TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-1107 Otsuse kuupäev 25. oktoober 2013.a Kohtunik Eda Muts Kohtuasi OÜ Vao Söevabrik kaebus Põllumajanduse Regis

s. Eraldatud eelarvelisi vahendeid jätkus viimasena järjekohale nr 11 kvalifitseerunud taotlejale, kelle punktisumma oli

1. Otsuse lisas nimetatud taotlused, mille punktisumma jäi väiksemaks kui 31, sh OÜ Vao Söevabrik taotlus, jäeti rahuldamata. 1
2. OÜ Vao Söevabrik esitas 25.02.2013.a vaide, milles palus 14.02.2013.a otsus tühistada ja teha uus otsus taotluse rahuldamise kohta. PRIA jättis 19.04.2013.a vaide rahuldamata (tl 7). OÜ Vao Söevabrik sai vaideotsuse kätte 03.05.2013.a (tl 3, 15). Kaebus ja kaebaja seisukohad
3. 23.05.2013.a esitas OÜ Vao Söevabrik Tartu Halduskohtusse kaebus (tl 2-6), milles kaebaja palub tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 14.02.2013.a otsuse nr 13-6/285 ning kohustada vastustajat kaebaja taotlus nr 152012510209 uuesti läbi vaatama. Kaebaja leiab, et otsus ei sisalda haldusakti andmise faktilisi aluseid ja seega ei ole motiveeritud. Motiveerimata haldusakt on seadusevastane. Tulenevalt uurimispõhimõttest on haldusorganil kohustus tõendada, et esinevad haldusakti andmiseks vajalikud faktilised asjaolud.
4. Otsuses viidatud hinnete kujunemist ei ole võimalik tuvastada. Vastustaja väidab, et PRIA ei saa kommenteerida põllumajandusministri moodustatud hindamiskomisjoni poolt antud hindepunkte. Kaebaja leiab, et taotluste hindamisel erinevate metoodikate kasutamine (hindamiskomisjon, ekspert vms) ei vabasta vastustajat otsuse motiveerimise kohustusest. Kaebaja taotlusele on võrreldes teistega antud põhjendamatult ja ebaõiglaselt vähem punkte. PRIA oleks pidanud esitama kõikide taotluste kohta argumenteeritud motivatsiooni hinnete kujunemisel koos põhjendustega, mis sisaldab kaalutlusi hinnete kujunemisel. Ilma selleta ei saa kaebaja veenduda, et tema taotlust on hinnatud objektiivselt.
5. Kaebajale määrati valesti punktid kriteeriumi "eelistatakse taotlejat, kes tegeles puiduliste metsandussaaduste töötlemisega või metsa majandamisega, aga ei ole saanud taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud viiel aastal investeeringutoetust" eest: kaebaja sai 0 punkti, õige oleks olnud 2 punkti. PRIA on seda eksimust tunnistanud, kuid selgitas, et vaatamata lisandunud punktidele ei saa kaebaja taotlust rahuldada (kaebajal oli enne vea parandamist 18 punkti, nüüd on 20 punkti. Rahuldamata jäid taotlused, mille punktisumma oli väiksem kui 31). Kaebajal puudub kindlus, et eksimusi ei esine ka teiste hindamiskriteeriumide hulgas.
6. Kui hindamiskomisjoni tegevus sisaldas PRIA poolt kaebaja kohta kogutud faktilisi asjaolusid, oleks kaebajale tulnud anda võimalus selle informatsiooniga tutvumiseks ja oma seisukoha esitamiseks (ärakuulamisõiguse realiseerimine). Menetlus on olnud ebaproportsionaalne, kaebajale on korduvalt esitatud küsimusi teemadel, mis ei saanud mõjutada hindepunkte. Vastustaja vastuväited
7. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja poolt vaidlustatud otsus on nõuetekohaselt motiveeritud. Otsuses on olemas põhimotiivid kaebaja taotluse rahuldamata jätmise kohta - eelarveliste vahendite puudumine ja asjaolu, et kaebaja hindepunktide summa ei ületanud teatud punktisummat. Taotluste paremusjärjestus ja hindepunktid on avalikult välja toodud PRIA kodulehel. PRIA otsuste põhjendamine eeltoodud viisil on kohtupraktika kohaselt lubatud. Haldusökonoomika seisukohast ei oleks otstarbekas, kui PRIA hakkaks sadadele toetuse taotlejatele, kelle hindepunktide summa ei ületanud rahastatavate taotluste hindepunktide summat, ükshaaval haldusaktis kirjeldama, miks ja milliste konkreetsete hindamiskriteeriumite eest taotleja 2 hindepunkte ei saanud.
8. Kaebaja väidab, et PRIA on tema taotlusele andnud võrreldes teiste taotluse esitajatega põhjendamatult ja ebaõiglaselt vähem hindepunkte. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi sisulist põhjendust, milliste hindamiskriteeriumite eest on tema taotlusele antud põhjendamatult ja ebaõiglaselt vähem hindepunkte. Kaebaja poolt kaebuses esitatud sellekohased väited on täielikult sisustamata ning tuleb seetõttu jätta tähelepanuta.
9. Vastustajale on arusaamatud kaebaja väited, et PRIA on rikkunud ärakuulamisõigust. Kaebaja pole esitanud ühtegi sisulist argumenti, millisel menetlushetkel on tema ärakuulamisõigust rikutud ning millist täiendavat infot oleks ärakuulamine andnud. Hindepunktide andmisel lähtuti taotluses esitatud andmetest ning äriregistrisse esitatud andmetest (majandusaasta aruanded). Kohtu seisukoht ja põhjendused
10. Kohus leiab, et Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 14.02.2013.a otsus nr 13-6/285 on õiguspärane. Kaebaja väited ei anna alust otsuse tühistamiseks.
11. Kaebaja tugineb põhiliselt sellele, et otsus ei ole põhjendatud. Täpsemalt leiab kaebaja, et põhjendatud ei ole kaebajale antud hindepunktid. Haldusakti põhjendamise kohustust reguleerib haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 järgmiselt: - kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud; - haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus; - kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kaalutlusõiguse teostamisena on käesolevas asjas käsitletav taotluste paremusjärjestuse moodustamine taotluste hindamise tulemusel.
12. Taotluste hindamise kord on kehtestatud põllumajandusministri 12.04.2010.a määrusega nr 45 "Metsandussaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" (edaspidi nimetatud kord).

