1-13-5473 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.10.2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-13-5473 (11230112851) Kohtukoosseis Kohtu

§ 257

järgi üldmenetluses Prokurör Diana Helila Süüdistatav Oskar Hints – isikukood 35609260358, EV kodakondsus, emakeel eesti keel, keskeriharidus, elukoht: XXX, töökoht XXX OÜ, käesoleval ajal tõkendit kohaldatud pole Kriminaalkorras ühel korral karistatud, väärteokorras karistatud korduvalt. Kaitsja Vladimir Kuznetsov RESOLUTSIOON 1. Oskar Hints süüdi tunnistada

§ 257ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 2. Kr

MS § 202 lg 6 alusel arvata karistusajast maha 4 päeva s.o. tehtud 8 üldkasuliku töö tundi, mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 11 (üksteist) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva. 3.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel jätta Oskar Hintsile mõistetud tähtajaline vangistus 11 (üksteist) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva tema suhtes tingimuslikult kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Oskar Hints ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja vältel toime tahtlikult uut kuritegu ning täidab talle

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p 2,7 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna järelevalve all (Tartu mnt 85, 10115 Tallinn). 1 4.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Oskar Hintsi järgima katseajal järgmiseid kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 78

p 1 alusel arvestada Oskar Hintsile määratud 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest 28.10.2013.a.

1. Oskar Hintsilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: • § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu (kaitsja Juho-Enn Aule) summas 64.80 eurot (kuuskümmend neli eurot ja kaheksakümmend senti); • KrMS § 179 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot.
2. Menetluskulud tuleb KrMS § 423 alusel tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Oskar Hints, 1-13-5473, kaitsjatasu, sundraha“.
3. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
4. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Asitõend: CD – plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule (Harju Maakohus, Liivalaia kohtumaja) kirjalikult seitsme

§ 257järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.

1. Kaitsja Vladimir Kuznetsov on seisukohal, et Oskar Hintsile esitatud süüdistus ei ole põhjendatud. 1.
2. Süüdistatav Oskar Hints on seisukohal, et süüdistus ei ole põhjendatud, süüdi ennast ei tunnista.
3. Tõendid ja hinnang tõendite lubatavusele 2.
4. Kannatanu XXXkohtuistungil antud ütlused (I kd, tl 51-54); asitõendi vaatlusprotokoll koos fotoga, 07.11.2011 (I kd, tl 1-4); tunnistaja XXX kohtuistungil antud ütlused (I kd, tl 5456); süüdistatav Oskar Hintsi kohtuistungil antud ütlused (I kd, tl 56-59); Oskar Hintsi KrMS § 293 lg 1 ja 289 lg 1 korras avaldatud kohtueelses menetluses antud ütlused; asitõendi vaatlusprotokoll, 10.01.2012, millega vaadeldi kannatanule kuuluv mobiiltelefon Nokia Slide 2020 (I kd, tl 9-12). 2.
5. Süüdistatava Oskar Hintsi ütlusi ei ole võimalik tõendina arvestada. Riigikohus on muuhulgas kohtuasjas 3-1-1-26-13 asunud seisukohale: olukorras, kus süüdistatav on ristküsitlusel ja kohtueelsel uurimisel andnud diametraalselt erinevaid ütlusi ja ta pole suutnud erinevuse põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, ei saa kohus tema ütlustele tugineda valikuliselt, vaid need tuleb tõendikogumist tervikuna kõrvale jätta. Kohtuistungil on Oskar Hints andnud ütlused selle kohta, et XXX andis Hintsile telefoni ja ütles, et võta, raha ei ole. KrMS § 293 lg 1 ja 289 lg 1 korras avaldatud kohtueelses menetluses andis Hints alljärgnevad ütlused: „Ma läksin närvi, hakkasin karjuma tema peale ja ütlesin veel kord, et makske 5 eurot, kui 6 eurot ei ole, tema vastas, et ei maksa üldse ja kutsub politsei. Sel hetkel ma märkasin tüdruku käes mobiiltelefoni, ma haarasin tema käest mobiiltelefoni, tahtsin autosse istuda. Kohtuistungil andis Hints ütlused selle kohta, et 12.09.2011 sõidu eest ta X raha ei küsinud, kuus eurot küsis kunagi varem toimunud sõidu eest, mille eest X oli maksmata jätnud. KrMS § 293 lg 1 ja 289 lg 1 korras avaldatud kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt ütles ta tüdrukule, et tema teenuse eest peab maksma kuus eurot ja ta (X) oli nõus. 3 Kohtuistungil andis Hints ütlused selle kohta, et pärast telefoni välja lülitamist hoidis ta nii kaua telefoni enda käes, kuni ükskord ta teda (X) üles ei leidnud ja mõtles, et ta teda enam ei leia ja et telefon võib autost kaduma minna, kui seda kogu aeg kaasas kannab ja siis andis selle ühele inimesele hoiule. Hoiule andis selleks, et ära ei kaoks. KrMS § 293 lg 1 ja 289 lg 1 korras avaldatud kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt viis Hints telefoni X koju, sest ei tahtnud seda oma kodus hoida, sest teadis, et tema suhtes on alustatud kriminaalmenetlus. Oskar Hints ei suutnud kohtuistungil oma ütluste erinevust arusaadavalt selgitada. Riigikohus on muuhulgas kohtuasjas 3-1-1-26-13 asunud seisukohale: olukorras, kus süüdistatav on ristküsitlusel ja kohtueelsel uurimisel andnud diametraalselt erinevaid ütlusi ja ta pole suutnud erinevuse põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, ei saa kohus tema ütlustele tugineda valikuliselt, vaid need tuleb tõendikogumist tervikuna kõrvale jätta. Seega tuleb tema ütlused tõendikogumist tervikuna kõrvale jätta. 2.
6. Kohus ei arvesta isikut iseloomustavate andmetena karistusregistri arhiivi väljavõtet. Karistusregistri seaduse § 5 lg 1 kohaselt registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni.
7. Kohtu seisukohad

