma nooremat õde, kes on võtnud nende perekonnapea kohustused, aidates teisi. Kinnipeetav hoolib ka oma lastest ja teda häirib, et vanema tütre ema praegune abikaasa ei luba tütrega suhelda. Raske isikuvastase kuriteo (tapmine) pani kinnipeetav toime oma elukaaslase suhtes, samuti on ta toime pannud kuriteo oma endise abikaasa suhtes. Endiste 3 elukaaslastega on suhted katkenud. Isiku sõnul kuulusid tema suhtlusringkonda seaduskuulekad inimesed, kellega vangistuse ajal on suhted katkenud. Alkoholi kuritarvitamine on vabaduses suureks riskiteguriks, sest kuriteod ja väärteod on seotud alkoholiga. Isik ise on motiveeritud alkoholist loobuma. Kinnipeetav ei suutnud ennast kontrollida, käitudes impulsiivselt ja agressiivselt, millest tulenevalt pole uue kuriteo risk olematu. Tuleviku eesmärgid on seotud elukoha leidmisega, tütrega suhete taastamisega ja tööhõivega. Korduvad kuriteod ei väljenda positiivset suhtumist ühiskonda. Vargusega seotud kuriteos oli kannatanuks isiku ema. Kinnipeetav on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Isik kahetseb enda sõnul seda, et kaotas enesevalitsuse, mis viis raskete kuritegudeni. Kinnipeetava Valeri Krasnovi puhul ilmnevad ohtlikkuse tunnused juhul, kui muutub isiku eluviis või kui muutuvad isikut ümbritsevad olud ehk teisisõnu, kui isik ei suuda oma emotsioone kontrolli all hoida ning jätkab alkoholi kuritarvitamist, siis on alust järeldada, et isik võib ohustada avalikkust. Kinnipeetava puhul on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 20%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 16%. Viru Vangla toetab Valeri Krasnovi vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab Valeri Krasnovi vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastada, siis teeb vangla ettepaneku kohaldada tema suhtes

§ 75lg 2 p 2,4,7 sätestatud lisakohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Valeri Krasnovil ei ole xxxx peale lähisugulaste mitte kedagi. Valeri Krasnovi kohta selgitas õde J K, et Valeri Krasnov on täiskasvanud inimene – saab varsti 50-aastaseks, mistõttu õde ei ole kohustatud arvestama venna soovide ja plaanidega. Valeri Krasnov on rahvastikuregistri andmetel lahutatud, suhete alla on märgitud kaks endist abikaasat ja laps R K (sündinud xxxx). Aadressil, millel elab õde oma perega – xxxx, ta vennale elamispinda ei eralda. J K tahab korrastada oma elu ning kinnipeetava elama võtmist enda juurde ei ole ta planeerinud. Enne vangistust elas kinnipeetav xxxx ühiselamus. Praegu toetab kinnipeetavat materiaalselt J K. Kinnipeetav on kriminaalhooldusele määratud ühel korral, ta pani katseajal toime uued tahtlikud vägivaldsed kuriteod. Juhul kui kohus peab otstarbekaks Valeri Krasnov vabastada ennetähtaegselt, siis riskide maandamiseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku panna talle

§ 75lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustused.

