1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust 3 omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Asjas puudus vaidlus selles, et lapse vanemad elavad eraldi elukohtades, s. h. eri riikides. Vanemate ühine hooldusõigus säilib ka siis, kui vanemad asuvad eraldi elama. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad üldjuhul lapsega seotud olulisi asju
1 järgi endiselt ühiselt. Lapse igapäevaelu küsimusi otsustab
Muus osas ei mõjuta vanemate lahuselu vanemate ühisest hooldusõigusest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Seega säilivad ühise hooldusõiguse korral mõlemal vanemal lapse suhtes üldjuhul võrdsed õigused ja kohustused, s. h. õigus määrata üksmeelselt lapse viibimiskoht ning leppida kokku, kumma vanema juures laps peamiselt elab ja kuidas saab laps teise vanemaga suhelda.
1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Avaldaja väidete kohaselt ei ole lapse isa lapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemise suhtes mingit huvi üles näidanud juba aastaid. Puudutatud isiku kirjalikust seisukohast nähtuvalt ei ole ta lapsega suhelnud alates 2009. a. juunist. Avaldaja avaldusest ja menetluses avaldatust nähtub, et ta soovib vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes lõpetada, kuna lapse isa reaalselt lapse suhtes hooldusõigust ei teosta, kuid faktiliselt on tal lapse suhtes samasugune esindusõigus kui avaldajal, kes tegelikult on last üksinda aastaid kasvatanud. Vanemate vaheline suhtlemine on harv ja ka siis negatiivse sisuga, kuna suhted on pingelised.
2 kohaselt ei rahuldata avaldust, kui vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu; on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega.
3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise ja hooldusõiguse ühele vanemale üleandmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Laps on noorem kui 14 aastat. Seega on avalduse rahuldamata jätmine
2 p. 1 alusel välistatud. Lapse isa lapse suhtes hooldusõigust teostanud ei ole. Last on aastaid kasvatanud üksinda ema, tema on vastu võtnud kõik lapsega seotud olulised otsustused. Lapse esindaja seisukohast nähtub, et ema on lapsele loonud eakohased tingimused kasvatamiseks ja arenguks, emal on lapsega hea ja usalduslik suhe. Laps oma isa ei tunne, tal puudub isaga lähedane kontakt ning lapse vanemate vaheline suhtlus on olematu. Tõendatud on lapse ema vaimne ja majanduslik valmisolek last kasvatada, lapsel on emaga hingeline seotus, senini on ainult ema vanematest pühendunud lapse eest hoolitsemisele. Ühist hooldusõigust omavad vanemad peavad ühe vanema lahuselu korral lapse heaolu silmas pidades leppima kokku, kuidas korraldada lapse elu vanemate lahuselu korral parimal viisil, s. h., kuidas toimub hooldusõiguse teostamine lahuselu korral ning mil määral ja viisil osaleb lapse kasvatamises lapsest lahus elav vanem. Koostöö eeldab vanemate tihedat ja konfliktivaba suhtlemist ning mõlema vanema tahet hooldusõigust teostada. Vanemate tõsised ja korduvad erimeelsused, s. h. lapse kasvatamise küsimustes, võivad viidata siiski sellele, et vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine ei pruugi olla lapse huvides. Asja materjalidest nähtuvalt on vanemate vahelised suhted pingelised. Senikaua, kuni kestavad vaidlused ja lapse isa süüdistab ema kõikvõimalike negatiivsete olukordade tekitamises, s. h. selles, et isa ei ole oma hooldusõigust lapse suhtes saanud aastaid teostada lapse emast tulenevate asjaolude tõttu, ei ole ilmselt vanematevahelise suhte paranemine ka võimalik. Vanemate vahel on lisaks lapsega seotud vaidlusele teisi vaidlusi kohtumenetluses, need pingestavad suhteid veelgi. Lapse isa on korduvalt väitnud, et lapse hooldusõiguse küsimuses tegelikult vaidlust ei ole. Lapse isa avaldas istungil, et on nõus sellega, kui laps elab ema juures, ta on nõus sellega, kus laps lasteaias käib. Samas otsustusõigust ta nendes küsimustes lapse emale üle andma ei soostunud, nõudes, et ka tema peab saama kaasa rääkida, 4 millises kohas laps elab ja lasteaias, trennis, koolis käib jne. Seega on lapse hooldusõiguse üle siiski vaidlus. Mingeid ettepanekuid, kuidas