KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-13-25130 Tsiviilasja hind 3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(sünd XXX; elukoht XXX; e-post XXX) XXX hagi XXX vastu abielu lahutamise nõudes Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel (e-post andres.vinkel@narlex.com) Kostja XXX(isikukood XXX, XXX; e-post XXX) Asja läbivaatamine Kohtuistungil 09.10.2013 RESOLUTSIOON
- Hagiavaldus rahuldada.
- Lahutada XXX(sünd XXX) ja XXX(isikukood XXX) vahel Iirimaal 16.09.2009 sõlmitud abielu.
- Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
- Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada poolte kokkuleppel apellatsioonikaebuse Ringkonnakohtule 3 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Tallinna Hageja nõue, hagiavalduse aluseks olevad asjaolud Poolte abielu sõlmiti 16.09.2009 Iirimaal. Hageja alaline elukoht on Iirimaal, kostja on Eesti Vabariigi kodanik ja elab Eesti Vabariigis. Ühiseid lapsi pooltel ei ole. Pooled elavad lahus alates 15.03.
- Hageja on seisukohal, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja abielu jätkamine on võimatu. Kostja seisukoht Kostja kinnitab 09.10.2013 kohtuistungil kohtule, et poolte abielusuhted on lõppenud ja kostja ei soovi suhteid taastada. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud 09.10.2013 kohtustungil ära hageja lepingulise esindaja ja kostja ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 60 lg 1 kohaselt abielu lahutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal. REÕS § 57 lg 3 kohaselt, kui abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õiguse alusel, kus oli nende viimane ühine elukoht, kui ühe abikaasa elukoht on selles riigis. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt, kui käesoleva paragrahvi lõigete 1–3 kohaselt ei ole võimalik abielu üldistele õiguslikele tagajärgedele kohaldatavat õigust kindlaks määrata, kohaldatakse selle riigi õigust, millega abikaasad on muul viisil kõige tugevamalt seotud. Käesoleval juhul elab hageja Iirimaal. Kostjal on Eesti kodakondsus ja ta elab Eesti Vabariigis. Hagiavalduse kohaselt soovivad mõlemad pooled, et abielu lahutamisele kohaldatakse Eesti õigust. Seega leiab kohus, et kohaldamisele kuulub Eesti perekonnaseadus. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 alusel abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahtutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lg 2 abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kuna hageja elukoht ei ole Eestis, siis on käesoleval juhul võimalik poolte abielu lahutamine üksnes kohtus. Hageja ei pea abielu jätkamist võimalikuks, kuna poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kostja kinnitas 09.10.2013 toimunud kohtuistungil kohtule, et poolte abielusuhted on lõppenud ning ta ei soovi suhteid taastada. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik. Abielulist kooselu pooltel enam ei ole, pooled elavad eri riikides. Hageja elab Iirimaal ning ei soovi tulla elama Eestisse ning kostja ei soovi alaliselt tagasi Iirimaale elama minna. Kumbki pool ei soovi abielu jätkata ning seega tuleb abielu lahutada. TsMS § 632 lg 4 kohaselt poolte kohtule avaldatud kokkuleppel saab apellatsioonitähtaega lühendada. Pooled leppisid kohtuistungil kokku, et lühendavad otsusele edasikaebamise õigust kolmele päevale. Seega lühendab kohus poolte kokkuleppel apellatsioonitähtaega. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb kummagi poole menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik 2
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.