← Eesti

3-13-1989/73

Obsah (8)§ 278§ 279§ 213§ 223§ 116§ 201§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-19

§ 278lg 1).

Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (

§ 278lg 3).

Sõltumata menetlusosaliste nõusoleku 3-13-1989 olemasolust või selle puudumisest võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (

§ 279lg 1).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maa-amet (edaspidi hankija) avaldas 11.06.20103 riigihangete registris hanketeate riigihankes „GNSS-RTK püsijaamade võrgu seadmete ja tarkvara ostmine, paigaldamine ning seadistamine“ (viitenumber 143667). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumuse kolm pakkujat, kelleks olid Leica Geosystems AG, Trimble Europe B.V ning ühispakkujad AS Geomark ja Navdata OY.
  2. Hankija 06.08.2013 käskkirjaga nr 301 tunnistati vastavaks kvalifitseeritud pakkujate Leica Geosystems AG, Trimble Europa B.V. ning ühispakkujate Geomark AS ja Navdata OY esitatud pakkumused (p 1); ning tunnistati edukaks Leica Geosystems AG poolt esitatud pakkumus (p 2).
  3. Ühispakkujad AS Geomark ja Navdata OY esitasid riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) 15.08.2013 vaidlustuse Maa-ameti käskkirja kehtetuks tunnistamiseks osas, millega tunnistati vastavaks Leica Geosystems AG ning Trimble Europe B.V. pakkumused ning edukaks Leica Geosystems AG pakkumus.
  4. VAKO jättis 11.09.2013 otsusega nr 206-13/143667 ühispakkujate vaidlustuse rahuldamata. VAKO põhjendas otsust järgmiselt: Hankedokumentides ei nõutud hooldusteenuse kohta eraldi kulutabelit ja ükski pakkuja seda ei esitanud, seega piirdus pakkumus tugiteenustele üksnes hoolduskulude kohta vabas vormis andmete esitamisega. Hankedokumentidest ei saa teha järeldust, et pakutav tugiteenus peab olema ööpäevaringne. Samuti on põhjendamatu seostada kolmandate isikute pakkumuses tugiteenuste puudumist kolmandate isikute asukohaga väljaspool Eestit. Hindamise kriteeriumite osakaaludest ei saa tuletada hanke osade maksumust ega seega pakkumuste mittevastavust hankedokumentides esitatud tingimustele. Pakkujatele pidi olema hankedokumentide (edaspidi HD) p-dest 9.1.2 ja 9.2.1 arusaadav, et 5aastane hooldusperiood algab pärast seadmete ja tarkvara 3-aastast garantiiperioodi. HD p-st 9.2.
  5. tulenevalt ei hõlma tugiteenus hooldusperioodil juhtimiskeskuste (sh serverite) hooldust, kuna hankedokumentidest tuleneb, et hankija eristab püsijaamade võrgu seadmeid püsijaama võrgu juhtimiskeskusest. Juhtimiskeskus ei kuulu püsijaama seadmete komplekti. Hankijal on kohustus kontrollida pakkumuse hinda üksnes kahtluse korral, et pakkumus ei ole usaldusväärne. Hankija ei pea küsima selgitusi pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta, kui tal selline kahtlus puudub. Edukaks tunnistatud pakkumuse hind ei olnud varasema analoogse pakkumuse hinnast madalam. Hankijal ei pidanud tekkima kahtlust pakkumuse maksumuse põhjendatuses seetõttu, et vaidlustaja pakkumuse summa oli oluliselt suurem. 2

(10)3-13-1989
  1. AS Geomark ja OY Navdata esitasid 23.09.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maaameti peadirektori 06.08.2013 käskkirja nr 301 p-de 1 ja 2 tühistamiseks osas, milles tunnistati vastavaks Leica Geosystems AG ja Trimble Europe B.V. pakkumused ning tunnistati edukaks Leica Geosystems AG pakkumus. Kaebajad palusid samuti tühistada VAKO 11.09.2013 otsuse nr 206-12/
  2. HD p-des 8.6.1.ja 8.7.1 on hankija väljendanud selget tahet püsijaamade võrgu juhtimiskeskuse riistvara ja tarkvara veatuks toimimiseks ning hankija ei ole seda ülesannet ajaliselt piiritlenud. Ainult võrgu kõigi komponentide pideva toimiva järelevalve- ja hooldusteenuse pakkumisel on võimalik tagada süsteemide takistamatu töö. Juhtimiskeskuse serveri igakülgseks hooldamiseks on vaja kaht erinevat spetsialisti. Kolmandate isikute pakkumustes esitatud hoolduskulude maksumus hankedokumentide nõuetele vastavat hooldust ei võimalda. HD pde 8.7.
