Kui hageja nõuab kaasomandi lõpetamist, peab hagiavaldusest olema selge, millise konkreetse asja (kinnisasja puhul tuleb märkida kinnistusraamatu andmed, s.o kinnistu asukoht, number) kaasomandi lõpetamist nõutakse, kes on asja omanikud ja millistes mõttelistes osades ning kaasomandi lõpetamise viis. Kui kaasomandi lõpetamisel peab teistele kaasomanikele kaasomandi osa kompenseerima, tuleb märkida ka hüvitise summa. Kuna korteriomandist ½ mõttelist osa on pärandvara, selgitas kohus, et pärimisseaduse (PärS) §-st 147 ja § 148 lg-test 1, 4 tulenevalt kuni vara kuulub pärijatele ühiselt, ei saa ükski neist eraldi oma osa sellest varast käsutada. Hageja on märkinud hagiavalduses kolmandate isikutena hageja poolel A. B. ja I. B.. Kui hageja soovib kolmandate isikute menetlusse kaasamist, tuleb tal esitada põhjendatud avaldus vastavalt
Määruse kohaselt määras kohus hagejale tähtaja nõude täpsustamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks. Hageja tasus nõutud riigilõivu, kuid ei kõrvaldanud muid puudusi – jättis nõuetekohase hagiavalduse esitamata ja kolmandate isikute kaasamise avalduse põhjendamata. Kuna hageja pole kohtu määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, jätab kohus hagi
Hagejat oli hoiatatud, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmise korral keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
Hageja selgitas, et hageja, A. B. ja I. B. vahel ei ole vaidlust korteri jagamises selle tasuta üleandmisega hagejale, kuid kuna nad on kaasomanikud, st omavad õiguslikku huvi vaidluse lahendi suhtes, siis hageja märkis nad kolmandate isikutena. Vastavalt
lg-le 2, kui hageja leiab, et hagi ei ole esitatud kõigi isikute vastu, kes on vaidlustatud õigussuhte osalised, võib kohus hageja taotlusel kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus kaasata kostjana ka need isikud. Hagi menetlusse võtmisest keeldumisega on hageja jäetud sellest õigusest ilma.
lg-te 4–6 kohaldamata jätmine ja hagi menetlusse võtmisest keeldumine põhjusel, et kolmandad isikud on hagis ebaõigesti ja põhjendamata märgitud, ei ole seaduslik; 3) jääb arusaamatuks, miks korteri jagamise eesmärki ei ole võimalik hagi abil saavutada. Hagi rahuldamise aluste puudumine hagi menetlusse võtmise staadiumis ei ole
Asjaolud, millele kohus osundas kui hagi olulistele puudustele, ei mõjutanud menetluse lubatavuse eeldust –
Kohus leidis, et hageja nõue on perspektiivitu, kuid oma menetlusõiguste raames (parandamine, hagi muutmine, kostja kaasamine jne) võis hageja teha nõude perspektiivseks.
lg 2 ei kohusta, vaid annab kohtule võimaluse keelduda hagi menetlusse võtmisest; 4) kõrvaldas hageja viivitamatult puuduse tasumata riigilõivu osas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Maakohus oleks pidanud 22.07.2013 määruses juhtima hageja tähelepanu sellele, et kaasomanikud, kes on nõus kaasomandi lõpetamisega ja asja jagamisega, ei ole käsitletavad kolmandate isikutena hageja poolel, vaid kostjatena. Seetõttu on maakohtu 22.07.2013 määrus hagejale eksitav osas, millega nõuti hagejalt kolmandate isikute kaasamise põhjendamist ning nimetatud puuduste kõrvaldamata jätmist ei saa käsitleda hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena. Seetõttu tuleb maakohtu 30.08.2013 määrus tühistada ja S. Dragunova hagi tuleb saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
lg 1 alusel on maakohtul võimalik nõuda hagejalt puuduste kõrvaldamist kostjate ja asja jagamise viisi (AÕS § 77 lg 2) osas ning anda selleks hagejale tähtaja.
lg 5 järgi on maakohtul õigus nõuda hagejalt hagiavalduse tervikteksti esitamist. 8.
lg 1 p 5 järgi on määruskaebuse esitajal õigus taotleda maakohtult määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.