vanematevaheline kooskõlastamine lapse kasvatamise teemadel võiks toimuda, isa ei teinud. Lapse isa kinnitas menetluses, et ta soovib hooldusõigust teostada, kuid tema väited on jäänud paljasõnalisteks. Lapse isa soovis sisuliselt, et jätkuks senine olukord, kus ema kasvatab last ja hoolitseb tema eest, teeb kõik lapse arengu ja heaolu tagamiseks vajalikud otsustused, samas jääks isale, kui talle ema tehtud otsustused ei meeldi, õigus sekkuda. Isa soovib, et temale jääks ka lapse suhtes täielik esindusõigus. Jätkuda ei saa taoline olukord, kus ainult üks vanematest täidab vanema kohustust hoolitseda oma alaealise lapse eest, s. h. hoolitseda lapse isikliku heaolu eest ning otsustada lapsega seotud asju, teine vanem vanema hooldusõigust nõuetekohaselt ei täida, kuid samal ajal on mõlematel vanematel lapse seaduslik esindusõigus kõikides küsimustes. Ühine hooldusõigus saaks jätkuda, kui vanemate vahel oleksid normaalsed suhted, nad sooviksid reaalselt lapse elu erinevaid küsimusi üheskoos arutada ja esilekerkinud probleeme lahendada. Neil peaks lapse huvides tehtavate otsustuste tegemiseks olema piisav teave võimalike lahenduste osas. Käesoleval ajal on aga laps isast võõrandunud, isa ei tea lapse elu puudutavaid asjaolusid, vanematevaheline suhtlus ei toimi, lisaks elab isa püsivalt teises riigis, mis veelgi raskendaks ühise hooldusõiguse teostamist. Asjaolu, et isa on viimasel ajal soovinud lapsega suhelda ja kohtumäärusega on kindlaks määratud lapsega suhtlemise kord, ei anna alust avalduse rahuldamata jätmiseks. Kohtuistungi toimumise aja seisuga olid isa ja laps üle aastate esimest korda suhelnud, kuid sellest ei saa järeldada, et isa edaspidi lapse huvides täielikult hooldusõigust teostada suudaks ja tahaks. Kui see tulevikus tõendamist leiab, on isal võimalik
järgi taotleda hooldusõiguse muudatust.
Seega ka pärast ainuhooldusõiguse avaldajale andmist jääb puudutatud isikule õigus lapsega suhelda.
järgi on vanemal õigus nõuda teiselt vanemat teavet lapse isikuga ja varaga seotud tähtsate asjaolude kohta, kui see ei ole vastuolus lapse huvidega. Määruskaebus X X esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks rahuldamata. Lapse hooldusõiguse äravõtmine lapse isalt kahjustab lapse ja isa vahelist suhet ning paneb lapse halvemasse olukorda, võrreldes ühise hooldusõiguse säilitamisega. Olukorras, kus isa on ületanud takistused lapsega suhtlemisel ning on toimunud ka lapsele meeldiv taaskohtumine oma isaga, ei ole lapse huvides võtta isalt ära õigus otsustada lapse elus tähtsate küsimuste üle. Lapse isa möönab, et ta ei ole seni olnud eeskujulik isa ning soovib tulevikus oma kohustusi täita. Seda, et tegemist ei ole lihtsalt argumendiga kohtumenetluses, kinnitab asjaolu, et enne hooldusõiguse vaidluse algust pöördus isa kohtu poole, et tagada endale õigus lapsega suhelda. Arvestades pikka aega kestnud isa eemalolekut lapsest, ei saa ta hakata lapse elu päevapealt korraldama, see tekitaks suure tõenäosusega konflikti lapse emaga. See, milline võiks olla isa panus lapse kasvatusse, kujuneb päev-päevalt ja uue olukorraga peavad kohanema nii laps kui vanemad. Esmalt soovib isa lapsega tihedamalt suhelda ning saada teada seda, millised on lapse vajadused ja millisena näeb lapse tulevikku ema. Arvestades asjaolu, et ema on teinud pikka aega takistusi isa ja lapse suhtlemisele, tuleb sellele küsimusele läheneda delikaatselt ja ettevaatlikult, et saavutada vanemate konstruktiivne koostöö lapse kasvatamisel. Maakohus on alahinnanud neid muutusi isa ja lapse vahelistes suhetes, mille nimel isa on viimasel ajal otsustavaid pingutusi teinud. Maakohtu otsus on ebaõiglane ega arvesta kõigi tähtsust omavate asjaoludega, eelkõige viimase aja muutustega, ega paranda lapse olukorda. Lapse isa ei ole oma käitumisega andud vähimalgi määral põhjust hooldusõiguse kohtulikuks 5 piiramiseks. Vanematel puuduvad seni erimeelsused last puudutavates olulistes küsimustes ning isa ei ole lapse heaolu ohustanud. Kohtumääruse põhjendustes on kohus m. h. tuginenud lapse esindaja väitele, et laps oma isa ei tunne. Selline väide ei vasta tõele. Seda, et laps tundis