3-13-656/35

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise aeg ja koht 30.10.2013, Jõhvi Kohtuasja number 3-13-656 Kohtuasi Aknameister Grupp OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 14.03.2013 otsuse nr 8799 tühistamiseks Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja: Aknameister Grupp OÜ, esindaja vandeadvokaadi abi Rait Sarjas Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet, esindaja Karin Kask Resolutsioon

1. Jätta Aknameister Grupp OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 14.03.2013 otsuse nr 8799 tühistamiseks rahuldamata.
2. Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib vahetult Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 29.11.
3. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (halduskohtumenetluse seadustik § 182 lg 1 p 9). ASJAOLUD
4. Äriregistri andmesüsteemi kohaselt Aknameister Grupp OÜ (registrikood 12091798) registreeriti 14.04.
5. Äriühingu osanik on Anastassia Soboleva ning juhatuse liikmed on Anastassia Soboleva ja Ljudmilla Petrenko; äriühingu registrijärgne aadress on Rakvere 17, Jõhvi, Ida-Viru maakond. Äriühingu tegevusalaks on elamute ja mitteeluhoonete ehitus.
6. OÜ Aknameister (registrikood 10548265) registreeriti 04.05.
7. Äriühingu osanikud on Ljudmilla Petrenko ja Tatiana Drobot ning juhatuse liige on Ljudmilla Petrenko; äriühingu registrijärgne aadress on sarnaselt Aknameister Grupp OÜ-ga Rakvere 17, Jõhvi, Ida-Viru maakond. Äriühingu tegevusaladeks on enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus, elamute ja mitteeluhoonete ehitus, mistahes materjalist akende, uste ja treppide paigaldus.
8. 11.02.2013 korralduse nr 12.2-3/12961-1 alusel viis Maksu- ja Tolliamet (MTA) läbi Aknameister Grupp OÜ käibemaksuseaduse mõistes Eestis ettevõtlusega tegelemise kontrollimise. Sama korraldusega kohustas MTA Aknameister Grupp OÜ esindusõiguslikku isikut ilmuma maksuhalduri ametruumidesse selgituste andmiseks Aknameister Grupp OÜ ettevõtluse kohta ning esitama 01.08.2012–31.12.2012 ettevõtlusega tegelemist tõendavad majandustegevuse dokumendid (lepingud, hankijate arved, müügiarved ostjatele jm tõendid) ning krediidiasutustes avatud arvelduskontode väljatrükid perioodi 01.08.2012−25.02.2013 kohta. Korralduses sisaldus hoiatus, et ettenähtud tähtaja jooksul Eestis ettevõtlusega tegelemise tõendamata jätmise korral kustutatakse Aknameister Grupp OÜ käibemaksukohustuslaste registrist.
9. 25.02.2013 andis Aknameister Grupp OÜ juhatuse liige L. Petrenko maksuhaldurile suulise seletuse ning esitas pangakonto väljatrükid, kaks arvet ja pearaamatu väljatrüki hankijate kohta perioodil 01.01.2012−31.12.
11. Maksu- ja Tolliamet tegi 14.03.2013 otsuse nr 8799, milles asus seisukohale, et Aknameister Grupp OÜ ei tegele Eestis ettevõtlusega, ning kustutas Aknameister Grupp OÜ käibemaksuseaduse (KMS) § 22 lg 31 alusel käibemaksukohustuslaste registrist alates 25.03.
12. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA VASTUSTAJA SEISUKOHT
13. 22.03.2013 esitas Aknameister Grupp OÜ halduskohtule kaebuse (tl 2-5) MTA 14.03.2013 otsuse nr 8799 tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotlusega ning 07.10.2013 esitas lõpliku seisukoha koos tõenditega (tl 108-109p). Kaebaja on seisukohal, et MTA otsus on õigusvastane ja tuleb tühistada. Kaebaja leiab, et vastustaja on teinud talle esitatud tõenditest väära järelduse. Kaebaja selgitab, et kuigi maksuhaldurile esitatud arvetel on märgitud tehingut tegevateks isikuteks Saaja ja Maksja, on tegemist eksimusega, mis on tingitud asjaolust, et kaebaja ei valda eesti keelt. Sõna “Saaja“ asemel on arvetel tegelikult mõeldud sõna „Saatja“. Vastava järelduse oleks saanud teha ka vastustaja menetluse käigus esitatud parandatud käibedeklaratsioonidest, kuna Aknameister Grupp OÜ on deklareerinud sisendkäibemaksu, mida saab teha ainult kauba ostja. Alusdokumendi esitamine koostoimes käibedeklaratsiooniga tõendab, et nimetatud tehingud leidsid tõepoolest aset ning Aknameister Grupp OÜ on ettevõtlusega tegelev isik. Otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks teinud päringu arvel märgitud arve väljastajale, selgitamaks välja, kas arvel näidatud kaup anti üle kaebajale. Kui vastustajal tekkis kahtlus, et kaebaja poolt esitatud arvetel märgitud kaupa ei antud kaebajale üle, oleks vastava päringu tegemine arve väljastajale vastava kahtluse kõrvaldanud. Kaebaja esitab enda seisukoha tõendamiseks OÜ Aknameister 22.05.2013 kinnituse, et ta on saanud kaebajalt nii kaupa kui ka arved nr 22.10 ja 34.12 (tl 110). Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole tõendanud, et kaebajal puuduksid vahendid tööde teostamiseks. Kaebaja selgitab, et tööde teostamiseks kasutas ta tõepoolest OÜ Aknameister töötajaid, kuid nimetatud asjaolu ei ole mingil viisil õigusvastane ega tõenda kaebaja ettevõtluses mitteosalemist. Kaebaja märgib, et OÜ Aknameister Grupp ja OÜ Aknameister ei ole omavahel seotud juriidilised isikud (ei ole emaettevõtte- tütarettevõtte suhtes), ka osanike ring on erinev (OÜ Aknameister Grupp ainuosanikuks on Anastassia Soboleva, OÜ Aknameister osanikeks on Ljudmilla Petrenko ja Tatjana Drobot). Vastustajal võib olla etteheiteid OÜ-le Aknameister viimatinimetatu maksekäitumise osas, ent see asjaolu ei saa ega tohi mõjutada kaebaja ettevõtlusega tegelemise õiguspärast tuvastamist. Tõendamaks, et kaebaja näol on jätkuvalt tegemist ettevõtluses tegutseva isikuga, esitab kaebaja Narva linna ning OÜ Aknameister Grupp vahel 26.04.2013 sõlmitud aknaplokkide müügilepingud nr 39 ja 40 (tl 111-115), millistelt nähtub, et lepingute esemeks oli aknaplokkide 2 ostmine koos paigalduse ja viimistlusega. Nimetatud lepingud tõendavad, et kaebaja tegeleb jätkuvalt ettevõtlusega. Vastustaja 02.10.2013 korraldusega nr 13-11/78886 (tl 116-117), millega kohustati kaebajat tasuma käibemaksu summas 33,33 eurot soovib kaebaja tõendada, et tal oli enne vaidlustatud otsuse tegemist ettevõtlusest tulenev käive ning vastustaja on kaebajat käibemaksukohustuslasena ka tunnistanud. Kaebaja ei nõustu vastustaja järeldusega, et esialgses deklaratsioonis käibe kajastamata jätmine on piisav, et lugeda tuvastatuks ettevõtluse puudumine. Kaebaja, märgates oma raamatupidaja eksimust, on selle kõrvaldanud (esitades parandatud käibedeklaratsioonid) ning kaebaja seisukoha kohaselt on sellega (lisaks esitatud kauba soetamisel saadud arvetele ning lepingutele) tõendatud tegutsemine ettevõtjana KMS § 2 lg 2 mõistes.
