) § 146 lg 1 p 1 järgi. Hagiavalduse kohaselt teostas hageja kostja tellimusel Otepää reoveepuhastusjaama asfalteerimistöid. Kostja tasus 21.12.2006 hagejale tööde eest esitatud arve alusel 574 896 krooni. Tartu Maakohus tunnistas 11.10.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-47968
lg 1 p 2 alusel rahalise kohustuse täitmise kehtetuks ja mõistis selle summa pankrotivarasse. Tartu Ringkonnakohus jättis 21.03.2011 otsusega maakohtu otsuse muutmata, Riigikohus kassatsioonkaebust 29.08.2011 määrusega menetlusse ei võtnud. Kuna hageja on töö teinud, on hagejal nõue kostja vastu. Hageja nõue tekkis 29.08.2011. Hageja esitas 16.09.2011 kostja vastu nõude summas 36 742,55 eurot ning avalduse nõude tasaarvestamiseks. Hageja nõudele tuleb kohaldada
Hageja ei teadnud, et kostja võib tehingu tegemisega kahjustada teiste võlausaldajate huve. 2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt on rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise ainukeseks tagajärjeks, et võlausaldaja peab saadud raha pankrotivõlgnikule tagastama. Võlausaldajale jääb nõue võlgniku vastu. Ei saa tekkida olukorda, kus võlausaldajalt võidetakse täitmine tagasi ning järgmisel hetkel on võlausaldajal õigus saada see summa esimeses järjekorras väljamaksena pankrotivarast.
lõikeid 4 ja 5 ei ole võimalik kohaldada, kuna tegemist ei ole tehingu tagasivõitmisega, vaid rahalise kohustuse tagasivõitmisega. Tagasivõitmise järgselt on hagejal võimalik taotleda tavavõlausaldaja staatust, kusjuures on soovitav varasemalt esitada haldurile tingimuslik nõudeavaldus. Hageja ei ole pankrotivõlausaldajana nõuet esitanud. MAAKOHTU LAHEND 3. Tartu Maakohus rahuldas 26. oktoobri 2012 otsusega hagi ja tunnustas OÜ Teearu Grupp nõuet OÜ Grünestar (pankrotis) vastu summas 36 742,55 eurot tagasivõitmise tagajärgedest tuleneva nõudena, mis kuulub väljamaksmisele
MS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. 2 Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt täitis hageja kostjale rahalise kohustuse, mis on tagasi võidetud
lg 1 p 2 alusel.
lg 1 sätestab, et kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. 01.01.2010 jõustunud sama paragrahvi lõige 11 sätestab, et käesolevas paragrahvis tehingu tagasivõitmise tagajärgede kohta sätestatut kohaldatakse ka vastavalt kohustuse täitmise tagasivõitmise tagajärgede suhtes. Seadust täiendati kohtutäituri seadusega ja selle seaduse seletuskirja kohaselt tuleb
lg 11 kohaldamisel arvestada kohustuse täitmise tagasivõitmise eripäraga võrreldes tehingu tagasivõitmisega. Pankrotiseadusest nähtub, et tehingu tagasivõitmisel kohaldatakse muuhulgas sama seaduse § 119 lõikeid 4-6. Tehingu tagasivõitmisel tunnistatakse tehing kehtetuks, teisel poolel on kohustus tagastada tehingu alusel saadu ning tal on õigus nõuda võlgnikult üle antu tagastamist
Riigikohus on sellise olukorra kohta leidnud, et „
See välistab kolleegiumi arvates tagasivõidetud tehingu tagasitäitmisel VÕS § 110 lg 5 ja § 111 lg 7 kohaldamise, st tehingu teine pool ei saa üleantu tagastamisest keelduda, kuni talle tagastatakse tema üleantud raha. Kolleegium märgib, et see ei välista raha tagastamise nõude maksmapanekut ka tagasivõitmise menetluses vastuhagiga, eelkõige
Selle nõude maksmapanekul peaks olema analoogiline olukord
lg-s 1 massikohustuste kohta sätestatuga, et selle täitmist võib võlgnikult pankrotimenetluse kestel nõuda üldkorras ja korraldada ka täitemenetluse kogu pankrotivara suhtes“ (3-2-1-163-11). Rahalise kohustuse tagasivõitmisel jääb tehing iseenesest kehtima, kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise ja võlausaldajal on kohustus tagastada saadud raha pankrotivarasse. Kohus ei pidanud põhjendatuks asuda seisukohale, et viimasel juhul