  3. ja 9.
  4. koosmõjust tuleneb vajadus tagada püsijaamade võrgu kõigi komponentide pidev tõrgeteta töö ööpäevaringselt. Kolmandate isikute hoolduskulude hinnapakkumuses ei sisaldu ööpäevaringne valmisolek tagada tugiteenus nõutavas mahus hooldusperioodi jooksul. Hooldusteenuse maksumuse arvestusel tuleb lähtuda 5 töötajast, kelle töötasu turuhind on vähemalt 2000 eurot kuus. Kolmandate isikute pakkumused neid kulutusi kindlasti ei sisalda. Pakkuja peab hooldusperioodil tagama väljasõidud probleemi lahendamiseks juhtimiskeskuse serveri või vastuvõtja asukohta ja iga-aastase korralise hoolduse kohapeal. See tähendab 15 seadme korral 5 aasta jooksul vähemalt 75 väljasõitu. Kaebaja hinnangul ei saa kolmandate isikute pakkumused oma madala maksumuse tõttu väljasõitude kulusid sisaldada. Kolmandate isikute hoolduskulude maksumus ei vasta hankedokumentides ette nähtud hankelepingu eseme vastavale osakaalule. Hankija on hoolduskulude osakaaluks määranud 40 punkti 100-st hindepunktist. Leica Geosystems AG hoolduskulude maksumus moodustab pakkumusest üksnes 14,89% ning Trimble Europe B.V. pakkumus 13,06%. Kolmandad isikud on asunud erinevaid tegevusi ristsubsideerima. Esitatud pakkumised pole võrreldavad. HD p 9.2.1 kohaselt algab hooldusperiood pärast garantiiperioodi lõppu, mis on erinevate seadmete puhul määratletud erinevalt, samas kui selgitustes märkis hankija eranditeta, et hooldusperiood algab pärast 3-aastase garantiiperioodi lõppu. Seetõttu on kaebaja teinud kolmandatest isikutest erinevad pakkumised. Samuti palus hankija HD p-s 12.2.2 esitada hoolduskulude maksumuse ainult eraldi esildisel, kuid samas sisaldas HD lisa 1 „Pakkumuse maksumus“
  5. real juhtimiskeskuse hooldusteenuse kulu. On võimalik, et mõni pakkuja esitas selle seadme hooldusteenuse kulu ainult pakkumuse maksumuse all, mistõttu selle seadme hooldusteenuse kulu jäi õigusvastaselt kajastamata. Kaebaja vaidlustab mõlema kolmanda isiku pakkumuse maksumust, sest kui Leica Geosystems AG pakkumus osutub põhjendamatult madalaks, peaks hankija järgnevalt hindama Trimble Europe B.V. pakkumuse maksumuse põhjendatust. Kolmandate isikute pakkumused on liialt madala maksumusega, nad ei suuda selle hinna eest tagada ööpäevaringset tugiteenust. Samuti ei ole nad arvestanud hankelepingu eseme vastavale osale ette nähtud osakaaluga. Kuna kaebajate pakkumus hoolduskulude osas ületab kolmandate isikute pakkumusi mitmekordselt, pidi hankijal tekkima kahtlus, et kolmandate isikute pakkumused on põhjendamatult madala maksumusega. Käesolevas asjas sõlmitav hankeleping ei ole võrreldav hankija varasema, väidetavalt analoogse lepinguga, kuna käesolevas asjas on nii hooldusperioodi pikkus kui ka hooldatavate seadmete arv suurem, millega kaasneb mahukam hooldusteenus. Kuna hooldusperioodi tugiteenuse leping sõlmitakse mitte varem kui
  6. a, on selleks ajaks kasvanud inflatsioon ja palgad ning seega ei ole võrdlus
  7. a hindadega objektiivne.