14. Vastustaja MTA ei nõustu kaebusega ning leiab, et vaidlustatud otsus on põhjendatud ja õiguspärane (tl 94-95p). Aknameister Grupp OÜ ei ole tõendanud ettevõtlusega tegelemist. MTA ei teinud otsust kaebaja registrist kustutamiseks üksnes selle põhjendusega, et kaebaja ettevõtluse tõendamiseks esitatud arve on ebaselge, vaid on lähtunud ka teistest tuvastatud asjaoludest, muuhulgas kaebaja käibedeklaratsioonides esitatud andmetest. Ljudmilla Petrenko, kes on nii kaebaja kui ka Aknameister OÜ juhatuse liige, andis 25.02.2013 maksuhaldurile seletuse, mille kohaselt on Aknameister Grupp OÜ loodud konkurssidel osalemiseks, sest Aknameister OÜ, kes tegelikult töid teostab, ei saa maksuvõlgade tõttu konkurssidel osaleda. Ljudmilla Petrenko seletusest võib järeldada, et Aknameister Grupp OÜ osaleb hankemenetluses üksnes eesmärgiga luua võimalus hanke korras tellitavaid töid teostada isikul, kes hankemenetluse tingimustele ei vasta. Aknameister Grupp OÜ-l endal puuduvad töötajad tellitavate tööde teostamiseks. Kaebaja väide, et Aknameister Grupp OÜ ja OÜ Aknameister ei ole omavahel seotud juriidilised isikud, on ebaõige ja kohut eksitav. Äriregistri andmetel on nii Aknameister Grupp OÜ kui ka OÜ Aknameister juhatuse liikmeks Ljudmilla Petrenko, äriühingud asuvad samal aadressil ning neil on ka ühine e-posti aadress (johvi@aknameister.ee). Eeltoodust nähtuvalt on äriühingute seotus ilmne. Põhjusel, et Aknameister OÜ-d kui ka kaebajat esindab üks ja seesama isik, on kohatud ka kaebaja etteheited, et vastustaja ei ole küsinud kinnitust tehingute kohta OÜ-lt Aknameister. Kaebaja on täiendava tõendina esitanud Aknameister OÜ 22.05.2013 vastuse Aknameister Grupp OÜ 20.03.2013 järelepärimisele, milles OÜ Aknameister juhataja Ljudmilla Petrenko kinnitab, et OÜ Aknameister on
15. aasta oktoobris ja detsembris võtnud vastu kaupa Aknameister Grupp OÜ-lt ning, et Aknameister Grupp OÜ on OÜ-le Aknameister väljastanud arved kauba kohta. Samas on kaebaja seni olnud positsioonil, et kauba müüjaks (ja seega ka arve väljastajaks) oli OÜ Aknameister (vt kaebuse punkt 2 kolmas lõik). Kaebaja poolt täiendava tõendina esitatud OÜ Aknameister kirjalik vastus aga väidab vastupidist. Seega ei kinnita täiendavalt esitatud tõend kaebuse väiteid. Kaebaja väide eksimusest deklaratsiooni esitamisel on ebaveenev. Aknameister Grupp OÜ ei deklareerinud 2012 oktoobri- ja detsembri käibedeklaratsioonide esmasel esitamisel ei käivet ega sisendkäibemaksu. Eluliselt ei ole usutav, et äriühing, kes teeb maksustamisperioodi jooksul vaid ühe tehingu, jätab selle kogemata käibedeklaratsioonis kajastamata. Pigem viitab see asjaolule, et äriühingul tegelikult tegevus puudub. Maksuhaldur on otsuses õigustatult asunud seisukohale, et kaebaja poolt käibedeklaratsioonide parandamine ajal, mil maksuhaldur kontrollis Aknameister Grupp OÜ käibemaksukohustuslasena registreerimise põhjendatust, toimus eesmärgiga vältida Aknameister Grupp OÜ käibemaksukohustuslaste registrist kustutamist. Kaebaja poolt esitatud 26.04.2013 sõlmitud aknaplokkide müügilepingud ei ole vastuolus maksuhalduri seisukohaga, et Aknameister Grupp OÜ osaleb hangetes OÜ Aknameister huvides. Samuti ei ole kaebajale esitatud maksuvõla tasumise korraldus vastuolus vaidlusaluses otsuses tehtud järeldusega. Eeltoodule tuginedes leiab vastustaja, et kaebaja ei ole haldus- ega kohtumenetluses tõendanud KMS § 2 lg 2 mõistes ettevõtluse olemasolu. 3 KOHTU PÕHJENDUSED
16. Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 10 lg 2 p 1 kohaselt on maksuhalduri ülesandeks kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras. Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 2 lg 2 kohaselt on ettevõtlus isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemusest. Seega on maksuhalduri ülesandeks jälgida nii aruandluse esitamise kohustuse täitmist kui ka kontrollida käibemaksukohustuslasena registreerimise avalduses märgitud fakte ja äriühingu tegelemist ettevõtlusega KMS mõistes.
