← Eesti

4-13-3450/20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL KOHTUOTSUSE LÕPPOSA Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.oktoobril 2013 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-13-3450 (2440,13,002006) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Vaike Hanni Väärteoasi kaebemenetluses Kristjan Lindus Karistusseadustiku (KarS) § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, milles Kristjan Lindus tunnistati süüdi KarS § 262 järgi ja karistati rahatrahviga 10 trahviühikut summas 40 eurot Menetlusalune isik Kristjan Lindus, isikukood 39507252212, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht puudub, elukoht xxx Ida Prefektuuri esindaja piirkonnavanem Juhan Reisi Kohtuväline menetleja RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 3, § 133-135, 29 lg 1 p 1 kohus OTSUSTAS: Rahuldada Kristjan Linduse kaebus Ida Prefektuuri piirkonnavanem Juhan Reisi 15.05.2013 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2440,13,002006 ning nimetatud otsus tühistada VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestatud alusel. Väärteomenetlus Kristjan Linduse süüdistuses KarS § 262 järgi lõpetada tema teos koosseisutunnuste puudumise tõttu Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 10.10.2013 1 Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 25.10.2013 Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel (ehk 26.11.2013) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK 16.04.2013 koostas Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna piirkonnapolitseinik A. R. väärteoprotokolli AB1190199 (lk 7) selle fakti kohta, et Kristjan Lindus 01.04.2013 kell 08.00 paiku Ida Virumaal xxx kuulas valjult muusikat, muusikat oli kuulda ka naabrikorteristes, millise tegevusega rikkus naabrite rahu. Väärteoprotokolli kohaselt on tegu kvalifitseeritud KarS § 262 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna Kohtla-Järve konstaablijaoskonna piirkonnavanem Juhan Reisi koostas 15.05.2013 otsuse väärteoasjas nr 2440,13,002006 (tl 6), millega määrati Kristjan Lindusele KarS § 262 järgi toime pandud väärteo eest karistuseks 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. Kristjan Lindust karistati selle eest, et tema 01.04.2013 kell 08.00 xxx Ida-Viru maakonnas pani oma korteris vali muusikat mängima. Muusikat oli kuulda ka naaberkorterites. Oma tegevusega rikkus naabrite rahu. 30.05.2013 esitas Kristjan Lindus seaduslik esindaja Janek Lindus kaebuse kohtuvälise menetleja 15.05.2013 otsuse peale. KAEBUSE SISU Menetlusalune isik taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Põhjendused on järgmised. Vaidluse põhjus on naabrite rahu rikkumine läbi valju muusika kuulamise, mis ei ole kuidagi seotud Kristjan Lindus`ga. Muusika vali kuulamine xxx on võimatu, kuna puuduvad vastavad heliseadmed. Ainus on televiisor ja selle heli kostvust oleme ise katsetanud ning kuidagi ei kostu see korterist 20 3 korrust kõrgemale politseile kaebuse esitanu korterisse. Väidetava teo toimepanemise ajal 01.04.2013 lahkus Kristjan Lindus kodunt kell 07.00,et jõuda Jõhvi kella kaheksaks hommikul töövestlusele xxx kauplusesse.Seda fakti pole politsei menetluse käigus ümber lükanud. xxx korteriomanik ja seal alaliselt elav xx xx(Kristjani ema) lahkus samal hommikul koos

  1. aastase tütrega kodunt 07.30 suundudes lasteaeda ja sealt edasi tööle xxx.Seega korteris nr.xxx ei viibinud ühtegi inimest,kes oleks võinud antud teo toime panna. Politsei viide eelnevatele samalaadsetele kaebustele vali muusika suhtes,juhin tähelepanu,et kaebajaks on olnud kogu aeg üks ja sama inimene,mitte keegi teine naabritest ei ole suhelnud sellel teemal korteriomanikuga ega esitanud kaebust politseile,pole politseiametnikud kordagi suutnud muusika kuulamist valjusti tuvastada!Heli kostumine või kuulmine läbi korteri ukse ei saa olla mõjuv argument teo tuvastamisel. Oleme käinud