Obsah (4)

§ 3401§ 371§ 144§ 147

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2013. a Tartu Tsiviilasja number 2-13-38791 Tsiviila

§ 3401

lg-le 2, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.

§ 371

lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Nimelt on kohus kahel korral juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et tal tuleb kontrollida hagihinna õigsust ja tasuda vajadusel täiendavat riigilõivu, sh on kohus viimases käiguta jätmise määruses nimetanud konkreetse summa, mis hagejal tuleb tasuda. Vaatamata kohtu nõudmisele ei ole hageja täiendavat riigilõivu tasunud. Hagiavalduses esitatud nõude (95 eurot) näol on tegemist lepingu punktis 1.9.1 kokku lepitud leppetrahviga. Kuigi hageja on väitnud, et tegemist on menetluskuluga, ei nähtu asja materjalidest, et hagejal oleks tekkinud kohtuväliseid kulusid. Hageja ei ole selliste kulude tekkimist tõendanud. Lepingus sellise määratlemata kulude katteks tasutava summa kokkuleppimine on kohtu hinnangul sisuliselt leppetrahv ning nimetatud summa tuleb arvestada kõrvalnõudena hagihinna juurde. 2 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. Rait Zirp esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse kohaselt ei ole lepingu p-s 1.9.1 sätestatud kulu (menetluse algatamisega seotud kulu) kõrvalnõue, mida tuleb arvestada hagihinna arvutamisel. Nimetatud kulu on kohtuväline kulu (

§ 144p 4).

Maakohus on ebaõigesti keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
2. septembri
3. a määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule hagi osaliselt menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest, sest hagiavalduselt ei ole tasutud riigilõivu täies ulatuses. Hageja on tasunud hagilt hinnaga 1942 eurot riigilõivu summas 175 eurot. Hageja ei arvestanud hagihinna hulka lepingu p-s 1.9.
5. kokku lepitud tsiviilkohtumenetluse algatamisega seonduvat kulu summas 95 eurot, sest hageja hinnangul on tegemist

§ 144p-s 4 toodud kohtuvälise kuluga.

Ringkonnakohus leiab, et lepingu p-s 1.9.1 kokku lepitud kulu näol ei ole tegemist

§ 144p-s 4 toodud kohtuvälise kuluga.

Hagi esitamisega võivad kaasneda kulud, kuid nende suuruse määrab seadus (riigilõiv) ja kokkulepped (hageja kasutab näiteks õigusabi). Kui asja alustamisega seotud reaalsed kantud kulud ületavad lepingu p 1.9.1. määra, siis see ei välista nende kindlaksmääramist

-i alusel. Kas tegemist on kuluga, mida analoogia alusel võib käsitleda VÕS §-s 1131 toodud sissenõudmiskuluna, või muu kuluga, saab selgitada lepingu tõlgendamise kaudu. Maakohus keeldus ebaõigesti hagiavalduse täies ulatuses menetlusse võtmisest.

§ 147

lg 2 kohaselt, kui ühes avalduses on esitatud mitu nõuet või taotlust ja vähemalt ühe eest on riigilõiv tasutud, ei või seda nõuet või taotlust jätta riigilõivu tasumata jätmise tõttu menetlusse võtmata. Hageja on tasunud riigilõivu hagilt hinnaga 1942 eurot. Selles osas oleks maakohus saanud hagi menetlusse võtta. Ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtule hagi nõuete osas, millelt on tasutud riigilõiv, menetlusse võtmise otsustamiseks. Nõude osas, millelt hageja ei ole riigilõivu tasunud, võib maakohus jätta hagi selles osas läbi vaatamata

§ 147lg 3 lause 2 kohaselt.

6. Maakohus võtab menetluskulude jaotuse osas seisukoha asja lõpplahendis. /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 3 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi