Toimik nr 1-09-10079 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.oktoobril 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-10079 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Olga Nõmmemees Kohtuasi Viru Vangla materjalid Janoš Azarkini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 09.10.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Janoš Azarkin, isikukood: 37308280427, kannab karistust Viru Vanglas RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Janoš Azarkin talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.09.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Janoš Azarkini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Janoš Azarkin on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 14.10.2009 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust, karistuse kandmise algus 31.03.2009. Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2010 kohtuotsusega tühistati Harju Maakohtu 14.10.2009 otsus Janoš Azarkinile mõistetud karistuse osas. Uue otsusega karistati Janoš Azarkinit KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 9 aastase vangistusega. Karistuse kandmise algus 31.03.2009 ja lõpp 31.03.2018. Janoš Azarkin andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 73). 1
(4)Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 01.10.2013. Kinnipidamisasutusest Janoš Azarkini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetut on vangistuse jooksul 4 korral distsiplinaarkorras karistatud. Vangistuse jooksul on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi „xxx“, omandanud keevitaja eriala ning alates 01.07.2013 on hõivatud tööga. Vabanemisel asub elama aadressile xxx, kus elas ka enne vangistust. Kinnipeetav on omandanud madruse kutseoskused, elektriku ja puusepa erialad ja on osalenud arvuti algõppe kursustel. Enne vangistust omas kindlat sissetulekut ehitusel töötades ja teenides xxx krooni. Oma sissetulekut suurendas narkootikumide müügiga. Võimalikul vabanemisel on kinnipeetaval võimalus tööle asuda xxxs xxx. Väärteokorras karistatud alkoholiseaduse alusel 2002 aastal. Ämari vanglast lühiajalisel väljasõidul tarvitas liigselt alkoholi, koostati väärteoprotokoll. Isik on korduvalt pannud toime samaliigilisi kuritegusid ning rikkunud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid. Vangla toetab kinnipeetava Janoš Azarkini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt oleks Janoš Azarkini vabanemisjärgseks elukohaks xxx. Nimetatud elukoht kuulub xx linnale. xx Linnavaraamet oma kirjas 19.08.2013 nr 3.2-1/4399-2 teatab, et annab nõusoleku elektroonilise järelevalve kohaldamiseks Janoš Azarkini suhtes aadressil xxx. Nimetatud elukohas hakkaks Janoš Azarkin elama üksinda. Töökoha võimalus on firmas xxx. Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, määratud katseajal sooritas uue kuriteo. Janoš Azarkin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Ta soovib pärast vabanemist alustada elu uuesti seadusekuulekal alusel. Tal on garanteeritud töökoht. Prokurör kirjalikult ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. J. Azarkini varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral narkokuritegude toimepanemise eest. Oma tegevusega ohustas ta paljude inimeste tervist. J. Azarkin on suures koguses narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega seotud kuritegude järjepidev toimepanija. Vaatamata ka varem mõistetud lühemaajalistele vangistustele, pole karistused sundinud teda loobuma narkokuritegude toimepanemist. Varasemad karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Lisaks eelnevale on iseloomustuse kohaselt kinnipeetaval üks kehtiv ja kolm käesoleval ajal kehtetut distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Samuti tuleb J. Azarkini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisel arvesse võtta asjaolu, et isegi Tallinna Linnakohtu 28.01.2004 kohtuotsusega mõistetud reaalne vangistus narkokuriteo toimepanemise eest ei takistanud teda vangistuses (KarS § 330 järgi ettenähtud) uut kuritegu toime panemast. Kinnipeetava eelnevat korduvat karistatust ning kuritegude raskusastet ja arvu arvestades puudub alus kinnipeetavat vabastada tingimisi enne tähtaega. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse ning elektroonilise valvega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda eemal uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. 2
(4)Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kuna kinnipeetava karistuse lõppaeg on alles 31.03.2018, on tal piisavalt aega aktiivselt tegeleda enda ennetähtaegse vabastamise küsimustega. J. Azarkini vabastamine vangistusest on ilmselt ennatlik ega ole põhjendatud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Janoš Azarkin tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kuus korda kriminaalkorras karistatud, nendest kolmel korral narkokuritegude eest. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Isikut on 3 korda karistatud Soome Vabariigis. Isik on olnud kriminaalhoolduse all, kuid jätkas kuritegevust pannes katseajal toime uue narkokuriteo. Isikut on 2005 aastal karistatud KarS § 330 järgi, mille ta pani toime karistust kandes. Käesolev karistus on mõistetud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise ja hoidmise eest isiku poolt, kes on varem toime pannud rahva tervisevastase süüteo. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 6-8) on näha, et Janoš Azarkinit on väärteokorras 2 korral karistatud, sealhulgas 1 korral AS § 70 alusel. Eeltoodust nähtub, et varem mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus Janoš Azarkini puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 4 korral distsiplinaarkorras karistatud. Omab 1 kehtivat distsiplinaarkaristust kambris keelatud esemete omamise eest. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „xxx“, omandanud keevitaja eriala ning alates 01.07.2013 on hõivatud tööga. Isikul on kehtiv isikut tõendav dokument kehtivusega 12.07.2018. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asuks Janoš Azarkin elama xxx linnale kuuluvasse korterisse aadressil xxx. xxx on andnud nõusoleku elektroonilise järelevalve kohaldamiseks Janoš Azarkini suhtes aadressil xxx (kohtu toimik lk 11). Vabanedes garanteerib Janoš Azarkinile töökoha xxx (kohtu toimik lk 14). Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades Janoš Azarkini poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (viimane narkootilise aine suures koguses omandamine ja hoidmine, narkoaine kogus muljetavaldav-183,4 grammi amfetamiini), korduvaid karistusi (korduvad narkokuriteod ja lisaks varavastased kuriteod), tema käitumist vangistuses (distsiplinaarkaristus, uue kuriteo toimepanemine vanglas karistust kandes) ja kriminaalhooldaja 3
(4)järelevalve all olles (uus narkokuritegu katseajal) on kohus seisukohal, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Soovides elada seadusekuulekalt vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi tingimustes. Oleks kergemeelne arvata, et kuuel korral kriminaalkorras karistatud isik, kes on käitumiskontrolli all viibinud ja korduvalt vanglakaristust kandnud alustab nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Isik oli juba korra kriminaalhooldusele allutatud, kuid see ei täitnud oma eesmärki – et isik uute süütegude toimepanemisest ära hoiduks, katseajal jätkas kuritegelikku elu pannes toime uue narkokuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta Janoš Azarkinile piisavalt mõju. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 31.03.2018, ärakandmiseks on veel ligi 4,5 aastat, mis on väga pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Samas suured rahalised võlanõuded 841,59 eurot omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et toimepandud narkokuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elu- ja töökoha omamine. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja isegi töökoht juhutöödel ehitused (14.10.2009 kohtuotsus), kuid see ei takistanud Janoš Azarkinil narkokuritegu toime panna. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Janoš Azarkini temale Harju Maakohtu 14.10.2009 ja Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)