politsei palvel vestlusel Kohtla-Järve konstaablijaoskonnas sama naabri asjus,kus politseiametnik palus meil mitte pöörata tähelepanu kaebuste esitaja suhtes,kuna kõnealune naaber pidavat esitama politsele telefoni teel põhjendamatuid kaebusi,mitte ainult Kristjan Lindus`e suhtes,vaid ka linnavalitsuse tegevuse/tegevusettuse,politsei enada jne.peale. Pärat esimest kaebust politseile,käisin isiklikult nende naabritega vestlemas,et see muusika ei tule korterist nr.xxx,pärast lühikest ja rahulikku vestlust aga lukustas meesterahvas korteriukse(mina viibisin nende korteris) ja naisterahvas helistas numbril 110 ja teatas,et nende korterisse on 2 tunginud varas ehk siis mina!Patrulli saabudes ja seletuste andmist sündmuse kohta aga ilmnes,et see oli vale väljakutse,seega veel üks fakt,et antud naaber on kalduvustega esitama valekaebusi. Võttes arvesse,et Politsei eirab jätkuvalt kõiki fakte,mis tõendavad,et antud väärtegu ei ole Kristjan Lindus toime pannud eelnevalt ega ka 01.04.2013 olen sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks ja nende kaebuste tekelike põhjuste väljaselgitamiseks kohtu poole,kuna see on konkreetselt Kristjan Linduse ahistamine omas kodus ühe kindla naabri poolt. Menetlustoimingutes eiratakse või ei kontrollita absoluutselt süüdistatava ja tema esindaja poolseid ütlusi ja fakte.Menetlustoimikust on välja jäetud ka korteriomaniku xx xx tunnistused antud Kohtla-Järve konstaablijaoskonna piirkonna politseinikule A. R. kõnealuse väärteo asjus.Piirkonnapolitseinik arvas,et sugulase vastu tunnistusi ei saa ju anda.Seda võimalust aga ei pakutudki ja seadusest tulenevalt on see tunnistaja õigus loobuda tunnistamast sugulase vastu,kuid hetkel oli see tunnistus objektiivne antud asjas.Seega käsitlen sellist käitumist politsei poolt seaduse rikkumiseks ja omavoliks.Fakti,et xxx korteris puudub vastav helitehnika on väga lihtsalt kontrollitav menetluskäigus,kuid seda toimingut lihtsalt ei teostata.Politseiametniku ütlusi,just kui olevat samal päeval suhelnud noormehega,kes esitles ennast olevat Kristjan Lindus,tuvastamata isikut dokumendi alusel,ei saa kasutada tõendusmaterjA..Kõik süüdistused on siiani kontrollimata ja kaudsed ning tuginevad ainult kindla naabri kaebustele,mis aga ei saa olla määravaks mõistvaks inimest süüdi,kui tegu pole kordagi leidnud tõendamist. KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohtuistungil ülekuulatud menetlusalune isik andis ütlusi, et ta lahkus hommikul kell 7, et sõita bussiga töövestlusele Jõhvi. Buss sõidab peatusest kl 07.
  2. Koju jõudis tagasi alles siis kui ema oli juba kodus. Päeval ei olnud kedagi kodus. Naabritega on ka eelnevalt probleeme olnud valju muusika kuulamise pärast. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud xx xx selgitas, et poeg lahkus kodunt enne kui ta tööle läks. Kodunt lahkumisel ei pannud tema ega keegi teine muusikat mängima. Tööl oli kella viieni, siis läks lasteaeda. Koju jõudis poole kuue ja kuue vahel. Sel päeval politsei neil kodus ei käinud. Politsei ei ole tema poole pöördunud seoses muusikaga. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud xx xx selgitas, et selles korteris oli kõva lärm, mängis muusika. Kutsusid välja politsei. Politsei tuli kohale, fikseeris kõik ja vestes nendega. Neile öeldi, et teised inimesed on juba avalduse kirjutanud. Abikaasaga otsustas linna minna ja uksest väljudes suitsetasid see noormees ja tema sõbrad ning mõnitasid kutsudes neid diskole. Linnast tagasi tulles said nad teada, et xx ja xx on avalduse kirjutanud ja nemad panid ainult oma allkirja alla. Kõva muusika kuulamine on käinud selles korteris umbes kuus kuud, nii 1.aprillil kui ka peale seda. Muusika kuulamine lõppes umbes kell 17.00, kui ema tuli töölt. Tunnistaja on pöördunud varem selle probleemiga selle korteri poole, et lärm lõppeks. Kodus oli noormees, kes näitas ebameeldivat kohta. Poisi isa tuli tema juurde ja küsis, kas kaebasite tema poja peale ja ütles, et minge siis xx poole xx. Kohtu küsimustele vastates selgitas tunnistaja, et 1.aprillil ärgates kell 8 muusika juba mängis. Mängis rockmuusika, seinad ja laed värisesid. Lahkudes linna ja tagasi tulles muusika mängis. Politsei saabudes muusika veel mängis ja politseinikud kuulsid muusikat. Politseinikud jätsid auto kaugemale ja tulid jalgsi. Politsei vestles nendega umbes 15 minutit ja läksid autosse. Nemad midagi ei kirjutanud. 