) §-dest 13 lg 1 ja 2, § 15 lg 2 ja § 171 lg 11 välja kuulutada füüsilisest isikust võlgniku XXX pankrot. Kohus leidis Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada. Peeter Sepper esitas 09.10.2013 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei ole võlgnikul XXX vara, mille saaks arvestada pankrotivara hulka. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 2362.06 euro ulatuses. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab ajutine haldur võlgniku vangistust, millest tulenevalt ei suuda võlgnik tal lasuvaid kohustusi täita. Maksejõuetus ei ole seotud kuriteotunnustega teoga. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused esialgsetel andmetel puuduvad. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et kuna XXX on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, siis tuleb XXX pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur ei ole tuvastanud
Kohtumääruse põhjendused Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus XXX pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 464.00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 153.12 eurot ning hüvitada vajalike kulutuste katteks 75.04 eurot. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja XXX pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas
§-ga 31 lg 6 Peeter Sepperi. Pankrotiseaduse (
) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi 2362.06 euro ulatuses ning pankrotivarasse arvatav vara puudub.
lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.
lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Samuti ei ole ajutine haldur käesolevaks ajaks tuvastanud vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalusi. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtule ja ajutisele haldurile ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt
171 lg-le 2 tingiksid pankroti väljakuulutamata jätmise. Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja ei esine
Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste kohta. 2
lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.
kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.
lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 5,8 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 464.00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 153.12 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste (päringud, sidekulud, kontoritarbed, koopiad, ruumide kasutamine) katteks palub ajutine haldur hüvitada 75.04 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud.
lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu kogusummas 464.00 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 153.20 eurot ja kulutuste hüvitis 75.04 eurot ning välja mõista võlgniku pankrotivarast.
alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Antud juhul puudub võlgnikul kinnisvara, seega puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale saatmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.