) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnik on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning võlgniku alalise maksejõuetuse on tuvastanud ka ajutine haldur. Seetõttu leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb käesoleval hetkel pidada muud asjaolu
lg 5 tähenduses, kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo olemasolu. Tuginedes ajutise halduri seisukohale, peab kohus maksejõuetuse tekkimise põhjuseks võlgniku vangistust, millest tulenevalt võlgnik ei suuda oma kohustusi täita. Kooskõlas
lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Peeter Sepperi ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 18.11.2013.a kell 9.15 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 311.
alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Antud juhul võlgnikul kinnisvara puudub ja seetõttu puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale saatmiseks.
23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja 2 kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg ning ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.
lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks mõista 456 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja kulutuste hüvitiseks 74 eurot (lisandub käibemaks). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastu vaielnud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 5,7 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 96 eurot tunnis mahub kehtestatud piirmääradesse. Tehtud kulutused seisnevad teabenõuete tegemises ja arvestuslikes büroo- ja transpordikuludes. Kohus määrab halduri tasuks pankrotivara arvelt 456 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja kulutuste hüvitiseks 74 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur on palunud jätta pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Riigi vahenditest ajutise halduri tasu osaliseks hüvitamiseks puudub alus, kuivõrd
lg 4 kohaselt riigi vahenditest kuulub ajutise halduri tasu hüvitamisele vaid juhul, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata.
lg 11 sätestab: kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Kohtu hinnangul on nimetatud säte kohaldatav pankrotimenetluse lõpetamisel, mitte pankroti väljakuulutamisel, ning pankrotihalduri (mitte ajutise halduri) tasu osas.
lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. /Allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.