ast, kändudest, raiejäätmetest eesmärgiga freesida pind tasaseks. Nende tööde tegemiseks oli Kaitseministeeriumi ja Liinihoolduse Eesti OÜ vahel sõlmitud leping nr 512/0810. Linttraktor sai plahvatuse tõttu vigastusi. Taastusremondi maksumus on 201 044, 37 krooni ehk 12 849, 08 eurot. Suurema ohu allikaks oli lõhkekeha. Kostja, kui lõhkekeha omanik ja suurema ohu allika valitseja, vastutab kaitseväe keskpolügooni Pala laskevälja sihtmärgialal toimunud plahvatuse tagajärgede eest. Hageja kahjustatud isiku kindlustusandjana hüvitas kahjustatud isikule kahju ja palus kostjalt, kui kahju tekitajalt, 12 849, 08 eurot välja mõista. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Asjas ei ole tõendatud, et Liinihoolduse Eesti OÜ traktor oleks saanud vigastusi lõhkekeha plahvatuse tõttu. Seega on kahju tekkimise seos lõhkekeha plahvatusega tõendamata. Tõendamata on ka kahju ulatus, kulud võivad olla kantud muude varuosade tellimiseks, traktorit kasutati edaspidigi. Liinihoolduse Eesti OÜ pidi üles näitama hoolsust, kui asus polügoonil töid teostama. Liinihoolduse Eesti OÜ oleks pidanud töid takistavatest asjaoludest koheselt kostjat teavitama. Liinihoolduse Eesti OÜ osales ise suurema ohu allika käitamisel ning seega ei kuulu kahju hüvitamisele. Kostjat ei ole teavitatud juhtunust, lõhkekeha ei ole korrektselt kindlaks tehtud. Kannatanu on ise ka vastutav kahju eest võlaõigusseaduse (
) § 139 järgi. Esimese astme kohtu lahend ja põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis Eesti Vabariigilt Salva Kindlustuse AS-i kasuks välja 10 000 eurot ning jättis hageja menetluskulud 77,8% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 22,2% ulatuses hageja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 163 lg 1). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ja Liinihoolduse Eesti OÜ vahel oli sõlmitud leping nr 512/0810 24.10.2008, mille alusel puhastas Liinihoolduse Eesti OÜ linttraktoriga Rayko C140 Harjumaal Kuusalu vallas asuvat kaitseväe keskpolügooni Pala laskevälja sihtmärgiala
ast, kändudest ja raiejäätmetest (lepingu p 2.1). Liinihoolduse Eesti OÜ-l oli sõlmitud hagejaga kahjukindlustusleping linttraktori kohta (poliis BM108C1463464). Hageja saab
lg 1 kohaselt esitada pärast kahju hüvitamist kahjunõude kostja kui isiku vastu, kes vastutab kahju tekitamise eest. Kahju hüvitamise nõude saab esitada samal alusel kui kahjustatud isik.