§ 257

näeb ette vastutuse oma tõelise või oletatava õiguse teostamise eest ebaseaduslikus korras, kui see on olnud seotud vägivalla, vara hävitamise või rikkumise või sellega ähvardamisega, isikult vabaduse võtmise, isiku vabaduse piiramise või sellega ähvardamisega. Kannatanu XXX ütluste toimus 12.09.2011 taksosõidukonflikt. Kannatanu oli sellel päeval umbes kell 24:00 Tartu bussi pealt tulnuna Tallinna Bussijaamas. Tema juurde tuli mees ja küsis, et kas ta tahaks taksoga koju minna. X vastas sellele alguses eitavalt, sest tal polnud sularaha. Mees teatas seepeale, et taksos saab ka kaardiga maksta ning X otsustas pakkumise vastu võtta, kuna kell oli väga palju ja ta soovis turvaliselt koju saada. X ja Hintsi viibimine nimetatud päeval Tallinna Bussijaamas on tuvastatav ka asitõendi vaatlusprotokollist, milles vaadeldi videokaamerate salvestisi. X i ütluste kohaselt autol takso embleeme peal ei olnud. Teel Sossi mäest üles ütles taksojuht, et tal on firma auto katki, tal on praegu eraauto ja kaardiga ikka maksta ei saa. Bensiinijaama juures võttis kannatanud Swedbanki automaadist välja viis eurot, istus tagasi autosse ja sõideti tema kodu juurde Majaka tänaval. Kodu juurde jõudes küsis kannatanu arve suuruse kohta, saades vastuseks 6 eurot. Kuna kannatanu oma sõnade kohaselt sõidab tihti taksoga ning arve oli tema hinnangul liiga suur, otsustas ta küsida tšekki. Ühtlasi mainis ka taksojuhile, et tal pole nii palju raha, on ainult eelnevalt automaadist välja võetud viis eurot. Taksojuht haaras valge lehe ja hakkas sinna peale kirjutama. Sellel hetkel sai kannatanu aru, et asi pole päris õige, väljus autost ja tegi ettepaneku kutsuda politsei. Mees tuli autost välja, oli hästi vihane, karjus kannatanu peale, püüdis tal telefoni käest ära võtta, tõukas vastu autot ning lõi õla ja rinna piirkonda. Pärast löömist võttis kannatanu vasakust käest telefoni ning ütles, et ei helista mitte kuskile ja kui arvet ei taha maksta, siis võtab telefoni. 4 Eeltoodust nähtuvalt oli XXX nõus autosse istuma tingimusel teadmises, et tegemist on taksoga. 12.09.2011 reguleeris taksosõiduga seonduvaid küsimusi Tallinna linnas Tallinna Linnavolikogu 03.03.2005 määrusega number 16 kehtestatud taksoveoloa ja sõidukikaardi andmise korra ning taksoveo eeskirja kehtestamine (https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=99780). Nimetatud korra p 12.1 kohaselt taksosõidu eest tasub sõitja taksomeetri näidu järgi. Sama korra p 12.2 kohaselt rikkis taksomeetri ja printeri puhul või nende puudumisel on sõitjal õigus teenuse eest tasumisest keelduda. Seega oli XXX õigus keelduda sõidu eest tasumast. Hetkest mil XXXoma õigust kasutades tasumisest keeldus, ei olnud Oskar Hintsil õigus sõidu eest tasu nõuda. Jätkates sõidu eest tasu nõudmist, teostas X sõidutanud Hints oma oletatavat õigust.

