← Eesti

3-10-2660/35

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk ja Agu Timmi

  1. juuni 2012, Tart Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu 16.06.
  2. a otsus Tartu Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Vjatšeslav Julin Vastustaja Tartu Vangla 3-10-2660 Vjatšeslav Julini kaebus Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemiseks RESOLUTSIOON
  3. Jätta Tartu Halduskohtu 16.06.
  4. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
  5. Tartu Vangla apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
  6. juulini
  7. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. V. Julini paigutati kartserisse ja keelati suitsetada jalutuskäigu ajal. V. Julin esitas 17.08.2010 vaide vangla toimingu peale, mis on seotud ebaseadusliku suitsetamiskeeluga. Tartu Vangla 14.09.
  9. a vaideotsusega nr E5 362 jäeti kaebaja vaie rahuldamata.
  10. V. Julin esitas 10.10.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses sellega, et kartseris viibimise perioodil oli tal keelatud suitsetada jalutuskäigu ajal. Tartu Vangla käitub ebaseaduslikult, keelates suitsetada kinnipeetaval, kes on paigutatud kartserisse. Kaebajal võimaldati 07.08 kuni 09.10.2010 kartseris viibides jalutuskäigu ajal suitsetada ning ta viidi jalutuskäigu ajaks suitsetamisboksidesse. Alates 10.10.2010 keelati suitsu jalutamisele kaasa võtta ja ta viidi mittesuitsetajate boksi. Kaebaja taotleb tunnistada kartserisse paigutatud kinnipeetavate jalutuskäigul suitsetamise keeld õigusvastaseks. Kaebaja põhjendatud huvi on preventiivne, et taolisi rikkumisi Tartu Vanglas tema suhtes ei korduks. HALDUSKOHTU LAHEND
  11. Tartu Halduskohtu 16.06.
  12. a otsusega kaebus rahuldati. Vangistust reguleerivad ega ka muud õigusaktid ei sätesta kartserisse paigutatud kinnipeetavale selleks ettenähtud kohas ja ettenähtud ajal suitsetamise keeldu. Ei saa nõustuda asjaoluga, et kartseris olev kinnipeetav ei saa suitsetada, sest talle ei ole kartseris suitsetamistarbed lubatud. Kartserisse paigutatud kinnipeetaval on õigus viibida vähemalt tund aega jalutuskäigul kohas, kus tal on lubatud suitsetada. Kartseris viibivale kinnipeetavale tuleb nagu teistelegi kinnipeetavatele anda suitsetamisvõimalus ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada. Kartserisse paigutatud kinnipeetavale jalutuskäigul seadusliku aluseta suitsetamise keelamine on õigusvastane ning rikub kaebaja õigusi. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  13. Tartu Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldamata jätta. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt annab 26.04.2010 kehtima hakanud vangistusseaduse (edaspidi VangS) muudatus kartserirežiimil viibivale kinnipetavale õiguse suitsetamiseks, mida neil ei ole kunagi olnud ning see õigus tekib veel tavarežiimil viibivate kinnipeetavate isikute õiguste oluliste kitsenduste tagajärjel. Vangla sisekorra eeskirja (edaspidi VsKE) § 60 lg 1 kohaselt ei kuulu suitsetamistarbed kartseris lubatud asjade nimekirja. Seega ei olnud vajadust tavarežiimil viibivate kinnipeetavate isikute suitsetamise regulatsiooni muutmisel teha muudatusi kartserikaristuse kandmist reguleerivates sätetes. Kaebaja kartserirežiimil viibimist ei saa jagada kaheks osaks, st jalutuskäigu aeg, kus peaksid halduskohtu arvates olema samad õigused, mis tavarežiimil viibivatel kinnipeetavatel ning kartseri kambris viibimise aeg, millal on kinnipeetava õigused oluliselt kitsendatud. Ükski kohtu poolt viidatud norm ei anna kartseris viibivale kinnipeetavale õigust jalutuskäigu ajal selleks lubatud kohas suitsetada.