lg 2 alusel ei või lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist
Seega on oluline, millised olid lepingu nr 512/0810 järgi poolte kohustused. Viidatud sätte kohaselt saab lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist
53. peatükis sätestatud alusel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. Hageja leiab, et kostja on vastutav kahju tekitamise eest kui suurema ohu allika valitseja. Kostja arvates pidi hageja lepingust tulenevalt arvestama, et tegu oli keskpolügooniga, kus töötamine võib tuua kaasa kahju ning hageja ise osales suurema ohu allika käitlemisel ega näidanud üles selle käitamisel vajalikku hoolsust. Lepingu nr 512/0810 p-st 2.1 nähtub, et Liinihoolduse Eesti OÜ kohustuseks oli laskevälja kändude,
a ja raiejäätmete maapinnaga tasaseks freesimine. Lepingust ei nähtu, et pooled oleksid reguleerinud võimalike lõhkematerjalide eemaldamist polügoonilt ning sellise kohustuse rikkumisega seotud kahjude hüvitamist. Kostja esitatud riigihanke dokumendi p-st 2 nähtub, et hankeks oli polügooni tasaseks freesimise teenus ning see oli vajalik, et viia läbi ohutult kaitseväe liikumine ja harjutused. Kohus leidis, et hankedokument ei kinnita, et hageja pidanuks arvestama töö tegemisel lõhkekeha lõhkemisest tingitud kahjudega, v.a need kahjud, mis võisid ja said 2 tekkida vaid loodusobjektide enda tõttu (näiteks masina vigastused kivide, kändude jms tõttu). Lepingust ei tulene töövõtja hoolsuskohustust, mille sisuks oleks arvestada puhastatava objekti ohtlikkusega selle töötlemisel koos kahjude kandmise riskiga. Seega ei olnud lepingu eesmärk, poolte õigused ja kohustused suunatud lõhkekehast tuleneva kahju ärahoidmisele. Samuti ei ole võimalik rääkida kostja lepingulise kohustuse rikkumisest ja lepingust tuleneva kahju hüvitamisest
lg 1 järgi, mistõttu on kahjustatud isikul õigus esitada nõue
Vaidlus puudus selles, et maa sees olev lõhkeaine, -keha on suurema ohu allikas, kuna ka asjatundjalt oodatava hoolsuse korral võib kergesti tekkida lõhkekehast, -ainest oht ja/või kahju ümbruskonnale. Samuti ei ole vaidlust selles, et polügoonil olnud lõhkekeha omanik oli kostja. Kostja leidis, et kahju tekkimine lõhkeainest Liinihooldus Eesti OÜ linttraktorile ei ole tõendatud. Polügoonil lepingujärgse (p 8.5.2) riigi kontaktisiku E. Ti e-kirjast nähtuvalt on ta vaadanud üle lõhkekeha fotod ning eeldanud, et tegemist oli tankitõrjegranaadiga Carl Gustav, mille moonas on lõhkeainet 0,5 kg. Kohtul puudub alus kahelda, et viidatud fotod esitati E. Tile. Tunnistaja A. K (K) ütluste kohaselt töötas ta linttraktoriga polügoonil ja traktori frees sai kannatada, kuna ta sõitis otsa millelegi, mis plahvatas, mida oli ka näha. Ütluste kohaselt oli tegu mingi lõhkekehaga, sest maasse jäi auk ja ümberringi olid killud ning masinale tekkis vibratsioon, mistõttu sellega ei olnud võimalik enam samasugusel võimsusel töötada (tuli töötada madalamatel pööretel). Sarnase kirjaliku selgituse on A. K andnud 29.12.2008 e-kirjas, millest nähtub, et sündmus leidis aset 16.12.2008. Eeltoodud tunnistaja ütluste ja e-kirja ning E. Ti e-kirja alusel on hageja tõendanud, et 16.12.2008 polügoonil tööd tehes sõitis A. K juhitud linttraktor otsa lõhkekehale, mis plahvatas ja tekitas traktori freesile kahjustusi. Seega on traktorile kahju tekkimine põhjuslikus seoses lõhkekeha plahvatamisega
Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et Liinihoolduse Eesti OÜ teavitas kostjat suuliselt juhtunust, kuid kohta, kus sündmus aset leidis, kohapeale minnes üles ei leitud. Seetõttu puudub vajadus hinnata K. Li e-kirja juunist 2009. Viimane ei tähenda, et juhtum poleks aset leidnud. Kostja väide, et korrektselt pole kindlaks tehtud kahjustuse tekkimine lõhkekeha plahvatamise tagajärjel ja E. Ti e-kiri seda ei tõenda, ei ole asjakohane, kuna eraõigussuhtest tuleneva vaidluse asjaolusid võib tõendada menetlusseaduses sätestatud tõenditega. Kahjujuhtumi seost plahvatanud lõhkekehaga on hageja tõendanud ülalviidatud lubatavate tõenditega. Asjaolu, et hageja pole kahju käsitlemise menetlusse kaasanud kostjat, ei tähenda, et kahju poleks tekkinud. Kahju hüvitamine toimus kindlustusvõtja ees tema ja kindlustusvõtja lepingulisest suhtest lähtuvalt. Liinihoolduse Eesti OÜ juhataja K. Li kirjaliku selgituse kohaselt on kahjustada saanud frees vanaraua kokkupunkti antud, kuid vaidluse seisukohalt ei ole sel tähtsust, sest hageja on tõendanud linttraktori kahjustuste tekkimise seost otsasõiduga lõhkekehale ja selle plahvatamisega. Kuna lõhkekeha on suurema ohu allikas ja kostja oli suurema ohu allika valitseja, siis
lg-te 1 ja 2 ning § 1058 lg-te 1 ja 2 järgi vastutab kostja suurema ohu allikast lähtuva kahju eest süüst ja kahju tekitamise õigusvastasusest olenemata. Samas oli kahju tekkimisel osa ka Liinihoolduse Eesti OÜ-l, kuna kahju tekkis, sest lõhkekeha plahvatas, kui traktor sellele tööd tehes otsa sõitis.