§ 257

tähenduses õiguse teostamise ebaseaduslikkus tuleneb eelkõige koosseisus loetletud tunnustest enestest (vägivald, vara hävitamine või rikkumine või sellega ähvardamine, isikult vabaduse võtmine, isiku vabaduse piiramine või sellega ähvardamine), kuna tegemist on tegudega, mis on kriminaliseeritud ka iseseisvate kuritegudena eri süüteokoosseisudes. (

Komm, Juura 2009, § 257 p.3.3.1). Oma tõelise või oletatava õiguse teostamine on seotud vägivallaga, kui selle käigus pannakse toime mõni

9.ptk 2.jao 2.jaotises „vägivallateod nimetatud süüteokoosseisule (

§ 120

-122) vastav tegu (Riigikohtu otsused 3-1-1-25-07 p 31.1 ja 3-1-1-10-08) .

§ 121

sätestab vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. XXX ütluste kohaselt tõukas Hints ta vastu autot, lõi õla ja rinna piirkonda. Seejärel astus ta eemale, püüdis auto peale hüpata. Kannatanu läks talle järele ning palus oma telefoni tagasi anda. Süüdistatav, kes ei olnud veel täiesti rooli taha istuda jõudnud, hakkas kannatanut jalgadega eemale peksma. Löögid tabasid alakõhu piirkonda ja kannatanu tundis valu.

Komm, Juura 2009 § 121 p.3.3 kohaselt löömine on inimese keha järsk ühekordne mehaaniline mõjutamine, samuti on löömisena käsitatav ka järsk tõukamine. Peksmine on järjestikku toimuv korduv löömine. Ei ole oluline, mil viisil see toimub – rusikaga, lahtise käega, jalaga, mõnda löögiriista kasutades jne. Maja ees toimuvat rüselust nägi osaliselt

1. korruse aknast pealt tunnistajana üle kuulatud XXX vend XXX . XXX oli enda ütluste kohaselt just magama minemas, aken oli lahti. Kuulis kisa-kära ja appihüüdeid, häälest sai aru, et see on tema õde. Akna peale minnes nägi, et seal käib mingi kähmlus. Tunnistajale tundus, et ta nägi, kuidas mees õe käest midagi kahmas, aga ülevalt, õhtune aeg ja pime oli ka – ei näinud tunnistaja täpselt, mis asi see olla võis. Tunnistaja pani end riidesse ja läks nii kiiresti kui jõudis, alla. Mees oli juba lahkunud ja õde nuttis hüsteeriliselt. XXX poolt 15.
2. 2011 koostatud skeemi kohaselt seisis auto Majaka 27 maja nurga juures. Maja ees on sissekäik trepikotta ja maja küljel kasvavad puud. Sama kinnitavad kaitsja esitatud fotod Majaka 27 maja kohta. Kaitse on seadnud kahtluse alla selle, et XXX võis sündmust aknast näha, kuna seda kohta varjavad sirelipõõsad. Tunnistaja ja kannatanu elukohaks olev korter asub
3. korrusel ning selle aknad on puudest ja põõsastest oluliselt kõrgemal. XXX ei väidagi end olevat sündmust detailselt näinud, ta kuulis oma õe appihüüdvat häält, nägi rüselust ning seda, et mees justkui midagi haaras. Seejärel lahkus XXX aknalt, et õele appi minna. Hintsi poolt ära võetud telefoni sai X enda ütluste kohaselt tagasi politseist. Telefon on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis. Kohtu hinnangul on oma oletatava õiguse teostamine toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega – isik on pidanud võimalikuks ja möönnud, et temapoolne õiguse teostamine on 5 ebaseaduslik. Vägivald toime pandud kavatsetult.