17. Käesoleval juhul ongi maksuhaldur vastavalt 11.02.2013 korraldusele nr 12.2.-3/12961-1 läbi viinud Aknameister Grupp OÜ käibemaksuseaduse mõistes Eestis ettevõtlusega tegelemise kontrollimise. MKS § 60 lg 1 kohaselt maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist ja kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Eelnimetatud korralduse alusel on maksuhaldur kohustanud Aknameister Grupp OÜ esindusõiguslikku isikut ilmuma maksuhalduri ametruumidesse selgituste andmiseks Aknameister Grupp OÜ ettevõtluse kohta ning esitama 01.08.2012–31.12.2012 ettevõtlusega tegelemist tõendavad majandustegevuse dokumendid (lepingud, hankijate arved, müügiarved ostjatele jm tõendid) ning krediidiasutustes avatud arvelduskontode väljatrükid perioodi 01.08.2012−25.02.2013 kohta. 25.02.2013 on Aknameister Grupp OÜ juhatuse liige L. Petrenko andnud maksuhaldurile suulise seletuse (tl 98-101) ning esitanud pangakonto väljatrükid, kaks arvet ja pearaamatu väljatrüki hankijate kohta perioodil 01.01.2012−31.12.
18. Eelnimetatud faktiliste asjaolude üle vaidlus puudub.
19. Maksuhaldur asus talle esitatud tõendite alusel seisukohale, et Aknameister Grupp OÜ ei tegele Eestis ettevõtlusega ning tegi 14.03.2013 otsuse nr 8799 (tl 6-8), millega kustutas Aknameister Grupp OÜ käibemaksuseaduse (KMS) § 22 lg 31 alusel käibemaksukohustuslaste registrist alates 25.03.
20. Tulenevalt KMS § 22 lg-st 31 maksuhalduril on õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. KMS § 22 lg 31 paneb ettevõtlusega tegelemise tõendamise kohustuse maksukohustuslasele. Maksuhalduri kohustuseks on maksukohustuslase esitatud tõendite alusel kontrollida, kas majandustegevus, mille kohta on isik tõendeid esitanud, on ka tegelikult toimunud. Seejuures ei pea isikut käibemaksukohustuslasena registris hoidma pelgalt formaalsete tõendite alusel, kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et esitatud dokumentidest nähtuvat majandustegevust tegelikult toimunud ei ole. See tuleneb ka käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (740 SE) seletuskirjast. Seetõttu võib maksuhaldur teha käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise otsuse tema käsutuses olevate tõendite alusel, kui muud seaduses sätestatud eeldused registrist kustutamiseks on täidetud. Sellist otsust vaidlustades peab maksukohustuslane tõendama, et maksuhalduri otsus on ebaõige. Seega, KMS § § 22 lg 3¹ sõnastusest tulenevalt peab maksuhalduri kahtluse, et isik ettevõtlusega ei tegele, ümber lükkama maksukohustuslane.
21. Maksuhaldur on vaidlustatud otsuses kajastanud kaebaja juhatuse liikme Ljudmilla Petrenko suulistes selgitustes sisaldunud informatsiooni, viidates sealjuures 25.02.13 protokollile maksukohustuslase suuliste ja kirjalike seletuste kohta. Nimetatud protokollist nähtub, et Aknameister Grupp OÜ tegeleb üldehitustöödega ning 2012 oktoobris teostati OÜ poolt akende vahetust koos viimistlustöödega ja detsembris akende vahetust. Töid teostati OÜ Aknameister töötajate poolt ning palka maksis samuti OÜ Aknameister. Esialgselt oli raamatupidaja valesti deklareerinud oktoobris ja detsembris 2012 käibedeklaratsioonis käibe 0, millest juhatuse liige ei olnud teadlik; käesolevaks ajaks on deklaratsioonid parandatud. Jaanuaris ja veebruaris 2013 käive puudus; ühtegi lepingut tööde teostamiseks sõlmitud ei ole. Aknameister Grupp OÜ on 4 loodud konkurssidel osalemiseks, kuna OÜ Aknameister ei saa maksuvõla tõttu konkurssidel osaleda (tl 99). Kaebaja esindusõiguslik isik on oma allkirjaga kinnitanud tema poolt antud vastuste tõesust ja protokolli vastavust suuliselt antud ütlustele. Nimetatud protokolli õigsust ei ole kaebaja kohtus vaidlustanud. Seega on kaebaja esindaja ise kinnitanud, millisel eesmärgil on Aknameister Grupp OÜ loodud, mis iseenesest ei välista äriühingul ettevõtluse olemasolu, kuid võib viidata põhjendatud kahtlusele ettevõtlusega mittetegelemise osas.