lg-d 4 ja 5 ei kohaldu ning hageja peaks pankrotimenetlusse astuma tavavõlausaldajana. Tehingu kehtetuks tunnistamisel tekib võlausaldajal õigus nõuda üleantu tagastamist või väärtuse hüvitamist, rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamisel on võlausaldajal õigus nõuda lepingu järgi tasumisele kuuluva üleandmist. Kohus ei pidanud põhjendatuks sellise võlausaldaja eelistamist, kelle puhul tunnistatakse kehtetuks terve tehing. Tehingu tagasivõitmisel on võlausaldajal tulenevalt
lg-st 4 õigus nõuda raha väljamaksmist
Kui asuda seisukohale, et kohustuse täitmise tagasivõitmisele
lg 4 ei kohaldu, on võlausaldajal õigus esitada nõue
Seejuures tuleb arvestada
piiranguga, mille kohaselt ei saa nõuet esitada pärast seda, kui jaotusettepanek on esitatud kohtule kinnitamiseks. Antud menetluses on jaotusettepanek kinnitatud Tartu Maakohtu 29.01.2009 määrusega, hagejal tekkis nõue alles Riigikohtu 29.08.2011 määrusega ja seega ei ole tal enam võimalik tavavõlausaldajana nõuet esitada. Hagiavaldus rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamiseks esitati Tartu Maakohtu otsusest nähtuvalt 21.09.2009, st kuni jaotusettepaneku kinnitamiseni ei olnud hagejal võimalik teada, et tal võib tekkida õigus esitada OÜ Grünestar (pankrotis) pankrotimenetluses nõue. Seega ei olnud tal võimalik esitada ka tingimuslikku nõudeavaldust. Kohus pidas võlausaldajat ebamõistlikult koormavaks panna talle kohustus jälgida teise tehingupoole majanduslikku seisu pärast tehingut, et pankroti väljakuulutamisel esitada tingimuslik nõudeavaldus pankrotimenetluses. Tehingu tagasivõitmisel loetakse
lg 5 kohaselt võlausaldaja, kes teiste võlausaldajate huvide kahjustamisest teadis, nõue tunnustatuks. Kui asuda seisukohale, et rahalise kohustuse tagasivõitmisel
lg-d 4 ja 5 ei kohaldu, jääb heauskne võlausaldaja eeltoodust halvemasse olukorda, kuna peab asuma oma nõuet kaitsma. 3 Kohus leidis, et tehingu tagasivõitmisele ja rahalise kohustuse tagasivõitmisele ei ole eeltoodud põhjustel põhjust kohaldada erinevaid tagajärgi. Rahalise kohustuse tagasivõitmisel jääksid võlausaldaja huvid kaitseta, kui tema suhtes
Võlgnikul on mõlemal juhul võimalik esitada
lg-s 5 toodud vastuväiteid, milles tulenevalt võib võlausaldaja kaotada eelise nõude rahuldamisel. Kuna kostja ei ole hoolimata kohtu ettepanekust soovinud
lg-s 5 nimetatud vastuväiteid esitada, tuleb hagi
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
Kohus leidis, et hagejat tuleb kohelda kui OÜ Grünestar (pankrotis) võlausaldajat pankrotimenetluses. Kohus ei või rajada otsust asjaolule, mida pool ise ei ole asja läbivaatamisel esitanud ega taotlenud (3-2-1-96-11). Tegemist on üllatusliku lahendiga, kuna kohus hakkas analüüsima, et hageja ei saa olla OÜ Grünestar (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajaks. Hagejale on pakutud olla OÜ Grünestar (pankrotis) võlausaldajaks, kuid hageja ei ole seda soovinud. Kohtu arutlused teemal, kas hagejal on veel võimalus esitada OÜ Grünestar (pankrotis) pankrotimenetluses nõue tavavõlausaldajana, ei ole kaasuse lahendamisel asjakohased; 2) jättis kohus põhjendamatult arvestamata kostja poolt 11.05.2012 kohtu nõudel esitatud vastuse, kus kostja põhistas
S § 119 lg-t 4. Rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmine ei ole oma olemuselt vastastikune sooritus, vaid tagasisooritus võlausaldajalt võlgnikule.
rahalise kohustuse tagasivõitmise korral ei tunnistata kehtetuks tehingut ja tagasivõitmise tagajärjena ei saa kohalduda vastastikused sooritused, sest oma olemuselt ongi rahalise kohustuse täitmine tagasisooritus. Kohus ei ole motiveerinud rahalise kohustuse tagasisoorituse kohaldatavust ning on jätnud tähelepanuta Riigikohtu käsitluse tsiviilasjas nr 3-2-1-163-11; 4) juhul, kui kohus hakkab uuesti hindama võlausaldaja teadlikkust võlgniku maksejõuetusest, kaotab
Rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise alused on ammendavalt toodud
§-s 113. Jõustunud kohtulahendiga on tuvastatud, et võlausaldaja on kohustatud pankrotivõlgnikule tagastama rahalise kohustuse, sest on toimunud võlausaldajate huvide kahjustamine. Käesolevas kohtumenetluses ei saa kohus uuesti hinnata, kas rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise kriteeriumides oli ka võlausaldaja teadlikkus võlgniku maksejõuetusest, sest nimetatud norm ei sätesta teadlikkuse hindamist tagasitäitmise puhul.
kohaldamisel ei saa rakendada
Tagasivõitmise tagajärjena rakendub võlausaldajate teadlikkus juhul, kui võlgnik on kohtu poolt kehtetuks tunnistatud tehingu alusel kohutatud tegema võlausaldajale tagasi vastusoorituse. Antud juhul ei ole tunnistatud kehtetuks töövõtulepingut, vaid on toimunud rahalise kohustuse tagasinõudmine ehk tagasisooritus. Tagasivõitmise puhul
alusel on prevaleerivaks võlausaldajate huvide kahjustamine ja osapoolte teadlikkus ning
annab kriteeriumid, mil rakendub raha tagasimaksmise kohustus ehk 4 tagasisooritus, millel pole vastusoorituse tunnuseid. Oluline on asjaolu, et
§-s 113 on toodud ajaline ulatus ning eesmärgiks on kohelda kõiki võlausaldajaid võrdselt.
113 ei saa olla § 119 lg-tes 4 ja 5 sätestatud tagajärgedega, sest sel juhul kaotaks
Sel juhul ühes kohtumenetluses mõistetakse välja ja teises kohtumenetluses antakse kogu raha tagasi. Tehingu/kohustuse tagasivõitmise eelduseks ongi, et tehing/raha maksmised on kahjustanud võlausaldajate huve, sh keegi on saanud võla tagasi, olles seega eelisseisus teiste võlausaldajate ees, kes võlgnikult raha ei saanud; 5) on pankrotimenetlus oma olemuselt kollegiaalne menetlus, kus kehtib võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõte. Tagasivõitmise regulatsiooniga soovib seadusandja tagasiulatuvalt võrdsustada võlausaldajate olukorda ja maksimeerida pankrotivara. Kuivõrd rahalise kohustuse täitmine on jõustunud lahendiga tagasivõidetud, kaotas hageja oma eelise kohustuse täidetuse näol, kuid säilitas oma nõude OÜ Grünestar (pankrotis) vastu. Seetõttu ongi antud lühike tähtaeg, kolm kuud, mille puhul ei pea tõendama võlausaldaja teadlikkust.
lg-t 11 ei saa tõlgendada selliselt, et kohustuse täitmise tagajärgedele kohalduksid
Pankrotiseaduse muutmise seaduse seletuskirjas toodu kohaselt tuleb
lg 11 osas arvestada kohustuse täitmise tagasivõitmise eripäraga võrreldes tehingu tagasivõitmisega.
