← Eesti

3-11-2086/37

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Tiit Lõhmus, Maili Lokk

  1. veebruar 2013, Tartu 3-11-2086 Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks summas 1000 eurot Tartu Halduskohtu
  2. septembri
  3. a määrus Nikolai Lilitškini määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata Nikolai Lilitškini määruskaebus Tartu Halduskohtu 05.09.
  4. a määruse tühistamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. 29.08.2011 saabus Tartu Halduskohtule Nikolai Lilitškini kaebus, milles taotleti Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise summas 1000 eurot väljamõistmist selle eest, et tal ei ole lubatud osa võtta jumalateenistustest. Kahjunõude suurust põhjendas kaebaja muuhulgas ka tervisekahju tekkimisega. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt oli Tartu Halduskohtule 08.08.2011 saabunud N. Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju summas 1000 eurot hüvitamiseks seoses kiriku külastamise keelamisega (haldusasi nr 3-11-1964). Tartu Halduskohtu 26.09.
  6. a määrusega tagastati kaebus, kuna halduskohus oli seisukohal, et kohtu menetluses on samade poolte vahel sama asi sama eseme kohta samal alusel. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 26.09.
  7. a määruse tühistada.
  8. Tartu Ringkonnakohtu 18.06.
  9. a määrusega rahuldati määruskaebus osaliselt ning tühistati halduskohtu 26.09.
  10. a määrus osas, millega jäeti asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel võtmata seisukoht kaebuses esitatud tervisekahju nõudega seonduvalt. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kaebaja oli kaebuse põhjendustest nähtuvalt esitanud ka kahju hüvitamise nõude tervisekahju tekitamise eest seoses sellega, et väidetavalt ei ole kaebajale pakutud vajalikus ja piisavas koguses toitu, mille tulemusena on kaebaja kaal oluliselt langenud ja tekkinud muud tervisehäired. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtunud asja materjalidest, millist perioodi see nõue puudutab, kui suur on tervisekahjuga seonduv mittevaralise kahju osa nõutavast 1000-st eurost ja kas selle nõude osas on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus.
  11. Vastusena halduskohtu 30.07.
  12. a järelepäringule teatas Tartu Vangla oma 01.08.
  13. a vastuses (tl 44-45), et vanglale 06.05.2011 esitatud kahju hüvitamise taotluses nr 3-30/123 (menetletud ühises menetluses 01.06.2011 esitatud kahjunõudega nr 3-30/172) väitis N. Lilitškin, et jumalateenistusest osavõtmise takistamine on mõjunud tema närvirakkudele, mida saab taastada toidus olevate vitamiinidega, ning neid vitamiine sisaldavaid toiduaineid saab ta osta vangla kauplusest raha eest, mida ta taotleb usuliste vajaduste takistamise eest nõutud 1000 euroga. Viidatud kahjunõuetes märgitu alusel pöördus N. Lilitškin ka halduskohtusse (haldusasi nr 3-11-1964), aga tegi seda enne kahjunõuete menetluse lõppu ja Tartu Halduskohus tagastas 19.08.
  14. a määrusega N. Lilitškini kaebuse. Seda, et tema kahjunõuded, mille kohus tagastas, sisaldasid ka jumalateenistusel osalemise ja kirikus käimise takistamise tõttu tekkinud võimalikku tervisekahju, nähtub ka N. Lilitškini poolt Tartu Halduskohtu 19.08.
  15. a määrusele esitatud määruskaebuses, kus ta märkis, et vajab ravikulude hüvitamiseks ehk vitamiinide ostmiseks raha. Ringkonnakohus jättis 29.05.