22. Aknameister Grupp OÜ ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks esitas kaebaja juhatuse liige maksuhaldurile dokumendid, mis on märgitud ka vaidlustatud otsuses: pangakonto väljatrükid, kaks arvet ja pearaamatu väljatrükk hankijate kohta perioodil 01.01.2012-31.12.
23. Otsusest nähtub, et maksuhaldur tutvus esitatud dokumentidega ning tuvastas, et pangakonto väljatrükk ei kuulu Aknameister Grupp OÜ-le, vaid OÜ-le Aknameister ning pangakontol ei kajastu kaebaja maksmised OÜ-le Aknameister ega ka Aknameister OÜ poolt tasumisi kaebajale, kuigi väidetavalt on Aknameister OÜ teostanud ehitustöid 2012 oktoobris ja detsembris Aknameister Grupp OÜ-le. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et esitatud pangakonto väljatrükk ei tõenda Aknameister Grupp OÜ tegelemist ettevõtlusega. Kohus nõustub maksuhalduri järeldusega selle kohta, et pangakonto väljavõttega, mis ei kuulu Aknameister Grupp OÜ-le ei saa tõendada Aknamister Grupp OÜ ettevõtlusega tegelemist. Kaebaja ei ole seda järeldust ühegi tõendiga ümber lükanud. Siinkohal peab kohus vajalikuks etteruttavalt ka märkida, et kaebaja poolsed etteheited selles osas, mis puudutavad kahe äriühingu (Aknameister Grupp OÜ ja OÜ Aknameister) mitteseotust, siis juba ainuüksi see fakt, et Aknameister Grupp OÜ esindaja esitab maksuhaldurile OÜ Aknameister pangakonto väljatrüki, näitab võimalikku seotust kahe äriühingu vahel ning see, et äriühingutel on erinev osanike ring ja, et nad ei ole emaettevõtte- tütarettevõtte suhtes, ei oma niivõrd suurt tähtsust, kui see, et nii Aknameister Grupp OÜ kui ka OÜ Aknameister juhatuse liikmeks on Ljudmilla Petrenko, kes igapäevaselt mõlema äriühingu tegevust korraldab; äriühingud asuvad samal aadressil ning neil on ühine e-posti aadress (johvi@aknameister.ee). Eeltoodust nähtuvalt on äriühingute seotus ilmne. See asjaolu aga lisab täiendavat kahtlust Aknameister Grupp OÜ puhul ettevõtlusega mittetegelemise osas. Siinkohal nõustub kohus vastustajaga ka selles osas, et kuna igapäevastes tegevustes esindab kaebajat ja Aknameister OÜ-d L. Petrenko, siis on kohatud kaebaja etteheited, et vastustaja ei ole küsinud kinnitust tehingute kohta OÜ-lt Aknameister.