  8. Maa-amet vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Ebaõige on seisukoht, et pakkumuses pidi HD p-de 8.7.1, 9.2 ja 12.2.2 kohaselt sisalduma ööpäevaringne juhtimiskeskuse hooldusteenus ka garantiijärgsel perioodil. Vastustaja soovis HD 3
(10)3-13-1989 koostamisel, et hanke objektiks olev teenus töötaks 24/7, kuid probleemide ilmnemisel peavad olema mõistlikud tähtajad probleemide likvideerimiseks. HD-s nimetatud tähtajad ei nõua probleemiga tegelemist „viivitamatult“. HD p-st 9.2.2 tulenevalt ei hõlma tugiteenus hooldusperioodil juhtimiskeskuse (sh serverite) hooldust ning HD eristab GNSS-RTK püsijaamade võrgu seadmeid GNSS-RTK püsijaamade võrgu juhtimiskeskusest. GNSS seadmete komplekti ei kuulu HD p 8.1.3 kohaselt juhtimiskeskus. Nõuded juhtimiskeskusele olid HD p 7.1.7 kohaselt toodud HD p-des 8.6 ja 8.
  1. Vastustaja ei tellinud juhtimiskeskuse hooldusteenust. Kuna kaebaja jättis HD eraldiseisva vaidlustamise võimaluse kasutamata, puudub tal õigus tugineda HD õigusvastasusele kohtumenetluses. Hoolduskulude osakaal esitati hindamiskriteeriumina suuremana, kui oli eeldatavasti proportsioon hanke kogumaksumusest, kuna hoolduskulud tuleb täielikult kanda Eesti riigi eelarvelistest vahenditest. VAKO on õigesti leidnud, et mistahes sisulise pakkumuse esitamist tarkvara tugiteenusele hooldusperioodi jooksul eraldi kulutabelist HD-s nõutud ei olnud ning pakkumus tugiteenusele hooldusperioodil piirdus hoolduskulude kohta vabas vormis andmete esitamisega, mida kolmandad isikud tegid. Ühtlasi said kõik pakkujad õigesti aru hooldusperioodi pikkusest. Asjaolu, et pakkumuse maksutabelis viidati riistvara maksumusele märkusega „(sh 5-aastane riistvara (serverite) hooldus)“ on põhjendatud HD p-ga 8.6.
  2. Kolmandate isikute pakkumuste maksumused ei ole põhjendamatult madalad. Käesoleval juhul ei ole kolmandad isikud pakkunud juhtimiskeskuse hooldusteenust, kuna nad ei pidanud seda pakkuma. Kuna hankijal ei tekkinud kahtlust, kas kolmandate isikute pakkumused on põhjendamatult madalad, ei pidanud ta võtma vastu otsust kolmandate isikute pakkumuste tagasilükkamise kohta.