3 Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud xx. xx selgitas, et muusika mängib alates sellest ajast kui nad kolisid sellesse korterisse. See ei toimunud ainult esimesel kuupäeval, vaid iga päev. Ema läheb tööle, tema paneb muusika mängima ja enne seda, kui ema tuleb tagasi, lülitab välja. Kohtu küsimustele vastates selgitas tunnistaja, et sellel hommikul ärkasid abikaasaga kell
  3. Korteris nr xx hakkas muusika mängima kell 9, mängis lõunaajani ja pärast hakkas jälle mängima. Peale seda, kui politsei käis teisel või kolmandal päeval läksid aiamaale möödusid nende korterist siis noormees sõbraga kutsus neid diskole. Diskole kutsumine ei olnud samal päeval, kui abikaasa helistas politseisse vaid oli kas järgmisel või ülejärgmisel päeval. Politsei saabudes muusika ei mänginud. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud xx xx selgitas, et 1 aprilli hommikul umbes pool 7 või kell 7 oli vali muusika. Tema elab diagonaalselt. Tema juurde tuli xx korteri naabrinaine ja koos kirjutasid avalduse. Järgmisel päeval andsid politseile ütlusi. 1.aprillil käis muusika umbes kella 2 päeval, tavaliselt käib kauem aga see kord oli lühemalt. Raske rockmuusika, kogu aeg nagu haamrilöögid. Väga hästi on kuulda naabritel 4 korrusel, nad kutsusid mind kuulama. Politsei käis kohal 1 aprilli päeva esimesel poolel. Tema juures ei käinud. Politsei käis algul all noormehe juures ja siis läksid üles. Kui politsei trepikotta läks siis kostis valjusti mängiv muusika, pärast läks vaiksemaks või lülitati välja. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud politseinik xx xx kinnitas, et said väljakutse, et xxx on tegemist rahu rikkumisega. Väljakutsele saabus koos paarimees xx xx. Helistaja oli 5 korrusel xx xx. Sündmuskohale jõudsid umbes pool viis, paarkümmend minutit rääkisid avaldajaga. Kui läksid 5 korrusele valjusti mängivat muusikat ei olnud kuulda, kui läksid alla siis oli kuulda, et selles korteris muusika mängis. Kui olime kohal siis trepikojas oli kuulda taustamuusikat. Korter nr xx noormehega rääkisid umbes 16.50 vestlus kestis umbes 5 minutit. Lisaks eeltoodule avaldati ja uuriti kohtuistungil järgmisi kirjalikke tõendeid: - 16.04.2013 Kristjan Linduse suhtes koostatud väärteoprotokoll nr 1190199 (lk16) - väärteoasjas nr 2440,13,002006 15.05.2013 tehtud otsus (lk 27) - xxx 04.07.2013 vastus päringule (lk 31) - karistusregistri väljavõte (lk 33-43) - teade avaliku korra rikkumise kohta (44-45). Menetlusalune isik taotleb rahatrahvi tühistamist. Kohtuväline menetleja taotleb otsuse jõusse jätmist. Tunnistajad kõik väidavad, et rikkumine leidis aset. Tunnistaja xx tegi väljakutse. Patrulli kohal käies rikkumist ei fikseeritud, oli ainult vesteldud, kuna sel ajal hetkel enam rikkumist ei olnud. Telefonitsi kinnitati, et isik oli kohal töövestlusel. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja, tunnistajate ütlused ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis leiab, et Kristjan Linduse kaebus on põhjendatud ning Ida prefektuuri 4 korrakaitsebüroo piirkonnavanem Juhan Reisi 15.05.2013 otsus väärteoasjas nr 2440,13,002006 tuleb tühistada. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Karistusseadustiku § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus Kristjan Lindus KarS §-i 262, kuna ta 01.04.2013 kella 08.00 paiku aadressil xxx pani oma korteris vali muusikat mängima. Muusikat oli kuulda ka naaberkorterites. Oma tegevusega rikkus naabrite rahu. KarS § 262 objektiivse koosseisu moodustab avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on alates
  4. septembri
  5. a otsusest väärteoasjas nr 3-1-1-102-03 pidanud avaliku korra rikkumise puhul obligatoorseks, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või avalikku korda rikutakse muul viisil. Avalikena käsitatakse kohti, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. aprilli
  7. a otsuse kriminaalasjas nr 3-1-1-29-10 p-d 7 ja 7.1) või kus eravõim muul põhjusel ei kehti (vangla eluruumide, töökoha ja tellimust täitva takso osas vt vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  8. märtsi
  9. a,
  10. detsembri
  11. a ja
  12. märtsi
  13. a otsuseid kriminaalasjades nr 3-1-1-32-96, nr 3-1-1-134-96 ja nr 3-1-1-28-02). Avaliku korra rikkumisi analüüsides on Riigikohtu kriminaalkolleegium märkinud, et teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu, nt lärmamine või muu müra tekitamine, ebasündsate väljendite kasutamine, teiste isikute tülitamine jms (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  14. mai
  15. a otsust kriminaalasjas nr 3-1-1-7-07 ja
  16. aprilli
  17. a otsust kriminaalasjas nr 3-1-1-29-10). Teisalt on Riigikohtu kriminaalkolleegium sedastanud ka seda, et iga pisirikkumist ei ole õige käsitada väärteona KarS § 262 järgi. Väärteona on võimalik käsitada vaid tegusid, millega ilmselgelt rikutakse avaliku korra sisuks olevaid norme ja reegleid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  18. septembri
  19. a otsuse väärteoasjas nr 3-1-1-102-03 p 9). KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
  20. peatüki
  21. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Menetlusalune isik Kristjan Lindus kinnitas, et ta lahkus kodust kell 7, et sõita töövestlusele Jõhvi. Koju jõudis, kui ema oli juba kodus. Sel päeval ei suhelnud ühegi politseinikuga. Tunnistajad on asjas andnud erinevaid ütlusi. Tunnistaja xx xx ütluste kohaselt lahkus tema poeg kodunt, et minna 07.10 bussile. Ise lahkus peale poolt kaheksat, korteris oli vaikus. Koju jõudis poole kuue ja kuue vahel. Politsei sel päeval vestlemas ei käinud. 5 Tunnistaja xx xx ütlused ei ühti temaga koos korteris elava abikaasa xx xx ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt hommikul kell 8 muusika juba korteris nr xxx mängis. Abikaasaga linna minnes uksest väljudes kohtusid noormehe ja tema sõpradega kes kutsusid neid diskole. Tunnistaja xx. xx ütlused ei ole kooskõlas tunnistaja xx xx xx. Ta ei kinnita, et muusika mängis juba kl
  22. xx. Semenjuki ütluste kohaselt hakkas 1.aprillil korteris nr 20 mängima muusika kell 9 ja mängis kuni lõunaajani, pärast hakkas uuesti mängima. Tunnistaja kinnitas, et diskole kutsumine ei olnud samal päeval, kui abikaasa helistas politseisse vaid oli kas järgmisel või ülejärgmisel päeval. Kellaja kohta millal politsei tuli ei oska öelda. Sellel momendil kui politsei tuli muusika enam ei mänginud. Tema abikaasa väitis aga, et muusika mängis valjusti ja politsei kohaloleku ajal. xx xx ütluste kohaselt oli 1.aprillil pool 7 või kell 7 vali muusika. Tema ütlused, millal hakkas valjusti muusika mängima ei ühti xx. xx ega xx. xx ütöustega. Muusika mängis umbes kella 2- ni päeval. Järgmisel päeval käis politsei. Tema juures politsei ei käinud. Kui politsei läks treppikotta tema muusikat üldse ei kuulnud, vist lülitati välja. 1.aprillil vist päeva esimesel poolel käis politsei kohal algul esimesel korrusel noormehe juures siis läksid ülesse. Kohus märgib, et tegelikult politsei käis 01.
  23. kohal kl 17 paiku, väljakutse oli kl 16.19 lk 45 pöördel. Tunnistaja politseitöötaja xx xx ütluste kohaselt oli tööl koos paarimees xx xx. Said väljakutse, et xxx on tegemist rahu rikkumisega. Saabusid kohale umbes pool viis ja 20 minutit vestlesid 5 korrusel elava avaldajaga ja siis läksid alla noormehe juurde, kell võis olla 16.
  24. Noormehega vestlesid umbes 5 minutit. Minnes 5-ndale korrusele muusikat ei olnud kuulda, alla tagasi tulles oli kuulda, et selles korteris taustamuusika mängis. Selle tunnistaja ütlustega ei ühti xx. xx ütlused, et ka politsei kohaloleku ajal mängis muusika valjusti. xx. xx selgitas, et selline muusika mängis terve päeva jooksul. Tunnistaja xx xx ütluste järgi oli treiikojas kuulda taustamuusika. Kui lähtuda tunnistaja xx. xx ja xx. xx ütlustesst, mängis nii hommikul kui ka õhtul sama tasemega muusika, ja xx xx ütluste järgi oli see tema arvates taustamuusika. Sellest tulenevalt tekib kohtul kahtlus juba selles osas, kas 4 korrusel elav tunnistaja xx. xx peab teda häirivaks esimesel korrusel asuva korteris mängiva taustamuusikat Kohus arvab, et antud vastuolud on olulised. Tunnistajate xx xx, xx. xx ja xx xx ütlused ei ole omavahel kooskõlas, lahknevad oluliselt muusika mängimise aja kohta. Kuigi süüdistus on esitatud selles, et isik pani muusikat mängima kl 8 paiku, väitis tunnistaja xx. xx kohtuistungil, et muusika hakkas mängima alles kl
  25. Kohus märgib, et tunnistajate ütluste alusel ei ole võimalik tuvastada isikule süüdistusena esitatud tegu. Süüdistus on formuleeritud järgmiselt: isik pani muusikat mängima valjusti. Nimetatud isiku tegu ei ole kohtule esitatud tunnistajate ütlustega usaldusväärselt tõendatud. K. Linduse ja xx. xx ütöuised ei ole millegagi veenvalt ümber lükatud. Ei ole alust kahelda, et K. Lindis lahkus korterist ja sõtis Jõhvi 07.10 busiiga ja xx. xx lahkus korterist pärast K. Lindust Nimetatud asjaolud kinnitatud xxx väljaantud tõendiga lk 31, mille kohaselt K. Lindis tõesti saabus töövestlusele 01.04.2013 kl 08 Jõhvi ja vestlus kestis 15 minutit. Ei ole veenvalt ümber lükatud K. Linduse ütlused, et ta ei viibinud kodus alates kl 07 ja tuli koju pärast xx. xx koju jõudmist. Kuigi xx. xx kinnitas kohtuistungil, et ta nägi K. Lindust 01.094.2013 päeval, ei kinnitanud seda tema abikaasa xx xx, kes selgitas, et see lugu, millal nad nägid K. Lindust ja too vestles nendega, oli hoopis teisel või kolmandal päeval, mitte aga 01.04.
  26. Kuna kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust arutatakse kohtuistungil, kohus võib lähtudes VTMS § 2 ja KrMS § 15 lg 1 tugineda kohtuotsuses vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Kohus uuris kohtuistungil põhjalikult kõik kohtule esitatud tõendid. Kohus leiab, et isikut ei saa talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistada xx. xx, xx. xx ja xx. xx ütluste alusel, sest ütlused ei ühti omavahel 6 ja kohtul ei ole võimalik tuvastada, millise tunnistaja ütlused vastavad siiski tõele. Kohus peab märkima ka seda, et ei saa jätta tähelepanuta ka see, et tegemist on pensionieas olevate tunnistajatega. Kohtuistungil oli võimalik jälgiga, et tunnistajatel oli raskusi sündmuste meeldetuletamisega, kõik kolm tunnistajat keskendusid sellele, et muusika mängib pidevalt ja Ja lõpeb alles õhtul. Kohus selgitab, et isikut on võimalik süüteos süüdi tunnistada ja karistada ainult tõendite alusel, mis on usaldusväärsed. Kuna süütõendina esitatud tunnistajate ütlused olid vastuolulised, ei saa kohus nendele tugineda süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel. Juhul, kui mingit asjaolu ei ole võimalik välja selgitada, tuleb see VTMS §-s 4 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõttest tulenevalt tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Vastavalt Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-4-07, kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab see muuhulgas seda, et kohtuväline menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks / RK otsused nr 3-1-1-101-03 ja 3-1-1-43-05/. Kohus märgib, et kohtuvälise menetleja peaks arvestama tunnistajate eripäraga, kõigepealt nende vanusega, ja võtta kohtuvälise uurimise käigus tarvitusele meetmed täiendavate tõendite hankimiseks. Kogutud toimiku materjalidega ei ole Kristjan Linduse poolt KarS § 262 rikkumise fakti tuvastatud. Kristjan Linduse süü ei ole kohtuistungil tõendatud ja tema tegudes puuduvad väärteotunnused. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et Kristjan Linduse kaebus tuleb rahuldada, kohtuvälise menetleja 15.05.2013 otsus väärteoasjas nr 2440,13,002006 tühistada ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestatud alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.