24. Vaidlustatud otsuses on maksuhaldur analüüsinud Aknameister Grupp OÜ poolt ettevõtluse tõendamiseks esitatud kahte arvet. Nimetatud arved on esitatud ka kohtule. Arvelt nr 22.10 (tl 9) nähtub, et arve saajaks on OÜ Aknameister ja maksjaks OÜ Aknameister Grupp. Maksuhaldur on leidnud, et kuna arve saaja ja maksja on erinevad äriühingud, siis on arve vastuoluline. Nimetatud arvel puudub ka informatsioon, kelle poolt ja kellele on arve koostatud. Arvelt nr 34.12 (tl 10) nähtub, et arve saajaks on OÜ Aknameister ja tellijaks OÜ Aknameister Grupp. Maksuhalduri hinnangul ei kajastu arvel info, kas kauba eest on tasutud, kes selle eest tasus ja kellele kaup kuulus. Pangakontolt ei nähtu arvete tasumisi kummagi äriühingu poolt, seega leiab maksuhaldur ei esitatud arved ei tõenda äriühingu ettevõtlust. Kaebaja on kohtule esitatud kaebuses selgitanud, et arvetel on sõna „saaja“ asemel tegelikult mõeldud sõna „saatja“ ning leidnud, et vastava järelduse oleks maksuhaldur saanud teha ka menetluse käigus esitatud parandatud käibedeklaratsioonidest, kuna kaebuse esitaja on deklareerinud sisendkäibemaksu, mida saab teha ainult kauba ostja (tl 3). Kohus möönab, et arvetel sõna „saaja“ kasutamine võib-olla tingitud keelelisest vääratusest, kuid samas ei oma see käesoleval juhul nii olulist tähendust, kui see, et nimetatud arvetel on eelpool nimetatud teised olulised puudused ning see, et pangakontolt ei nähtunud arvete tasumisi kummagi äriühingu poolt. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et alusdokumendi esitamine koostoimes muudetud käibedeklaratsiooniga tõendab, et nimetatud tehingud leidsid tõepoolest aset. Esiteks, nagu kohus juba märkis, on esitatud arved (alusdokumendid) puudulikud, nende eest tasumine ei ole kuskilt 5 nähtav ning üksnes käibedeklaratsioonide hilisem formaalne muutmine, ei lükka ümber kahtlust ettevõtlusega mittetegelemise osas. Kaebaja on kohtule esitanud tõendina OÜ Aknameister 22.05.2013 kinnituse, et ta on saanud kaebajalt nii kaupa kui ka arved nr 22.10 ja 34.12 (tl 110). Kohus leiab, et esitatud tõend on vastuoluline ja ei kinnita kaebaja enda väidet selle kohta, et kauba müüjaks (ja seega ka arve väljastajaks) oli OÜ Aknameister (tl 3, kaebuse punkt 2 kolmas lõik „Vastava järelduse oleks saanud teha ka vastustaja menetluse käigus esitatud parandatud käibedeklaratsioonidest, kuna Aknameister Grupp OÜ on deklareerinud sisendkäibemaksu, mida saab teha ainult kauba ostja“). Seega ei ole kaebaja esitatud selgitusega arvete kohta ja kirjaliku tõendiga tõendanud ettevõtlusega tegelemist. Vaidlustatud otsusest nähtub, et menetluse käigus 22.02.13 parandas Aknameister Grupp OÜ 2012 käibedeklaratsioone oktoobri ja detsembrikuu eest. Esialgselt esitati deklaratsioonid nii 2012 oktoobri kui ka detsembri eest, kus ei deklareeritud ei käivet ega sisendkäibemaksu. Maksuhalduri hinnangul ei tõenda hilisem deklareerimine seda, et Aknameister Grupp OÜ on tegutsev äriühing. Õige on kaebaja seisukoht, et deklaratsiooni täitmisel võib juhtuda, et mõni tehing jääb kajastamata ja tulenevalt MKS §-st 89 on maksukohustuslasel õigus deklaratsiooni parandada (tl 99, 25.02.2013 protokoll „Esialgselt oli raamatupidaja valesti deklareerinud oktoobris ja detsembris 2012 käibedeklaratsioonis käibe 0, millest juhatuse liige ei olnud teadlik; käesolevaks ajaks on deklaratsioonid parandatud“), kuid käesoleval juhul ei ole siiski parandatud deklaratsioonidega tõendatud kaebaja ettevõtlusega tegelemine. Kohus nõustub siinkohal vastustajaga, et käesoleval juhul tähendab paari tehingu käibedeklaratsioonis kajastamata jätmine seda, et äriühing on jätnud deklareerimata kogu käibe ning, et sellistel tingimustel ei ole kaebaja väide eksimusest eluliselt usutav. Pigem viitab see asjaolule, et äriühingul tegelikult tegevus puudub. Kuna kaebaja poolt ei ole esitatud ka täiendavaid tõendeid nimetatud käibe olemasolu tõendamiseks 2012 oktoobris ja detsembris, tuleb nõustuda maksuhalduri seisukohaga ka selles, et tegelikult pole töid teostatud ja käive on deklareeritud selleks, et vältida Aknameister Grupp OÜ kustutamist käibemaksukohustuslaste registrist.