Seega on Liinihoolduse Eesti OÜ suurema ohu allika valitsejana vastutav
Kuivõrd Liinihoolduse Eesti OÜ ei tegelenud polügooni demineerimisega ning traktori kahjustused ei tekkinud töö käigus loodusobjektidest lepingu p 2.1 järgi, siis tegemist ei ole
Kohtule esitatud fotodelt nähtuvalt on traktor saanud vigastusi. Seega on hageja A. K ütluste ja fotodega tõendanud traktori vigastusi ning seda, et Liinihoolduse Eesti OÜ sai kahjustatud traktori näol varakahju. Dorian Drake arve nr 266822-00, AS ACE Logistics Estonia arve nr 9101468 ning esitatud maksekorralduste ja pangakonto väljavõttega on tõendatud, et traktorile 3 telliti varuosi, mis toimetati Eestisse. Liinihoolduse Eesti OÜ on varuosade ja nende tellimiskulud kandnud ning kulud on tehtud 2009, s.o pärast asetleidnud juhtumit (16.12.2008). Kohtul puudub alus kahelda selles, et viidatud kulud on kantud seoses vaidlusaluse juhtumiga ning kostja väide, et need võivad olla kantud muude seadmete varuosade soetamiseks, on paljasõnalised. Kostja ei ole esile toonud, mis osa märgitud kuludest poleks põhjendatud. Hageja on esitatud maksekorraldustega tõendanud, et ta on Liinihoolduse Eesti OÜ-le hüvitanud kokku 201 044, 37 krooni 03.03.2009 ja 05.03.2009 varuosade ja remonttööde eest. Seega on kahjustatud isiku varalise kahju ulatus
Kohus ei pea andma hinnangut Liinihoolduse Eesti OÜ poolt hagejale antud kahjuavaldustele, sest vaidlus puudus kindlustuslepingust tuleneva nõude hagejale esitamise üle. Kahju hüvitamisega on Liinihoolduse Eesti OÜ nõue
lg 1 järgi hagejale üle läinud ning hagejal on õigus nõuda
lg 1, 1056 lg 1, § 1058 lg 1 ja § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamist 12 840, 08 eurot ulatuses. Kostja palus hüvitist vähendada, sest kahjustatud isik on ka ise vastutav kahju eest, kuna ei näidanud üles hoolsust tööde tegemisel. Kohus leidis, et asjas kohaldub
lg 1, kuna Liinihoolduse Eesti OÜ kui suurema ohu allika valitseja oli
Kaaludes lõhkekehast lähtuvat suuremat ohtu ja traktori liikumisest tulenevat väiksemat ohtu kahju tekkimisel, on kahjustatud isiku osavõtt kahju tekkimisest selline, mis võimaldab hüvitist vähendada 10 000 eurole. Kuna kostja ei ole hagejale kahju hüvitanud (selles vaidlus puudus ja kohus ei anna hinnangut hageja 12.05.2009 pretensioonile), siis on hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hagejale välja mõista
lg 1, § 1043 lg 1, § 1056 lg 1, § 1058 lg 1 ja § 127 lg 1, § 128 lg-te 1-3, § 132 lg 3 järgi 10 000 eurot. Hagi kuulub rahuldamisele 77,8 % (10 000 / 12 849, 08*100%) ulatuses. Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus vähendas hagejale väljamaksmisele kuuluvat hüvitist 2849, 08 euro võrra ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendav hüvitis. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud
Maakohus ei ole selliseid põhjendatud asjaolusid välja toonud. Kahju hageja poolt kindlustatud traktorile tekkis lõhkekehale otsasõidu tagajärjel ning kahju põhjustamise eest vastutab kostja, kes on lõhkekeha kui suurema ohu allika omanik ja vastutav käitaja. Maakohus ei ole tuvastanud ühtegi asjaolu, et hageja poolt kindlustatud isik oleks kahju tekitamisele kaasa aidanud. Asjaolu, et lõhkekehale sõideti otsa traktoriga, ei tähenda automaatselt, et traktori valdaja ise vastutab mingis osas traktorile tekitatud vigastuste eest. Vastuapellatsioonkaebus Kostja palub vastuapellatsioonkaebuses maakohtu otsuse hagi rahuldavas osas tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata. Apellant ei nõustu kaevatavas kohtuotsuses tõenditele antud hinnanguga ning selle põhjal asjaolude tuvastamisega. Kaebuse kohaselt tuleb ringkonnakohtul teha esimese astme kohtust erinev otsus (TsMS § 631 lg 1). 4 Kohus on tunnistaja A. K ütluste ja e-kirja ning E. Ti kirja hindamisel vääralt tuvastanud, et linttraktor sai polügoonil freesimistöid teostades kahjustatud lõhkekeha lõhkemise tagajärjel. Hageja ei ole tõendanud, et kahju tekkimine linttraktorile on põhjuslikus seoses
Kaitseväe keskpolügooni ülemale E. Tile edastati peale polügoonil toimunud intsidenti identifitseerimata esemest tehtud värvifoto, mille kohta antud selgitused ei ole piisavad tõendamaks, et linttraktorile tekkis freesimistööde teostamisel kahju lõhkekeha lõhkemise tagajärjel. E. Ti sõnul neid toimunud vahejuhtumist koheselt ei teavitatud, vastasel juhul oleks sündmuskoha ja asjaolude fikseerimiseks kohale kutsutud demineerijad. Seega ei olnud E. Til võimalik asjaolusid reaalselt hinnata. Arvestada tuleb, et tegemist on laskealaga, kus võib leida erinevate lõhkeainete tükke. 29.12.2008, s.o 13 päeva pärast vahejuhtumi toimumist, tunnistas traktorioperaator A. K oma kirjas, et sattus töökohustusi täites objektil asunud lõhkekeha otsa. Seejärel võttis kostja Liinihoolduse Eesti OÜ-ga ühendust ning kostjale edastati 02.01.2009 A. K tunnistus toimunu kohta. Kostja palus näidata vahejuhtumi toimumiskohta, kuid seda näitama ei tuldud ning ühemeetrise läbimõõduga kraatrit leida ei õnnestunud. Eeltoodu alusel ei ole tõendatud, et linttraktorile tekkis kahju väidetava lõhkekeha lõhkemise tagajärjel. Maakohus on ekslikult leidnud, et vaidluse seisukohalt ei oma tähtsust Liinihoolduse Eesti OÜ juhataja kirjalik selgitus freesi vanaraua kokkuostupunkti andmise kohta. Kostja taotles maakohtus ekspertiisi tegemist kahjustatud freesile, tuvastamaks sellel võimalikke lõhkeainete jälgi, kuid ekspertiisi tegemine ei olnud võimalik, kuna Liinihooldus Eesti OÜ oli freesi 2009 lõpus või 2010 alguses viinud vanaraua kokkuostupunkti. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et lõhkekehale otsasõidul tekkis traktorile kahju, siis ei saa hageja esitatud arvete, maksekorralduste ja pangakonto väljavõtetega tõendada, et linttraktorile tellitud varuosad olid vajalikud remondiks väidetava lõhkekeha lõhkemise tagajärgede likvideerimiseks. Frees on töö käigus kuluv mehhanism, mis vajab teatud hulga töötundide järel või kividele otsasõidul kapitaalremonti või osade väljavahetamist. Vastused kaebustele Mõlemad menetlusosalised paluvad jätta vastaspoole apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse kavatavas osas muutmata ning menetluskulud vastaspoole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuste väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebused rahuldamata. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ta neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib kolleegium alljärgmist. Maakohus hindas tõendeid õigesti ning tuvastas tõendite kogumile antud hinnangu põhjal õigesti ka asjas tähtsust omavad asjaolud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjas on tõendatud, et linttraktor sõitis 16.12.2008 Kaitseväe keskpolügoonil tööd tehes otsa lõhkekehale ning toimunud plahvatuse tulemusel tekitati linttraktorile kahjustusi. Maakohus on otsuses piisava põhjalikkusega hinnanud eraldi igat üksikut tõendit ning põhjendanud, millistele vaidlustamata asjaoludele ja miks ta vaidluse lahendamise aspektist tähtsust ei omista (nii sündmusest kohene teavitamata jätmine kui väljavahetatud freesimisvõlli mittesäilitamine). Sellest tulenevalt ei ole ka ringkonnakohtul põhjust kahelda, et tellitud varuosad ja tehtud remonttööd olid vajalikud kahjujuhtumi järgseks linttraktori freesi remondiks. Kostja vastuapellatsioonkaebuses sisalduva teistsuguse käsitlusega ei ole alust nõustuda. 5 Maakohus tuvastas õigesti, et linttraktori kui mootorsõiduki näol on tegemist suurema ohu allikaga, millest tulenevalt võib Liinihoolduse OÜ kui suurema ohu allika valitseja
Vastutus suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest on sätestatud
53. peatüki teises jaos, mille § 1056 lg 1 esimese lause järgi vastutab eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel tekkinud kahju eest ohu allikat valitsenud isik sõltumata oma süüst (riskivastutus). Asja või tegevust loetakse suurema ohu allikaks, kui selle olemuse tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju (
Seadusest tulenevalt on mootorsõidukiks mistahes mootori jõul liikuv sõiduk, milleks praegusel juhul on linttraktor. Mootorsõiduki käitamiseks loetakse mistahes mootorsõiduki sihtotstarbelist kasutamist, mille käigus võib realiseeruda mootorsõidukile kui suurema ohu allikale iseloomulik oht. Mootorsõidukile iseloomulik risk lähtub eelkõige sõiduki liikumisest (sõiduki viivitamata peatamine ei ole võimalik). Maakohus märkis õigesti, et vaidlusaluse kahju tekkimise üheks põhjuseks on ka linttraktori kui suurema ohu allika käitamisel realiseerunud risk, millest tulenevalt oli kahju tekkimisel osa ka selle allika valitsejal. Seetõttu ei nõustu kolleegium hageja apellatsioonkaebuse väidetega maakohtu otsuse vastavate järelduste ekslikkuse kohta. Mootorsõiduki kui suurema ohu allikale iseloomulik risk ei vaja realiseerumiseks teist liikuvat mootorsõidukit (sõidukite kokkupõrget). Maakohus kohaldas õigesti
Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus jätab mõlemad apellatsioonkaebused rahuldamata ning esimese astme kohtu otsuse muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kummagi poole enda kanda (TsMS § 171 lg 1). Ü. Jänes I. Nõmm A. Tänav 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.