lg 4 tagajärg on omane vaid tehingu tagasivõitmisele (mitte toimingule ehk kohustuse täitmisele), kuna siin on tegemist vastusoorituse situatsiooniga, mistõttu tulebki arvestada kohustuse täitmise tagasivõitmise eripäraga. Rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise ainukeseks tagajärjeks (
2010. a sätestati
lg 11, kuna varem ei olnud kohustuse täitmise tagasivõitmisele eraldi tagajärge seaduses sätestatud ja selleks pidi kohaldama seaduse analoogiat. Seega tulenes seaduse täpsustus normitehnilisest vajadusest anda formaalne seaduslik alus ka rahaliste kohustuse täitmise tagasivõitmise tagajärje osas. Sellisel juhul rakendubki üldine,
lg-s 1 sätestatud tagajärg, mille kohaselt saab ainsaks tagajärjeks olla saadud raha tagastamine pankrotivara hulka. 5. OÜ Teearu Grupp vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei esitanud hageja nõuet tunnustada end OÜ Grünestar (pankrotis) võlausaldajana ja kohus ei ole ka sellist nõuet rahuldanud. Kuna poolte vahel on muuhulgas vaieldavaks küsimuseks see, kas hagejal on veel võimalus esitada OÜ Grünestar (pankrotis) pankrotimenetluses nõue tavavõlausaldajana, siis on kohus seda küsimust ka analüüsinud. Hageja nõue tekkis pärast Riigikohtu 29.08.2011 määrust, kui jaotusettepanek oli juba kinnitatud (29.01.2009). Seetõttu ei olnud tal võimalik oma olematut nõuet õigeaegselt koos teiste võlausaldajatega esitada (
OÜ Grünestar (pankrotis) pankrotihaldur esitas kohtule OÜ Teearu Grupp vastu hagi rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamiseks alles 21.09.2009. Seega polnud hagejal võimalik eeldada, et tal võiks olla nõue ning et tal tuleks esitada nõudeavaldus. Teemakäsitlus on asjakohane ka seetõttu, et kui kostja arvates ei kuulu
lg-d 4 ja 5 kohaldamisele ning hageja on kaotanud võimaluse tavavõlausaldajana nõuet esitada, siis on tegemist äärmiselt ebaõiglase olukorraga; 2) ei ole kohus jätnud arvestamata kostja 11.05.2012 seisukohta. Kostja ei soovinud
lg-s 5 toodud vastuväiteid esitada, vaid esitas ainult põhjendused selle kohta, miks kohtu ettepanek pole asjakohane; 5 3) nõustub vastustaja maakohtu seisukohtadega. Eelnõu seletuskirjast ei tulene, et
lg-t 11 tuleb kohaldada nii, nagu seda teeb kostja, ja tegemist ei ole lihtsalt normitehnilise seadusetäiendusega. Põhjendatud ei ole sellise võlausaldaja eelistamine, kelle puhul tunnistatakse kehtetuks terve tehing. Hageja on töövõtulepingu täitnud ning temalt kui heauskselt võlausaldajalt on töö eest saadud raha tagasi nõutud. Jääb arusaamatuks, miks esitas pankrotihaldur hagi (tsiviilasi nr 2-09-47968) just
§-s 113 alusel, mitte
§-s 110 toodud üldistel alustel, ning miks ta esitas hagi nii hilja – alles pärast jaotusettepaneku kinnitamist. Vastustaja leiab, et pankrotihaldur tegi sellise valiku teadlikult ja pahauskselt, et hageja ei saaks esitada nõuet koos teiste võlausaldajatega ning kaotaks oma nõudeõiguse. Kui asuda seisukohale, et rahalise kohustuse tagasivõitmisel ei ole
