TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Kaitsja

§ 121

järgi advokaat Otto Preem RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada Ahto Kärt süüdi karistusseadustiku (

) § 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud;

§ 73

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Ahto Kärtile katseaeg 3 (kolm) aastat ning mõistetud 2-kuulist vangistust ei pöörata täitmisele, kui Ahto Kärt ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. Muud otsustused 2.1 välja mõista Ahto Kärtilt kriminaalmenetluse kulud 117 (ükssada seitseteist) eurot ja 60 senti; määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 1 aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2013 a detsembrikuust igakuise menetluskulu osa 9 (üheksa) euro ja 80 sendi tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2 jätta Ahto Kärtile õigusabi osutamisega seonduv advokaat Otto Preemi sõidu- ning sellega seonduv ajakulu 444.- (nelisada nelikümmend neli) eurot (sh km) riigi kanda; 2.3 rahuldada advokaat Otto Preemi 14.11.2013 kohtuistungil riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus osaliselt, summas 112 (ükssada kaksteist) eurot ja 80 senti; 1 2.4 jätta kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tasu 255 (kakssada kakskümmend viis) eurot riigi kanda. Selgitused kohtuotsusele 3.1 kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 ositi täitmiseks määratud rahaline karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on ositi tasumiseks määratud rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalise karistuse ositi tasumine asjas nr 1-13-1000“); 3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu ositi tasumiseks määratud rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-13-1000“). ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED 1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Ahto Kärt toime pannud kuriteona kehalise väärkohtlemise

§ 121järgi, mis seisnes selles, et tema 25.

mail 2012 ajavahemikul kella 13.00-16.00 xxxxxxxxx xxxxxx xxxxx-xxxxx xxxxx pargis, võttis R.L.u pluusist kinni ning tõstis viimase õhku. Seejärel lõi Ahto Kärt ühe korra rusikaga vastu R.L.u näopiirkonda ning lahtise käega kaks korda vastu nägu. Pärast seda lükkas Ahto Kärt R.L.u pikali ning lõi kaks korda jalaga R.L.t kehapiirkonda. Ahto Kärt tekitas R.L.le füüsilist valu ja tervisekahjustuse. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmises

§ 121

järgi ja karistamises vangistusega 2 kuud.

§ 73

lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult täitmisele pööramata, lg 3 alusel määrata Ahto Kärtile katseaeg 3 aastat.

1. Kriminaalmenetluse kulud Nähtuvalt kokkuleppest ja kriminaalasja materjalidest on kriminaalmenetluse kulu kokku 1296,60 eurot. Kulude koosseisus on sundraha 480.- eurot, kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tasu 255.- eurot, ja riigi õigusabi tasust (sh advokaadi õigusabikulu 117,60 eurot (sh 45,60 eurot kohtueelses menetluses), advokaadi sõidukulu 324.- eurot ja sõidu ajakulu 120.- eurot). 2 KrMS § 180 (Menetluskulude hüvitamine süüdimõistva kohtuotsuse korral) lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluses on
2. november 2013 kohtuistungil osalemise ajaks arvestatud üks tund kogusummas 48.- eurot (sh käibemaks). Arvestades asjaolu, et kohtuistung toimus pool tundi, on taotluses esitatud arvestus ebaõige ja istungil osalemise tasuks on arvestatav 24.- eurot (sh km). Lisaks on nimetatud taotluses välja toodud advokaadi sõidu- ning ajakulu kogusummas 88,80 eurot (sh km) Kuna kaitsja kohtule esitatud aruandes sisalduv arvestus kohtumenetluses õigusabi tasu arvestuses on ülemääraselt suur, vähendab kohus seda, määrates
3. november 2013 kohtuistungiga seoses osutatud riigi õigusabi tasuks ja kulutusteks kokku 112,80 eurot. Riigi õigusabi tasu on advokaadi sõiduga seonduvad kulutused võrreldes sisulise õigusabi andmise kuludega ebaproportsionaalselt suured. Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi osutamise kulusid mitmekordselt, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi andmiseks tehtud kulutused sõitudele 444.- eurot jätta süüdistatavalt välja mõistmata. Sisuliselt jäävad sõidukulud riigi kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdistatavalt riigile tagasi välja mõistmata. Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 19 kohaselt kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemise kulud kaetakse riigieelarvest. Psühhiaatriaekspertiisi tasu tuleb PsAS § 19 alusel jätta riigi kanda. Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 52 lg 2 p 2 rahastatakse psühhiaatrilist sundravi ja kohtupsühhiaatriaekspertiise riigieelarvest Justiitsministeeriumi kaudu. Praktiliselt toimub see EKEI vahendusel. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku seisundit tuleb jätta sundraha temalt välja mõistmata. Õigusabikulud advokaadile tuleb KrMS § 180 alusel süüdistatavalt välja mõista, kuid määrata tal nimetatud menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Toomas Lillsaar Kohtunik 3