  3. Kolmas isik Leica Geosystems AG palus jätta kaebus rahuldamata. HD p-s 9.2 sätestatud GNSS-RTK seadmete ja tarkvara tugiteenus hooldusperioodil ei hõlma endas juhtimiskeskuse serverite hooldust. Nähtuvalt HD p-dest 8.7.1 ja 8.7.3
(1)ja 8.7.3
(2)on hankija soovinud, et tema hangitav GNSS-RTK püsijaamade võrgu juhtimiskeskuse tarkvara töötaks ööpäevaringselt. HD punktis 9.2.6 on hooldusperioodile kehtestatud väga selged tähtajad reageerimiseks, kuid sellest punktist ei tulene kohustust tagada ööpäevaringset valmisolekut hooldusteenuse osutamiseks. HD p-s 9.2 toodud hooldusteenuste osutamiseks ei ole vajalik hoida palgal 5 töötajat. Kolmanda isiku pakkumuses on võetud arvesse kõik võimalikud komponendid, mis kaasnevad HD p-s 9.2 nimetatud hooldusteenuse osutamisega. HD-st ega ka RHS § 31 lg-st 4 ja 50 lg-st 2 ei tulene, et pakkuja esitatud hind peaks kujunema kaebaja toodud proportsioonides (st 60% hinnast peaks moodustuma seadmete ja paigaldustööde maksumusest ja 40% hoolduskulude maksumusest). HD p-s 13.2 on toodud üksnes pakkujate esitatud pakkumuste hindamiskriteeriumid, kuid need ei saa olla aluseks pakkumuses toodud hinna kujunemisele. Hankija on kohelnud kõiki pakkujaid võrdselt. Kaebajate järeldused, nagu võisid pakkujad hankija vastusest, et hooldusperiood algab „pärast 3-aastast garantiiperioodi lõppu“, saada hooldusperioodi ja garantiiperioodi pikkusest erinevalt aru, on hüpoteetilised. Kui HD p 9.1.2 jäi mõnele pakkujale arusaamatuks, oli neil võimalik hankijale esitada täpsustavaid küsimusi. VAKO istungil kinnitasid kõik osalenud, sh ka kaebajad, et on üheselt saanud aru, mis hetkest hakkab jooksma GNSS-RTK seadmete ja tarkvara hooldusteenuse periood. HD p 12.2.2 ja HD Lisa 1 „Pakkumuse maksumus“ 8. real toodu osas ei saa olla ebaselgust. HD Lisas 1 toodud hinnapakkumine hõlmab GNSS-RTK seadmete ostu ning garantiid vastavalt HD punktile 9.1. Seda kinnitab ka viide 5-aastasele serverite hoolduse tähtajale. Kolmas isik ei ole ristsubsideerinud erinevaid riigihanke osasid. RHS § 48 lg-s 1 toodud pakutud hinna kontrollikohustus tekib hankijal üksnes juhul, kui tal on tekkinud kahtlus pakkumuse põhjendatuses. VAKO istungil kinnitas hankija, et kolmanda isiku tehtud pakkumus GNSS4
(10)3-13-1989 RTK seadmete ja tarkvara hoolduse osas vastas hankija sarnase teenuse tellimiseks varem sõlmitud hankelepingu maksumusega.
  1. Tallinna Halduskohus jättis 21.10.2013 otsusega AS Geomark ja OY Navdata kaebuse rahuldamata ja mõistis kaebajatelt kolmanda isiku Leica Geosystems AG kasuks välja menetluskulu 925,50 eurot. Hooldusperioodil ei tule tagada ööpäevaringset tugiteenust. HD p-s 8.7 ja selle alapunktides on kehtestatud üksnes juhtimiskeskuse tarkvarale esitatavad nõuded, mida ei saa laiendada hooldusteenusele esitatavatele nõuetele. Vastasel juhul muutuksid sisutuks HD p-des 9.15 ja 9.2.6 sätestatud reageerimisajad, sest ööpäevaringse tugiteenuse korral puuduks vajadus määrata kindlaks reageerimisajad. HD p-st 8.7.3 ja lisast 3-2 nähtub, mida on silmas peetud GNSS-RTK püsijaamade võrgu kõikide komponentide pideva tõrgeteta töö all – juhtimiskeskuse tarkvara peab võimaldama GNSS-andmete kogumist püsijaamadest ning andmete konverteerimist ja avaldamist ööpäevaringselt ning GNSS-RTK püsijaamade võrgu lahenduse arvutamist ja reaalaja teenuse kasutamist ööpäevaringselt. Seega HD p 8.7.
  2. nõude kohaselt peab tarkvara tagama andmete pideva kogumise ja reaalajas teenuse kasutamise. Tarkvarale esitatavates nõuetes ei ole esitatud nõudeid GNSS-RTK püsijaamade võrgu hooldusele probleemide ilmnemise korral, need on esitatud HD p-s 9.
  3. Ööpäevaringse hooldusteenuse vajadust ei tulene ka HD p-st 8.6.
