3-10-3041/19

MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2011, Tartu Haldusasja number 3-10-3041 Haldusasi Roman Kharitonovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada talle 10 päeva eest saamata jäänud täiendav toit Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 06.12.2010.a määrused Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Vangla määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3. Tühistada Tartu Halduskohtu 25.01.
4. a määrus.
5. Jätta Tartu Halduskohtu 06.12.
6. a määrus muutmata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord ja 25.01.2011.a ASJAOLUD
7. R. Kharitonov esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale, mille kohaselt vangla jättis talle väljastamata ettenähtud kümne päeva eest määratud täiendava toidu. Vangla arst kirjutas kaebajale 07.07.2010 välja täiendava toidu kolmeks kuuks ning seda hakati talle andma alates 22.07.
8. Toidu andmine lõpetati 12.10.2010, seega ettenähtust kümne päeva võrra varem. Tartu Halduskohus võttis R. Kharitonovi 06.12.2010 kaebuse menetlusse. Kohus asus seisukohale, et R. Kharitonovil on kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt vangistusseaduse § 11 lõike 5 kohaselt läbitud ning tal on õigus kaebuse esitamiseks. Tartu Vangla esitas Tartu Halduskohtu 06.12.
9. a määruse peale määruskaebuse, mille kohaselt vangla leidis, et halduskohus on R. Kharitonovi kaebuse menetlusse võtmisel rikkunud menetlusnorme ning see on takistuseks asja menetlemisel. R. Kharitonov ei ole läbinud kohtule esitatud nõude osas kohustuslikku kohtueelset menetlust.
10. Tartu Halduskohus tagastas 25.01.
11. a määrusega Tartu Vangla määruskaebuse. Halduskohtumenetluse ega tsiviilkohtumenetluse seadustikud ei näe ette määruskaebuse esitamise võimalust määrusele, millega on kaebus menetlusse võetud. Tartu Halduskohtu 06.10.
12. a määrus ei saa kuidagi takistada käesoleva haldusasja edasist menetlemist, sest nimetatud määrusega on kaebus menetlusse võetud, et viia läbi eelmenetlus ja valmistada asi ette kohtuistungil lahendamiseks. Asja menetlusse võtmisel pole rikutud menetlusnorme. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
13. Tartu Vangla esitas määruskaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 25.01.
14. a määruse ja teha uue määruse, millega 06.12.
15. a määruse peale esitatud määruskaebus rahuldada. Määruskaebuse kohaselt ei ole kohus välja selgitanud asjaolu, kas kaebajal on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus, järeldades seda ainult kaebaja vanglale esitatud pöördumisest. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu Tartu Vangla 17.12.
16. a määruskaebuse põhjendustega, kus vangla arvates ei ole kaebaja pöördumine vaie. Kaebaja soovis vanglalt asjaolude selgitamist ja toimingu sooritamist, mitte ei vaidlustanud selle tegemata jätmist. Järelikult pole kaebaja esitanud vanglale vaiet. Seega on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ja halduskohus on kaebuse menetlusse võtmisel rikkunud menetlusnorme. Kaebuse, milles kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata, menetlusse võtmine on edasist menetlust takistav asjaolu, sest kaebuse läbivaatamine kohtus on töömahukam ja aeganõudvam. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
17. R. Kharitonov palub jätta Tartu Vangla määruskaebus rahuldamata. Kaebaja leiab, et ta on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, sest ta on esitanud vanglale kaebuse, milles on märgitud kõik vaidele esitatud nõuded. Kaebaja selgitas, et talle määrati kolmeks kuuks lisatoitlustus ja ta sai seda ainult perioodil 22.07.2010 kuni 12.10.2010, kuigi oleks pidanud saama kuni 22.10.
18. Kaebusest on selgelt näha, et kaebaja soovis saada vanglalt kümneks päevaks ettenähtud lisatoitu. Vangla vaatas kaebuse läbi kui selgitustaotluse ja 09.11.
19. a vastusega keeldus kaebajale lisatoitu andmast. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 25.01.