  14. V. Julin palub jätta Tartu Vangla apellatsioonkaebuse rahuldamata. VskE § 82 ja § 83 määratleb kaebaja õiguse jalutuskäigu ajal väljapool kambrit suitsetada, olenemata sellest, kas kaebaja viibib kartserirežiimil või üldrežiimil. Kartserirežiimil olevatele kinnipeetavatele ei tulene seadusest suitsetamise piirangut. Tartu Vangla kodukorra punktide 12.5.1 ja 12.5.2 alusel võib kinnipeetav suitsetada jalutuskäigu ajal kohtades, kus suitsetamine pole keelatud. Vangla sekkub kaebaja õigustesse rohkem, kui seda on seadusega lubatud. Vangla on seadusevastaselt piiranud kaebaja õigusi. Kaebaja on suitsetav inimene ja tal on sigareti sõltuvus ning kaebaja piinles sellepärast, et tal ei lubatud suitsetada. Vangla on suitsetamise keelamisega sekkunud kaebaja isiklikku ellu, sest kaebajal on õigus suitsetada ja kellelgi pole õigust seda talle keelata. Vanglas rikutakse tahtlikult vanglaametnike poolt kinnipeetavate õigusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  15. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 16.06.
  16. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
  17. VangS § 651 lg 4 sätestab, et kartserisse paigutatud kinnipeetava suhtes võib vangla osaliselt või täielikult piirata käesoleva seaduse §-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist. 2 Antud sätted ei anna alust piirata kinnipeetava suitsetamist kartseris viibimise ajal. Sama paragrahvi lg 2 alusel antakse kinnipeetaval tema juures kambris olnud isiklikud asjad hoiule ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et suitsetamistarbed ei kuulu VsKE § 60 lg 1 alusel kinnipeetaval kartseris lubatud asjade hulka. Sellest ei saa aga teha automaatselt järeldust, et selle alusel on kartseris viibival kinnipeetaval keelatud suitsetamine.
  18. VangS § 651 lg 3 alusel võimaldatakse kinnipeetava soovil kartseris viibival isikul viibida vähemalt üks tund päevas vabas õhus. VsKE § 82 lg 2 sätestab, et kinnipeetav võib vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. VsKE § 82 lg 3 kohaselt puudub kinnipeetaval õigus enda juures hoida tubakatooteid ja suitsetamistarbeid ning need võetakse vanglateenistuse ametnike poolt hoiule ning need väljastatakse kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada. Seega puudub praegusel ajal erinevus kinnipeetava vahel, kes viibib tavarežiimil ja kinnipeetaval, kes viibib kartseris, kuna mõlematel on keelatud omada enda juures tubakatooteid ja suitsetamistarbeid, kuna need on hoiule võetud.
  19. Kinnipeetavate suitsetamine Tartu Vanglas on reguleeritud Tartu Vangla kodukorra punktis 12.
  20. Seal on täpsemalt reguleeritud suitsetamise kord ja tingimused. Kodukorra p 12.5.5 kohaselt ei ole suitsetamisvõimalust ja suitsetamistarbeid ei väljastata kinnipeetavatele, kes asuvad post- ja sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas. Kuna ka kodukorra kohaselt ei ole kartseris viibival kinnipeetaval keelatud suitsetamine ajal, millal ta kasutab oma õigust viibida vähemalt üks tund vabas õhus, siis puudus vastutajal seaduslik alus keelata kartseris viibival kaebajal suitsetamine selleks ettenähtud kohtades.
  21. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja väitega, et kartseris viibival kinnipeetaval jalutuskäigu ajal suitsetamise lubamine annaks viimasele samad õigused kui teistele kinnipeetavatele. Kõik teised kartseris viibiva kinnipeetava suhtes kohaldatavad piirangud jäävad kehtima ka jalutuskäigu ajal. Samas on sellist olukorda võimalik vältida asjakohaste õigusaktide vastuvõtmisega, milles oleks konkreetselt sätestatud, et kartseris viibival isikul on keelatud suitsetada talle võimaldatava jalutuskäigu ajal. Praegusel momendil kehtiv VsKE § 82 sellist vahet kinnipeetavate vahel ei tee.
  22. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad Tartu Vangla apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Einar Vene Maili Lokk 3 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.