  4. GNSS-RTK püsijaamade võrgu juhtimiskeskuse riistvara peab tagama juhtimiskeskuse tarkvara veatu toimimise, mille tähendust avavad HD p-d 8.6.2-8.6.
  5. Nõudest, et serveril peab olema üle veebi olev haldustarkvara, mis võimaldaks reaalajas analüüsi, ei järeldu, et pakkuja kohustuseks on sellise analüüsi tegemine. HD p 8.6.1 puhul peetakse silmas konkreetseid nõudeid riistvara konfiguratsioonile, mitte hooldusele. Isegi kui vastab tõele kaebaja väide, et tellitav riistvara ja tarkvara vajavad toimimiseks ööpäevaringset hooldust, on hankija pidanud vajalikuks kehtestada reageerimisajad (HD p-d 9.1.5 ja 9.2.6), mis ööpäevaringset hooldust ei nõua. Tegemist on hankija valikuga. Hooldusperioodi tugiteenuses ei sisaldu juhtimiskeskuse riistvara hooldust. Arvestades HD ps 8 toodud hanke komponentide loetelu, tuleb GNSS seadmetena HD p 9.2.2 mõttes käsitleda GNSS-püsijaamade seadmeid. GNSS-püsijaamade seadmete komponentide loetelu on ammendavalt toodud HD p-s 8.1.3 ning sinna ei kuulu juhtimiskeskuse riistvara. Kolmandate isikute pakkumused sisaldavad reageerimist hooldusperioodil HD p-s 9.2.
  6. sätestatud reageerimisaegade jooksul. Väljasõitude teostamiseks on kolmandatel isikutel Eestis koostööpartnerid. Asjaolust, et 15 püsijaama suhtes tuleb teha 5 aasta jooksul iga-aastast hooldust, ei saa järeldada, et pakkuja peab tegema 75 väljasõitu. Võimalik on erinevate jaamade hooldused ühendada. Leica Geosystems AG pakkumuses sisalduvad ka väljasõidud, mis muudab ainetuks kaebaja väite teenuste ristsubsideerimisest. Ekslik on kaebaja seisukoht, nagu hoolduskulude maksumus peaks moodustama hanke kogumaksumuse ja hoolduskulude maksumuse summast 40%. Selline seisukoht on põhjendamatu. Hankija võib anda mõnele kulureale suurema osakaalu, kui see eelduslikult tegelikult hanke maksumusest moodustab, kui selleks on objektiivne vajadus. Hankija on hoolduskuludele eraldi hindamiskriteeriumi seadmist põhjendanud asjaoluga, et hankijal tuleb hoolduskulud kanda tervikuna oma eelarvest. Kui lähtuda kaebaja eeldusest, et hoolduskulude maksumus peab olema samas osakaalus hoolduskulude eest antavate hindepunktidega, ei erineks selline hindamisviis madalaima hinnaga pakkumuse esitamisest. Hooldusperioodi algus on üheselt määratav ja hankija ei ole pakkujaid ebavõrdselt kohelnud. Kuna hooldusperioodi jooksul tagatakse tugiteenus seadmetele ja tarkvarale ning nendele 5
(10)3-13-1989 hanke objektidele on garantiiaeg HD p 9.1.2 kohaselt vähemalt kolm aastat, algab hooldusperiood pärast 3-aastase garantiiperioodi lõppu. Sama on selgitanud ka hankija oma vastuses hankemenetluses (vt VAKO toimikus hankija vastuse lisa, lk 21). Hinnaettepaneku kohustusliku vormi p 8 puudutab juhtimiskeskuse riistvara. Kohus möönab, et viidatud vormi punkt 8 kasutab sõna „hooldus“, mis võiks tekitada küsimust, kas hankija on silmas pidanud hooldusteenuse osutamist tugiteenusena pärast garantiiaja lõppu. Samas HD punkte koosmõjus tõlgendades sellise järelduseni jõuda ei saa. Hooldusteenus tugiteenusena ei kuulu hanke maksumuse alla, vaid seda hinnatakse eraldi (HD p-d 12.2.2 ja 13.2). Kuna hinnaettepaneku punktis 8 on mainitud