§ 13

ja § 14 kohaselt viiakse taotluste hindamine ja paremusjärjestuse moodustamine läbi juhul, kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetatava tegevuse rahastamise eelarve. Sellise olukorraga on praegusel juhul ka tegemist.

§ 13ja lisa 2 kohaselt jaguneb taotluste hindamine kaheks osaks.

Esiteks A-osa, kus PRIA hindab üldisi hindamiskriteeriume, kokku kuut kriteeriumi. Kriteeriumid on olemuselt objektiivsed ning punktide arv tuleneb faktilistest asjaoludest (investeeringutoetuse suurus eelneval viiel aastal, taotleja tegutsemise aeg jne). Punktide määramise õigsus on taotlejale lihtsalt kontrollitav. Maksimaalne võimalik punktide arv on

1. Otsuses viidatud PRIA kodulehel asuvate hindamistulemuste kohaselt sai kaebaja A-osa eest 7 hindepunkti. Kaebaja juhtis tähelepanu sellele, et üht kriteeriumi on tema puhul hinnatud 3 valesti. PRIA tunnistas viga ja lisas kaebajale 2 hindepunkti. Seega sai kaebaja A-osa eest kokku 9 hindepunkti. Kaebaja ei ole välja toonud muid eksimusi A-osa hindepunktide määramisel kaebajale, kuigi kriteeriumide faktilise olemuse tõttu oli kaebajal võimalik ka muudest eksimustest aru saada ja need välja tuua. Kohus eeldab, et muus osas on kaebajale A-osa hindepunktid määratud õigesti.
2. Teiseks B-osa, kus põllumajandusministri moodustatud metsanduse ja majanduse eriala spetsialistidest koosnev hindamiskomisjon hindab investeeringu elluviidavust ja mõju. Komisjon hindab kolme kriteeriumi, millest igaüks omakorda jaguneb kolmeks alakriteeriumiks. Kriteeriumid on oma olemuselt pigem subjektiivsed (investeeringu mõju meetme eesmärkide saavutamisele, taotleja võimekus investeeringu eesmärkide saavutamiseks, investeeringu ettevalmistuse kvaliteet). Komisjoni iga liige hindab taotlusi iseseisvalt ja täidab hindamislehe iga taotleja kohta. Komisjon koostab saadud hindamistulemuste põhjal kokkuvõtte, milles märgib iga taotleja hindepunktide aritmeetilise keskmise. B-osa maksimaalne võimalik punktide arv on 38 punkti. Kaebaja sai B-osa eest kokku 11 hindepunkti.
3. Eeltoodust nähtub, et lähtudes

st ei ole B-osa hindepunktide sisuline põhjendamine kaebaja soovitud viisil võimalik. Hindepunktid ei kujune mitte komisjonis toimuva arutelu tulemusel (mida oleks otsuses võimalik kirjeldada), vaid komisjoni iga liikme poolt iseseisvalt ja sõltumatult antud punktide aritmeetilise keskmisena. Selles olukorras ei saa esitada sisulist põhjendust, miks kujunesid hindepunktid just sellisteks. Kaalutlusõiguse teostamise alusena on võimalik ainult ära näidata taotlustele antud hindepunktid, sellest tulenev taotluste paremusjärjestus ja taotlused, mille rahuldamiseks eelarvelisi vahendeid jätkus. Nii on kaebaja puhul ka tehtud: otsuse kohaselt jäeti rahuldamata taotlused, mille hindepunktid kokku olid väiksemad kui 31, kaebaja hindepunktid kokku olid 9 + 11 =

