lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.
lg 1 p 2 kohaselt on hagi tagamise abinõu kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine muusse vararegistrisse.
lg 4 näeb ette, et hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kohus leidis, et hageja toodud põhjendustel on keelumärke seadmine põhjendatud. Hagi tagamata jätmine võib raskendada tulevikus kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha, sest kostja võib kinnistu võõrandada. Hagi tagamiseks tuleb arestida Viktor Rootsile kuuluv Tartu Maakohtu Tartu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud kinnistu (asukoht XXX; katastritunnus XXX) ning teha käsutuskeeld nähtavaks keelumärke kandmisega Tartu Maakohtu Tartu kinnistusosakonna registriossa nr XXX. Kohus leidis, et kohaldatav abinõu ei 2 koorma kostjat rohkem, kui seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
lg-s 2 nimetatud nõuetele ega ole põhjendatud; 2) väide, et vaidlustatud kohtumäärusest ei nähtu, miks kohus pidas sobivaks korteriomandi arestimist ja keelumärke kandmist kinnistusraamatusse, on põhjendamatu. Määruskaebuse esitajale teadaolevalt on ta korduvalt hageja esindajatele deklareerinud oma selget tahet temale kuuluv korter võõrandada (põhjendusel, et tegemist on kostja jaoks lihtsaima lahendiga). Korteriühistu on nõuet põhistanud ja tõendanud. Kostja korteris
lg 2 sätestab lahtise loetelu nendest põhjustest, mis tingivad hagi tagamise taotluse rahuldamise. Muud hagi tagamise abinõud antud asjas vajalikke eesmärke täielikult ei taga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-73-12 leidnud, et käsutamise keelumärge on kinnisasja omanikule kõige koormavam hagi tagamise liik. Keelumärge keelab vastavalt oma sisule omandi või piiratud asjaõiguse käsutamise täielikult või osaliselt (AÕS § 63 lg 1 p 3). AÕS § 63 lg 2 kohaselt keelab keelumärge kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt. Hageja on palunud seada kostja korterile käsutamise keelumärke põhjusel, et kostja ei saaks vaidlusalust korterit võõrandada. Hageja väidete kohaselt tähendaks vaidlusaluse korteri võõrandamine poolelioleva kohtuvaidluse pikenemist ja venimist ning hageja jaoks menetluskulude suurenemist. Pelgalt kartus, et kostja võib korteriomandi võõrandada ja see võib pikendada kohtumenetlust ning suurendada menetluskulusid, ei ole alus niivõrd koormava hagi tagamise abinõu rakendamiseks. Kuigi käsutamise keelumärge on käesoleval juhul ebaproportsionaalne hagi tagamise abinõu, ei esine ringkonnakohtu hinnangul alternatiivseid hagi tagamise liike hageja eesmärgi saavutamiseks. 7. Määruskaebuse esitaja esitas alternatiivselt nõude tühistada keelumärke seadmine kinnistusraamatusse ja teha kinnistusraamatu registriossa nr XXX märkega nähtavaks käesoleva tsiviilasja menetlus kohtus. Ringkonnakohus leiab, et hagi tagamise korras ei ole võimalik teha kinnistusraamatusse märge käimasoleva kohtuvaidluse kohta. Kinnistusraamatu eesmärgiks ei ole kinnisasjade kohta käivate kohtuvaidluste kajastamine. Kinnistusraamatuseaduse § 9 lg 1 kohaselt kantakse kinnistusraamatusse kinnisasjaga seotud asjaõigused. Ringkonnakohus leiab, et kuna käsutamise keelumärge on kostja jaoks põhjendamatult koormav, tuleb hagi tagamine tühistada. /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.