kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt
Tulenevalt
lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2013.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 320 eurot ja pool sellest moodustab 160 eurot. Hageja seaduslik esindaja nõuab elatist summas 160 eurot igakuiselt hageja ülalpidamiseks kuni hageja täisealiseks saamiseni. Vaidlust ei ole, et kostja ei tasu lapse ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Seega on tuvastatud, et kostja ei maksa elatist lapsele lähtudes seaduses sätestatud lapse eelduslikest miinimumvajadustest. Perekonnaseaduses on seadusandja sätestanud lapse miinimumvajadused, millises ulatuses on lapsevanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustust täitma. Pooled ei vaidle lapse vajaduste üle. Kohus ei pea vajalikuks hinnata lapse vajadusi, sest hageja nõuab elatist lähtudes lapse minimaalsetest vajadustest. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tema varalisest seisundist tulenevalt võimalus täita lapse ülalpidamiskohustust hageja nõutud määras.
lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatis saav laps. 2 Pooled ei vaidle, et kostja on hetkel töötu ja kostja sissetulekuks on töötuskindlustushüvitis (t.l. 21). Vaidlust ei ole, et kostjal on teine laps XXX, kes on sündinud 11.09.2007.a. (t.l. 20). Kuna kostja on töötuna arvele võetud ja tema ainukeseks sissetulekuks on töötuskindlustushüvitis keskmiselt 300 eurot kuus ning kostja üleval pidada on lisaks hagejale teine laps, siis elatise väljamõistmisel hageja nõutud määras osutuks teine laps varaliselt vähem kindlustatuks, mistõttu on põhjendatud vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Seega tuleb kostja saadav töötuskindlustushüvitis jagada kostja ja tema kahe lapse peale võrdselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 100 eurot. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja varanduslik olukord võimaldab tal tasuda elatist hageja nõutud määras, ilma et kostja teine laps ei osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista elatis hageja XXX ülalpidamiseks igakuuliselt 100 eurot alates hagiavalduse esitamisest 01.07.2013.a. kuni XXX täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX.a. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.