Valeri Krasnov avaldas kohtuistungil soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav tunnistas, et on praktiliselt ära kandnud oma karistuse. Tal on hea palk ja ta saab üürida korteri. Alkoholi isik tarvitada ei kavatse. Kinnipeetav tahab luua perekonna ja tal on inimene, kellega ta seda kavatseb teha. Valeri Krasnov avaldas, et momendil ei ole tal elukohta, kuid ta tahab selle muretseda. Õde pettis teda, lubades algul ta enda juurde võtta. Tal on xxxx ja sealt tuleb ka mingi sissetulek. Prokuröri abi Aita Ploom on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Valeri Krasnovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 25.06.2013 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, arvab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. V. Krasnovi varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral (sh kahe karistuse andmed on arhiveeritud), viimati isikuvastaste (tapmine, piinamine) ja vägivaldse varavastase (röövimine) kuriteo toimepanemise eest. Vanglas viibib ta teist korda. V. Krasnovi näol on tegemist isikuga, kes olles tingimisi karistatud varavastaste kuritegude eest, jätkas vahetult pärast Viru Maakohtu 12.04.2006 kohtuotsuse väljakuulutamist röövimisega ning novembris 4 2006.a pani toime tapmise. Prokurör juhib kohtu tähelepanu tapmise asjaoludele. Vastavalt süüdistusaktile, kannatanu tapmise eesmärgil võttis V. Krasnov kannatanu jalast ära püksikud ja tõmbas nendega kinni silmuse tema kaelal, mille tulemusel kannatanu suri kohapeal mehaanilisest lämbusest.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eeltoodust järeldub, et nimetatud seadus seab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toime pandud kuriteo asjaolud ja raskuse, kuna need on seaduses toodud loetelus esimesena kirjas. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Temal kuritegulik käitumine on otseselt seotud alkoholi kuritarvitamisega. Jätkuvalt on olemas oht, et V. Krasnov võib jätkata vabaduses alkoholi liigtarvitamist. Ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud karistusega – kümme aastat vangistust – ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna ja kannatanute õiglustunne oluliselt riivatud. Kuna kinnipeetava karistuse lõppaeg on alles 22.11.2016, on tal piisavalt aega aktiivselt tegeleda enda ennetähtaegse vabastamise küsimustega. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale antud võimalust oma karistust vabaduses kanda. Süüdimõistetu kannab vangistust katseajal tahtlikult toimepandud kuritegude eest. Kuivõrd varasemad karistamised ning enda suhtes kulgev (Viru Maakohtu 12.04.2006 kohtuotsusega määratud) katseaeg ei takistanud teda uute tahtlike kuritegude toimepanemisel, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabaduses kindel alaline elukoht. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja

§ 75lg 2 sätestatud võimalikud lisakohustused.

Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis vabanemisjärgse alalise elukoha puudumine vangistatul välistab iseenesest

§ 75

lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõude täitmise ning taotluse rahuldamise tema vangistusest ennetähtaegse vabastamise osas. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Prokuratuur ei toeta Valeri Krasnovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

§ 76

lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Valeri Krasnov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat Valeri Krasnovi on 2-l korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Kuritegude dünaamika on läinud raskemaks, sest varavastastele kuritegudele on lisandunud isikuvastased kuriteod, sealhulgas esimese raskusastme isikuvastane kuritegu tapmine. Eraldi väärib märkimist see, et kinnipeetav pani uued tahtlikud kuriteod toime Viru Maakohtu 12.04.2006.a kohtuotsusega määratud katseajal. Seega isik ei õigustanud kohtu usaldust ega osanud hinnata võimalust oma karistust vabaduses kanda. Kuritegude toimepanemist on soodustanud alkoholi kuritarvitamine, sest alkoholijoobes olles võib isik käituda impulsiivselt ja agressiivselt. Seda, et alkoholi kuritarvitamine ja toimepandud kuriteod on omavahel seotud, ei ole isik seni endale täiel määral teadvustanud. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades 5 kinnipeetava Valeri Krasnovi vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et alkoholi tarvitanuna võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Kindel elu- ja töökoht, samuti moraalset toetust pakkuv perekond, olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest talle reaalne vanglakaristus mõisteti, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Eeltoodu annab alust arvata, et ka sellel korral ei suudaks Valeri Krasnov vabaduses käituda seaduskuulekalt. Kinnipeetaval puudub käesoleval ajal vabaduses kindel alaline elukoht, mis juba iseenesest välistab isiku tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise, kuna käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue (

§ 75lg 1 p 1).

Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Valeri Krasnovi suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus

§ 76; Kr

MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.