  16. a määrusega N. Lilitškini määruskaebuse rahuldamata. Toidu vähesuse murega ja kaalu alanemisega seotud probleemidega on kaebaja pöördunud kohtusse
  17. a augustis ja
  18. a kevadel ning neid asju juba menetletakse haldusasjadena nr 3-11-1971, 3-12-28 ja 3-12-
  19. 30.05.2012 esitas N. Lilitškin vanglale kahjunõude, milles taotles temale toidujagaja Kolja poolt vähem jagatud toidu hüvitamist 1850 euro suuruses summas või siis viisil, et talle antakse iga päeva eest, mille ta vangla E2 osakonnas veetnud on, 1 muna, 1 õun ja 200 grammi saia. Viimatimainitud kahjunõude menetlus oli Tartu Vanglas pooleli, kuna taotlus kõigepealt tõlgiti ja pärast seda anti N. Lilitškinile tähtaeg taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
  20. Tartu Halduskohtu 07.08.
  21. a määrusega jäeti N. Lilitškini kaebus käiguta ning anti kaebajale tähtaeg selgitamaks halduskohtule, milliste asjaoludega on tema 29.08.2011 kohtus registreeritud kaebuses esitatud tervisekahju hüvitamise nõue seotud – kas kaebaja leiab, et tervisekahju on tekkinud seoses psüühiliste probleemidega, mis on mõjutanud tema füüsilist tervist, või on kaebuses esitatud eraldi nõue seoses vaegtoitlustamisega vanglas. Samuti tuli kaebajal täpsustada, millisel perioodil väidetav kahju tekkis ning kui suur on tervise kahjustamise eest nõutav hüvitis 1000 euro suurusest hüvitise kogusummast.
  22. 21.08.2012 saabus kohtusse N. Lilitškini selgitus, mille kohaselt tervisekahjuga seonduv nõue on esitatud seoses sellega, et vangla vähesel määral toidab ja see ainult kinnitab ja võimendab kahju, mis tuleneb keelust külastada jumalateenistusi. Kaebaja sõnul tekkis talle tervisekahju just nimetatud keelu tagajärjel. Samuti väitis kaebaja, et ta on sellekohased kahju hüvitamise taotlused vangla direktorile edastanud.
  23. Tartu Vangla edastas halduskohtule täiendavalt materjalid, millest nähtub, et N. Lilitškini poolt vanglale 05.06.2011 ja 01.06.2011 esitatud kahju hüvitamise nõudeid (esitatud seoses sellega, et
  24. a ei lubatud kaebajat lihavõtte jumalateenistusele ning ühel pühapäeval ei kutsutud kaebajat jumalateenistusele, mõlemal juhul nõutakse vanglat hüvitisena 1000 eurot) menetleti ühises menetluses ning jäeti 23.08.
  25. a kirjaga nr 3-30/123-2 läbi vaatamata, kuna kaebaja ei olnud nõutud tähtajaks kõrvaldanud taotlustes esinevaid puudusi. 2
  26. Tartu Halduskohus tagastas N. Lilitškini kaebuse 05.09.
  27. a määrusega HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel ka väidetavat tervisekahju hüvitist puudutavas osas, leides, et 29.08.2011 kohtusse saabunud kaebuses esitatud väidetav tervisekahju hüvitamise nõue on 19.08.
  28. a puuduste kõrvaldamise kirjas toodud selgituste kohaselt siiski seotud samade asjaoludega ja esitatud samal alusel nagu Tartu Vanglale
  29. a mais ja juunis esitatud kahju hüvitamise taotlused, mida vangla menetles ühises menetluses ja tagastas 23.08.
  30. a kirjaga põhjusel, et kaebaja ei kõrvaldanud tähtajaks kahjunõudes esinenud puudusi. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata jätnud või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kõnealusel juhul on vangla jätnud kaebaja kahju hüvitamise taotlused läbi vaatamata, kuna kaebaja ei kõrvaldanud tähtajaks, so 22.08.2011, vangla poolt 04.08.