25. Vaidlustatud otsusest nähtub ka, et Aknameister Grupp OÜ poolt esitati pearaamatu väljatrükk hankijate kohta perioodil 17.01.2012−31.12.2012, kuid pearaamatu väljatrükki tulude konto kohta ei esitatud. Seega asus maksuhaldur seisukohale, et üksnes hankijate konto olemasolu ei näita ettevõtlust, kusjuures tasumine hankijatele tõendatud ei ole. Seda maksuhalduri järeldust kaebaja vaidlustanud ei ole.
26. Kohtumenetluses on kaebaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks esitanud tõenditena ka Narva linna ning OÜ Aknameister Grupp vahel 26.04.2013 sõlmitud aknaplokkide müügilepingud nr 39 ja 40 (tl 111-115), millistelt nähtub, et lepingute esemeks oli aknaplokkide ostmine koos paigalduse ja viimistlusega ning mis kaebaja arvates tõendavad, et kaebaja tegeleb jätkuvalt ettevõtlusega. Kohus leiab, et nimetatud tõendid ei ole käesolevas vaidluses tõenditena asjakohased. Kohus hindab haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2), mistõttu ei saa kaebaja pärast vaidlusaluse otsuse tegemist sõlmitud lepingutega põhistada enda väidet, et tal oli ettevõtlus otsuse tegemise ajal. Lisaks nõustub kohus vastustajaga, et nimetatud dokumentidest nähtuv ei ole vastuolus maksuhalduri seisukohaga, et Aknameister Grupp OÜ osaleb hangetes Aknameister OÜ huvides.
27. Vastustaja 02.10.2013 korraldusega nr 13-11/78886 (tl 116-117), millega kohustati kaebajat tasuma käibemaksu summas 33,33 eurot soovib kaebaja tõendada, et tal oli enne vaidlustatud otsuse tegemist ettevõtlusest tulenev käive ning vastustaja on kaebajat käibemaksukohustuslasena ka tunnistanud. Kohus on seisukohal, et kaebajale esitatud maksuvõla tasumise korraldus ei ole vastuolus vaidlusaluses otsuses tehtud järeldusega. Kaebaja maksukohustus tekkis tulenevalt tema enda poolt esitatud deklaratsioonist. Maksuhalduril puudub põhjus sellise maksukohustuse 6 muutmiseks olenemata asjaolust, et äriühing ei ole tõendanud vastavust käibemaksukohustuslaseks registreerimise tingimustele. Seetõttu ei toeta maksuhalduri 02.10.2013 korraldus kaebaja väiteid.
28. Maksuhaldur on kaebuse esitaja juhatuse liikme suulist seletust ja maksukohustuslase poolt esitatud kirjalikke dokumente kogumis hinnates põhjendatult leidnud, et kaebaja ei ole tõendanud KMS § 2 lg 2 mõttes ettevõtlusega tegelemist. Kaebaja seisukoht, et maksuhaldur on esitatud tõenditest teinud väära järelduse, on käesoleva kohtuotsuse ülaltoodud põhjendustel, põhjendamatu. Ka Riigikohtu halduskolleegiumi lahendis nr 3-3-1-15-13 on selgitatud, et maksumenetluses piisab mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav. Kaebaja pole maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud selliseid veenvaid täiendavaid tõendeid, mis kummutaksid maksuhalduri põhjendatud kahtluse. Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et kuna kaebaja ei tõendanud maksumenetluses ettevõtlusega tegelemist ning ei lükanud kohtumenetluses ümber kahtlust, et isik ettevõtlusega ei tegele, siis on Maksu- ja Tolliameti 14.03.2013 otsus nr 8799 õiguspärane ning kaebus jääb rahuldamata.
29. Menetluskulude jaotus Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleneb eelmärgitud sättest, et isikul, kelle kahjuks otsus tehti, tuleb üldjuhul kanda ka vastaspoole menetluskulud. HKMS § 109 lg 1 järgi esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Nende esitamata jätmisel menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja taotles menetluskulude vastustaja kanda jätmist ja esitas menetluskulude nimekirja koos kuludokumentidega (tl 118-120). Vastustaja taotles menetluskulude kaebaja kanda jätmist, kuid menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata ja vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, siis kaebajalt menetluskulusid välja ei mõisteta ning menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 7