2. Kohtupraktikas on leitud, et Euroopa Liidu poolt finantseeritava toetuse puhul, kus nõuetele vastavaid taotlusi hinnatakse ja rahuldatakse parimad taotlused, on piiratud põhjendamiskohustus ja piiratud kohtulik kontroll menetluse eripära arvestades põhiseaduspärased. Komisjoni liikmetele on jäetud hindepunktide andmisel ulatuslik hindamisruum. Sellega kaasneb kohtuliku kontrolli ahenemine. Tuleb silmas pidada, et taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks. Kohtul on võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi (Riigikohtu lahend 3-3-1-77-12, p 18).
3. Kaebaja ei ole välja toonud, millised B-osas talle antud hindepunktid on tema arvates põhjendamatult ja ebaõiglaselt väikesed ning millega ta seda põhjendab. Kaebajal oli võimalik selliseid põhjendusi esitada, kuna

st ja PRIA kodulehel avaldatud hindamistulemustest nähtuvad hinnatavad kriteeriumid ja alakriteeriumid, neist igaühe osakaal lõpphindes ning kaebajale ja teistele taotlustele antud hindepunktid, kusjuures nähtav on mitte ainult punktide kogusumma, vaid A- ja B-osa iga kriteeriumi eest antud punktid. Kohtul puudub alus arvata, et kaebaja taotluse hindamisel on tegemist ilmselge vastuolu või veaga.

1. Lisaks on ekslik kaebaja arvamus, et tema hindepunktid on erandlikult väikesed. Taotluste hindamistulemustest nähtub, et kuni 1/3 võimalikest punktidest (0-13 punkti) on saanud 5 4 taotlust, vahemikku 1/3 - 2/3 võimalikest punktidest (14-25 punkti) jääb 17 taotlust ja rohkem kui 2/3 võimalikest punktidest (26-38 punkti) on saanud 11 taotlust. Esinevad peaaegu kõik võimalikud tulemused vahemikus 10 - 34 punkti. Selline hindepunktide jaotus ei viita ebaõiglasele hindamisele, tulemuste jaotus on ühtlane ja usutav. Kaebajaga võrreldava tulemuse, kuni 1/3 võimalikest punktidest on lisaks kaebajale saanud veel neli taotlejat.
2. Kokkuvõttes leiab kohus, et PRIA 14.02.2013.a otsuse põhjendused vastavad HMS § 56 nõuetele. Otsuse põhjendused on esitatud otsuses ja menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on otsuses viidatud. Otsuse põhjendus sisaldab nii otsuse faktilisi aluseid (eelarveliste vahendite summa, selle ületamine, taotlustele antud hindepunktid, taotluste paremusjärjestus) kui õiguslikke aluseid. Kaalutlused (sh hindepunktide arv, millest madalama tulemusega taotlused jäid rahuldamata) on otsuses toodud, arvestades menetluse eripära ja kohtupraktikast tulenevaid nõudeid. Otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
3. Vastuseks kaebaja muudele väidetele märgib kohus järgmist. Kaebaja väidab, et tema ärakuulamisõigust on rikutud juhul, kui hindamiskomisjoni otsuse aluseks olid PRIA poolt kaebaja kohta kogutud faktilised asjaolud. Kohtul puuduvad andmed, et see nii oleks olnud, ja seda ei ole tõendanud ka kaebaja. Kaebaja väide ärakuulamisõiguse rikkumise kohta on oletuslik.

§ 13

lg 3 kohaselt esitab PRIA hindamiskomisjonile taotluse ning muud taotleja poolt PRIA-le esitatud dokumendid, majandusaasta aruande puhul ei nõuta selle esitamist taotlejalt, vaid kasutatakse äriregistris olevat aruannet. Vastustaja väitel on komisjon lähtunud eeltoodud dokumentidest. Kohtul puudub põhjus selles kahelda. Asjaolu, et PRIA-l tuli kaebaja taotlust täpsustada, ei ole seotud kaebaja taotluse hindamisega. Menetluskulud Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on kaebuses esitanud taotluse kaebuse rahuldamise

l vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulude väljamõistmiseks. Kaebaja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 15 eurot. Kuna kohus jätta kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Eda Muts Kohtunik 5