  31. a kirjas osundatud ja kahju hüvitamise taotlustes esinenud puudusi. Halduskohus leidis, et vangla on jätnud kaebaja kahju hüvitamise taotlused õiguspäraselt läbi vaatamata, kuna andis eelnevalt tähtaja taotlustes esinenud selliste puuduste kõrvaldamiseks, mille kõrvaldamata jätmisel ei olnud võimalik kahjunõudeid lahendada ja kaebaja ei kõrvaldanud vangla poolt antud tähtajaks taotlustes esinenud puudusi. VangS § 11 lg 81 sätestab, et kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses esinenud puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Seega on kaebajal nõuetekohaselt läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ning tema kaebus kuulub tervikuna tagastamisele. N. Lilitškin sai halduskohtu 05.09.
  32. a määruse koos tõlkega kätte 10.09.2012 (tl 75). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  33. 24.09.2012 saabus halduskohtusse N. Lilitškini määruskaebuse, milles paluti Tartu Halduskohtu määrus tühistada, kuna haldusmenetluse seaduse (HMS) § 109 kohaselt on kaebajal õigus pöörduda kohtusse personali õigusvastaste toimingute peale, millised kestavad. Kohus on kohustatud oma ülesandeid täitma – see on kohtu otsene kohustus, mille eest kohtunik saab palka ja ta määrati kohtuniku kohale – põhiseaduse § 12, 13, 14, et tagada kaebaja põhilist ja lahutamatut õigust vastavalt põhiseaduse §-le
  34. Halduskohus aga alusetult ei taasta rikutuid põhilisi, lahutamatuid õigusi ja ei kaitse kaebajat. Asi tuleb saata ringkonnakohtusse, nii jõuab kaebaja kiiremini inimõiguste kohtuni, kus eestlastele pärast seletatakse, misasi on seadus ja kuidas seda täita kohtuvõimu poolt.
  35. Tartu Vangla oli esitatud vastuses seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse kohaselt nõustub vastustaja halduskohtu poolt toodud põhjendustega ja märgib, et N. Lilitškin ei vaidle määruskaebuses vastu halduskohtu poolt tuvastatule, et tema poolt vanglale esitatud taotluste menetlus lõppes nende tagastamisega, kuna kaebaja ei kõrvaldanud määratud tähtajaks neis esinenud puudusi. Samuti ei väida N. Lilitškin, et halduskohus on kaebuse tagastamisel kohaldanud ebaõiget materiaalõigusnormi või rikkunud menetlusnorme. Määruskaebuse põhjendused kaebuse esitamise õiguse ning kohtuniku kohustuse kohta on sisutud. Halduskohus ei ole väitnud, et N. Lilitškinil ei ole üldse õigust kaebusega kohtu poole pöörduda. Kaebus tagastati, kuna läbimata oli kohtusse pöördumise eeldusena ette nähtud kohtusulik kohtueelne menetlus. Kohus lähtub oma tegevuses õigusnormides 3 sätestatust ning kuna N. Lilitškin ei väida, et kohus oleks õigusnorme ebaõigesti rakendanud, on tema etteheide kohtu tegevusele põhjendamatu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  36. Ringkonnakohus leiab, et N. Lilitškini määruskaebuse rahuldamiseks alus puudub ja Tartu Halduskohtu 05.09.
  37. a määrus tuleb jätta muutmata.
  38. Tartu Halduskohus tagastas N. Lilitškini kaebuse 05.09.
  39. a määrusega põhjendatult HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel ka osas, mis puudutas väidetava tervisekahju tekitamisega seonduva mittevaralise kahju nõude esitamist 29.08.2011 halduskohtusse jõudnud kaebuses. Esitatud kaebuse põhjendustest (kaebuse tõlge, tl 12 pöördel) võis aru saada, et nõutud hüvitisesumma 1000 eurot on osaliselt põhjendatud ka sellega, et kaebajale tekkis tervisekahju, kuna vangla ei paku kaebajale piisavas koguses ja sortimendis toitu, kuigi kaebuse muu põhjendus puudutas kaebaja kirikusse mittelubamist. 21.08.2012 halduskohtusse saabunud selgituses väitis N. Lilitškin aga, et ka tema tervisekahjuga seonduv nõue on esitatud vaid seoses sellega, et tal keelatakse külastada jumalateenistusi ja asjaolu, et vangla teda vaid vähesel määral toidab, ainult kinnitab ja võimendab seda kahju, mis tuleneb keelust külastada jumalateenistusi. Kaebaja ei ole viidatud vastuses märkinud, et tegemist oleks eraldiseisva kahju hüvitamise nõudega selle eest, et vangla teda väidetavalt piisavalt ei toida, millega on talle tekitatud tervisekahju seeläbi, et tema kaal on vanglas langenud. N. Lilitškin ei ole esitanud ega ka viidanud sellele, et ta oleks eelnevalt esitanud sellesisulise kahjunõude Tartu Vanglale. Tartu Vangla 01.08.