lg-d 4 ja 5 kohaldatavad ning kui arvestada asjaolu, et hageja on kaotanud võimaluse esitada nõue tavavõlausaldajana, siis oleks tegemist heauskse võlausaldaja asetamisega äärmiselt ebaõiglasesse olukorda. Seadusandja tahteks ei saa olla isiku asetamine kirjeldatud olukorda. Vastustaja nõustub kohtuga, et tehingu tagasivõitmisele ja rahalise kohustuse tagasivõitmisele ei ole alust kohaldada erinevaid tagajärgi. Rahalise kohustuse tagasivõitmisel jääksid võlausaldaja huvid kaitseta, kui tema suhtes
Võlgnikul on mõlemal juhul võimalik esitada
lg-s 5 toodud vastuväiteid, milles tulenevalt võib võlausaldaja kaotada eelise nõude rahuldamisel; 4) on OÜ Grünestar (pankrotis) ja hageja vahel sõlmitud töövõtuleping mitmepoolne tehing, sest selle sõlmimiseks oli vaja nii OÜ Grünestar (pankrotis) kui hageja tahteavaldusi. Tehingu täitmiseks oli vaja kahe omavahel seotud vastastikuse toimingu tegemist: hageja pidi töö üle andma ja OÜ Grünestar (pankrotis) hagejale töö eest maksma. OÜ Grünestar (pankrotis) poolset rahalise kohustuse täitmist ei saa poolte vahel sõlmitud ja täidetud tehingu kontekstist välja rebida. Tegemist ei olnud hageja alusetu rikastumisega ning seetõttu ongi hagejal tehingu tagasivõitmisest tulenev nõue OÜ Grünestar (pankrotis) vastu. Seadusandja tahe seaduse tõlgendamisel ei saa olla selline, et isik kaotab kahesuunalisest tehingust tulenevalt tehtud makse tagasivõitmise korral oma nõudeõiguse; 5) on kohus arvestanud, et pankrotimenetlus on kollegiaalne menetlus, kus kehtib võlausaldajate võrdsuse põhimõte. Samas ei ole kostja vaatamata kohtu selgitustele asjakohaselt toiminud – toonud välja
lg 5 kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid, vaid on esitanud väited selle kohta, et see polevat asjakohane. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg 4 ning kas hagejal on õigus saada väljamakse
11.10.2010 otsusega tunnistas Tartu Maakohus kehtetuks 21.12.2006 OÜ Grünestar (pankrotis) rahalise kohustuse täitmise OÜ-le Teearu Grupp ning mõistis OÜ-lt Teearu Grupp OÜ Grünestar (pankrotis) pankrotivarasse välja 574 896 krooni. OÜ Teearu Grupp on 11.10.2010 kohtuotsuse täitnud. 6 OÜ Grünestar (pankrotis) poolt rahalise kohustuse 574 896 krooni (36 742,55 eurot) täitmine OÜ-le Teearu Grupp põhines pooltevahelise töövõtulepingul ning pooled ei vaidle selle üle, et märgitud summa ulatuses oli OÜ Teearu Grupp töövõtulepingu alusel töid teinud ja OÜ Grünestar (pankrotis) tööd vastu võtnud. Sellest tulenevalt on õige hageja seisukoht, et kuigi 11.10.2010 otsusega tunnistati
lg 1 p 2 alusel kehtetuks rahalise kohustuse täitmine (mitte tehing), põhines 36 742,55 euro tasumine hagejale kui töövõtjale kostja poolt saadud tööl (VÕS § 635 lg 1), st tegemist oli vastusooritusega. Vastavalt
lg-le 1 kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga.
lg 11 kohaselt käesolevas paragrahvis tehingu tagasivõtmise tagajärgede kohta sätestatut kohaldatakse ka vastavalt kohustuse täitmise tagasivõitmise tagajärgede suhtes. Kuna antud juhul on tegemist vastusoorituse situatsiooniga, siis on põhjendatud maakohtu seisukoht, et kohaldada tuleb
lg 4 ning hagejal on õigus nõuda üleantu väärtuse hüvitamist
Apellatsioonkaebuses esitatud peamine vastuväide, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti
Samuti on ebaõige apellandi väide, et maakohus ei ole oma seisukohta
7.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.