oma isa kohtumisel ära ning tal oli hea meel oma isa näha, on kinnitanud ema esindaja kohtuistungil. Kohus on määrust põhjendanud vanemate tõsiste ja korduvate erimeelsustega lapse kasvatamise küsimustes. Määrusest ei nähtu, milliseid kasvatusküsimusi kohus silmas peab või millise tõendi alusel kohus sellisele järeldusele on jõudnud. Tegelikkuses kinnitas lapse ema kohtuistungil, et ta ei olegi püüdnud isaga aastaid suhelda. Kohtu tõdemus, et vanematel on tõsised erimeelsused lapse kasvatamises, on vastuolus ka kohtu hilisemate põhjendustega. Kohus viitas isa korduvatele väidetele, et isa aktsepteerib ema seniseid otsuseid lapse kasvatamisel, kuid soovib tulevikus ka ise vanema kohustusi täita. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta lapse isa poolt
Vaidlusaluses asjas ei 6 ole lapse isalt X Xlt osundatud sätete tähenduses lapse hooldusõigust ära võetud, vaid lapse emale on antud üle ainuhooldusõigus lapsele. Taoline ainuhooldusõiguse üleandmine ühele vahemale ei eelda seda, et teine vanem lapsest ei hooliks, last kuidagi ohustaks või tema suhtes ebakohaselt käituks. Selle eelduseks on
1 kohaselt asjaolu, et vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust ühiselt teostada ning et üks vanematest on lapse hooldusõiguse endale üleandmist taotlenud. Selle üle, et vaidlusaluse lapse vanemad elavad alaliselt lahus, ei ole vaidlust. Et lapse ema on esitanud avalduse lapse suhtes ainuhooldusõiguse endale üleandmiseks, siis on
1 kohaldamise eeldused täidetud. Maakohus leidis õigesti, et niisugustel asjaoludel tuli kohtul hinnata, ega esine
lõikes 2 sätestatud asjaolusid, mis välistaksid vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise ning nende aluste puudumisel tuli sama paragrahvi lg. 3 alusel otsustada, kas lapse hooldusõiguse emale üleandmisel on lapse huvid järgitud. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et ainuhooldusõiguse üleandmine emale on lapse huvides. Riigikohus on oma lahendites leidnud, et vanemate lahuselu korral hooldusõiguse ümbervaatamisel tuleb seda muuta vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse huvides parima lahenduse (vt. näit. 3-2-1-45-11 p. 21). Just nende asjaoludega on maakohus arvestanud ja seejuures ei ole määrav see, kas laps isa pärast pikka lahusolu ära tundis või mitte. Vaidlust ei ole selle üle, et tegelikkuses on kõik lapsega seotud otsustused teinud ema üksi ja isa ei ole selles osalenud. Mitte ainult vanemate eriarvamused lapse elus tähtsate küsimuste otsustamisel ei ole takistuseks ühise hooldusõiguse sujuval teostamisel, vaid ka olukord, kus vanemad omavahel ei suhtle. Isa pingutused lapsega suhtlemise taastamisel on teretulnud, need ei võimalda aga jõuda lapse hooldusõiguse küsimuses maakohtuga võrreldes erinevale järeldusele. Maakohus juhtis vaidlustatud määruses põhjendatult menetlusosaliste tähelepanu sellele, et lapse suhtes ühele vanemale ainuhooldusõiguse üleandmine ei mõjuta teise, hooldusõigusteta vanema kohustust ja õigust lapsega isiklikult suhelda, lapsele ülalpidamist anda või lapse igapäevaelu puudutavaid küsimusi otsustada ajal, mil laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel viibib tema juures (
1 lause 1, § 145 lg. 4). Seega on lapse isal olenemata sellest, et ainuhooldusõigus lapse suhtes on üle antud lapse emale, õigus ja kohustus osaleda lapse kasvatamisel, sealhulgas anda talle ülalpidamist ja temaga suhelda. Asjakohane on ka määruses sisalduv viide hooldusõiguse ümbervaatamiseks
Millise järelduse tegemist on määruskaebuse esitaja soovinud seoses lapse emal oleva 80%-lise töövõime kaotusega, määruskaebusest ei selgu. Esile ei ole toodud ühtki asjaolu, mille põhjal võiks järeldada, et oma haigestumise tõttu ei suuda lapse ema lapse suhtes ainuhooldusõigust teostada. Vastupidi, menetluse kestel ei ole olnud vaidlust selle üle, et avaldaja on seni lapse üksi hooldamise ja kasvatamisega toime tulnud. Vastavalt TsMS § 171 lõikele 1 jäävad menetlusosaliste poolt määruskaebusmenetluses kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Gaida Kivinurm Margo Klaar Malle Seppik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.