  40. a vastusest nähtuvalt (tl 44) oli N. Lilitškin seoses sellega, et vangla annab talle väidetavalt teadlikult vähem süüa, kui toidunormid ette näevad, halduskohtusse pöördunud juba 08.08.2011 ja seda kaebust menetleti haldusasjana 3-11-
  41. 29.08.2011 kohtusse jõudnud kaebuses viitab N. Lilitškin veel ka 01.06.2011 esitatud kahju hüvitamise taotlusele ja leiab, et tema ei ole selle alusel veel raha saanud ja isegi siis, kui taotlusele on vastatud, pole tema seda näinud, sest tegemist on tema jaoks võõrkeelsete dokumentidega. Tartu Vangla 01.08.
  42. a kirjast ja 04.08.
  43. a kirjast puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise kohta (tl 67) nähtub, et kaebaja on jumalateenistusest osavõtmise väidetavat takistamist seostanud võimaliku tervisekahju tekkega ja selle tagajärjel mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisega 06.05.2011 vanglale esitatud taotluses 1000 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmiseks, mida vangla menetles koos 01.06.2011 registreeritud kahju hüvitamise taotlusega ja mille osas tehti 23.08.2011 kahjunõude läbi vaatamata jätmise otsus, kuna kaebaja ei kõrvaldanud tähtajaks taotlustes esinenud puudusi ja esitatud kujul ei olnud kahjunõudeid võimalik menetleda. 04.08.
  44. a puuduste kõrvaldamise kirjast nähtuvalt on see N. Lilitškinile kätte antud, kuid viimane keeldus kirja kättesaamise kohta allkirja andmast. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vanglale esitatud kahjunõuete sisust lähtudes andis Tartu Vangla kaebajale põhjendatult tähtaja taotlustes esinenud puuduste kõrvaldamiseks, kuna algselt esitatud taotluste sisu ja põhjenduste alusel ei olnud vanglal võimalik neid sisuliselt lahendada. Kuna kaebaja esinenud puudusi ei kõrvaldanud, siis tagastati tema 06.05.2011 ja 01.06.2011 kahju hüvitamise nõuded põhjendatult ja järelikult ei olnud N. Lilitškinil õigust ka jumalateenistusele mittelubamisega seonduvas tervisekahju hüvitamise nõudes, mis 29.08.2011 kohtusse jõudnud kaebuses samuti sisaldus, VangS § 11 lg-st 81 tulenevalt kaebusega halduskohtu poole pöörduda.
  45. Arvestades eeltoodut on halduskohus kaebuse ka vaidlusaluses osas õigesti tagastanud, kuna menetluse käigus selgus, et tegemist ei ole ka eraldiseisva tervisekahju nõudega, mille osas oleks enne 29.08.2011 kohtueelne menetlus läbitud või mis ei oleks juba analoogse sisuga kaebuse alusel halduskohtumenetluses. Kuna kaebaja enda poolt väidetud 4 29.08.
  46. a kaebuse tervisekahju hüvitise väljamõistmise nõude aluseks olevad ja varem vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlused tagastati õiguspäraselt puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu, siis ei saanud kaebaja ka nende alusel halduskohtusse pöörduda, sest ta ei olnud VangS § 11 lg 8 mõistes läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Agu Timmi Tiit Lõhmus 5 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.