21. a määrus tuleb tühistada.
22. Halduskohus leidis, et menetlusse võtmisele määrusele edasikaebamine ei ole lubatav. Ringkonnakohus taolise seisukohaga ei nõustu. Riigikohtu 29.04.
23. a lahendi haldusasjas nr 3-3-1-19-09 p-s 12 on halduskolleegium leidnud, et HKMS § 741 lg-t 1 tuleb tõlgendada laiendavalt ja see hõlmab ka juhtumeid, kus on takistatud kohtuasja menetluse mõistliku aja jooksul lõpetamine. 2 HKMS § 741 lg 1 sätestab, et ringkonnakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlemist. See kehtib ka halduskohtu määruste vaidlustamise puhul. Antud haldusasjas on tekkinud vaidlus kaebuse lubatavuse üle. Lähtudes Riigikohtu seisukohtadest olukorra kohta, kus tegemist oli kaebuse tähtaegsuse küsimusega, mis analoogselt lubamatu kaebuse menetlemisega tooks lõppastmes kaasa kohtulahendite tühistamise ja asjas menetluse lõpetamise tuleb ka käesolevas asjas lubada HKMS § 471 lg 1 alusel määruskaebuse esitamist kaebuse menetlusse võtmise määrusele, mille lubatavuse üle on tekkinud vaidlus. Seega kuulub halduskohtu 25.01.
24. a määrus tühistamisele. Kuna ringkonnakohus tühistab määruse seoses sellega, et vastustajal on määruskaebuse esitamise õigus, siis menetlusökonoomika põhimõtte kohaselt annab ringkonnakohus hinnangu ka 06.12.2010 määruse seaduslikkusele.
25. Käesoleva vaidluse põhiküsimus seisneb selles, kas kaebuse esitaja on kinni pidanud eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega ettenähtud kohustuslikust korrast. VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kaebaja on 13.10.2010 esitanud vangla direktorile kaebuse (tl 15). Kaebaja on palunud selgitada, miks ta ei ole saanud ajavahemikul 12.07.-12-10.2010 arsti poolt määratud lisatoitu ja palunud talle lisatoit väljastada. Halduskohus on leidnud, et kaebaja pöördumist oleks vastustaja pidanud käsitlema vaidena, kuna kaebaja on esitanud vanglale selles ka taotluse väljastada talle saamata jäänud täiendav toit. Riigikohtu halduskolleegium on 04.04.
26. a määruses nr 3-3-1-32-03 leidnud, et avalduse või muu tahteavalduse vaideks kvalifitseerimisel tuleb uurimisprintsiibist lähtudes arvestada isiku tegeliku tahtega ning kui puudutatud isik esitab vaidetähtaja jooksul akti andnud või kõrgemalseisvale organile tahteavalduse haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, tuleb eeldada, et isik soovib esitada vaiet, kuigi isik ei ole oma tahteavaldust vaidena pealkirjastanud. Ringkonnakohus leiab, et analoogne olukord kehtib ka toimingu sooritamise puhul. Antud juhul nähtub kaebaja kaebusest tema selge tahe, et vastustaja väljastaks kaebajale arsti poolt määratud lisatoidu, so tegemist on kohustamisnõudega (ettekirjutuse tegemise nõudega HMS § 72 lg 1 p 3 mõttes).. Seetõttu puudus vastustajal õigus käsitleda kaebaja kaebust selgitustaotlusena, vaid ta oleks pidanud seda käsitlema vaidena ja selle lahendama. Kui vastustaja oleks leidnud vaides puudusi (kaebus on kirjutatud vene keeles), siis oleks tal olnud õigus nõuda nende kõrvaldamist. Asjaolu, et kaebaja on esitanud hiljem eestikeelseid vaideid ja on teadlik vaietele esitatud nõuetest, ei anna alust väita, et 13.10.
27. a kaebust ei ole võimalik käsitleda vaidena. Seega tuleb Tartu Halduskohtu 06.12.
28. a määrus jätta muutmata. Einar Vene Maili Lokk 3 Agu Timmi