§ 16

lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamine ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Seega on

§ 257sätestatud süüteokoosseisu tunnused täidetud.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Oskar Hints on süüvõimeline ning

1. ptk.
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.
3. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb Oskar Hintsi karistada. Karistuse mõistmisel juhindub kohus

§ 56lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 257näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viie aastase vangistuse.

Nähtuvalt karistusregistri teatisest on Oskar Hintsi varasemalt karistatud kriminaalkorras ühel korral, samuti on isikul viisteist kehtivat väärteokaristust. Valdav osa määratud rahatrahvidest on tasumata. Nimetatu tõttu ei pea kohus põhjendatuks rahalise karistuse mõistmist. Kohus hindab Oskar Hintsi süüd tulenevalt toime pandud omavoli iseloomust (süüdistatav oli osutanud teenust, mille eest arvas endal olevat tasu saamise õiguse) ja vägivalla suhtelisest vähesest intensiivsuses keskmisest väiksemaks. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavaks asjaoluks võib lugeda kahetsust. Prokurör taotles süüdistatava karistamist 1-aastase vangistusega. Taotletud karistus vastab kohtu hinnangul süüdistatava süü suurusele. Nähtuvalt 06.06.2012 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest lõpetati Oskar Hintsi suhtes kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel koos kohustusega teha üldkasulikku tööd 100 tundi hiljemalt 05.12.2012.a. Tallinna Vangla üldkasuliku töö talituse erakorralise ettekande kohaselt oli Oskar Hints 04.12.2012 ära teinud 8 tundi üldkasulikku tööd. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 13.02.2013 määrusega kriminaalmenetlus uuendati. KrMS § 202 lg 6 kohaselt kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Seega tuleb karistuse mõistmisel arvestada tehtud 8 tundi üldkasulikku tööd.

§ 69lg 1 kohaselt ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd.

Seega tuleb mõistetavast karistusest maha arvata kantud karistusena 4 päeva vangistust. Kohus leiab, et Oskar Hintsi on võimalik mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ka juhul, kui ta karistusest tingimisi vabastatakse. Oskar Hints töötab, eelmise kuriteo toime panemisest on möödunud aastaid. Oskar Hints tuleb süüdi tunnistada

§ 257ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. Kr

MS § 202 lg 6 alusel arvata karistusajast maha 4 päeva s.o. tehtud 8 üldkasuliku töö tundi, mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 11 (üksteist) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva. 6

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel jätta Oskar Hintsile mõistetud tähtajaline vangistus 11 (üksteist) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva tema suhtes tingimuslikult kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Oskar Hints ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja vältel toime tahtlikult uut kuritegu ning täidab talle

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p 2,7 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna järelevalve all (Tartu mnt 85, 10115 Tallinn).

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Oskar Hintsi järgima katseajal järgmiseid kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 78

p 1 alusel arvestada Oskar Hintsile määratud 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest 28.10.2013.a.

1. Asitõendid Asitõend: CD – plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.
2. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: • § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja tasu (kaitsja Juho-Enn Aule) summas 64.80 eurot (kuuskümmend neli eurot ja kaheksakümmend senti); • KrMS § 179 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot. Menetluskulud tuleb KrMS § 423 alusel tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Oskar Hints, 1-13-5473, kaitsjatasu, sundraha“. Ingrid Kullerkann Kohtunik 7