juhtimiskeskuse riistvara (serverite) hooldust ja kuna see kuulub hanke maksumuse, mitte hooldusteenuse maksumuse sisse, saab olla silmas peetud üksnes garantii kehtivusaegset hooldust (HD p 9.1.2). HD ei eeldanud ööpäevaringset tugiteenust ega tugiteenust juhtimiskeskuse riistvara hoolduseks. Seega kaebaja oluliselt kõrgem pakkumus tuleneb kaebaja erinevast arusaamast hooldusteenuse mahu kohta. Olukorras, kus üks pakkuja esitab teistest oluliselt kõrgema pakkumuse, ei pea hankijal tekkima kahtlust, et kõigi teiste pakkujate pakkumused on põhjendamatult madalate maksumustega. Hankijal on kohustus kontrollida pakkumuse tõsiseltvõetavust, kui tekib kahtlus, et pakkumus ei ole usaldusväärne. Kohus nõustub VAKO otsuse p-s 10.4 toodud arvutuskäiguga, et 15 GNSS-püsijaama seadme 5-aastase tugiteenuse hoolduslepingu hind võinuks varasema lepingu objekti, kestust ja hinda arvestades olla proportsionaalselt 59 900 eurot. Leica Geosystems AG pakkumine hooldusteenuse osas on varasema hanke alusel eeldatavast hinnast ca 21% kõrgem. Seega ei pidanud hankijal tekkima kahtlus, et pakkumus on põhjendamatult madal. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 9. AS Geomark ja OY Navdata esitasid 30.10.2013 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada Maa-ameti peadirektori käskkirja nr 301 p-d 1 ja 2 osas, millega tunnistati vastavaks Leica Geosystems AG ja Trimble Europe B.V pakkumused ning tunnistati Leica Geosystems AG pakkumus edukaks. Samuti paluvad kaebajad mõista Maa-ametilt välja riigihangete vaidlustuskomisjonis kantud riigilõiv 1278,23 eurot ja menetluskulud kohtumenetluses. HD p-de 8.6.1 ja 8.7.1 kaudu on hankija väljendanud tahet GNSS-RTK püsijaamade võrgu juhtimiskeskuse riistvara ja tarkvara veatuks toimimiseks ning pidevaks tõrgeteta tööks. Hankija pole piiritlenud seda ülesannet ühegi ajalise piiriga. HD p 12.2.2 ei välista juhtimiskeskuse serverite hooldust, vaid esitab üksnes näitliku loetelu hooldusteenuste võimalikest kululiikidest. Kui lähtuda seisukohast, et HD p-st 8.7.1 tulenev juhtimiskeskuse tarkvara pideva tõrgeteta töö tagamine ei olegi HD p-s 9.2 märgitud hooldusperioodi tugiteenuse sees, siis oleks kogu ülejäänud hooldusteenus mõttetu. Ilma püsijaamade võrgu juhtimiskeskuse riistvara ja tarkvara hoolduseta ei saa toimida juhtimiskeskusest otseselt sõltuvad GNSS-seadmed. HD p-dest 7.1 (koostoimes p-ga 7.1.7), 8 (koostoimes p-dega 8.6 ja 8.7) ning 8.1 (koostoimes p-dega 8.6, 9.7 ja 12.2.2) nähtub, et pakkujatel tuleb tagada mitte ainult kõigi seadmete, sh juhtimiskeskuse serverite ja tarkvara paigaldamine, vaid ka nende garantiiperioodi järgne toimimine ja pidev tõrgeteta töötamine. Hooldusperioodi tugiteenuses pidi sisalduma ka GNSSRTK püsijaamade võrgu juhtimiskeskuse serverite hooldus. Juhtimiskeskuse riist- ja tarkvara funktsionaalsusele esitatud nõuetest tulenevad pakkujatele kohustused ka seadmete ja tarkvara korrashoiu teenuse tagamiseks (sh hooldusperioodil). Üksnes GNSS-RTK püsijaamade võrgu kõikide komponentide, sh juhtimiskeskuse serverite ja nende riist- ja tarkvara pideva järelevalve- ja hooldusteenuse pakkumisel on võimalik tagada, 6
(10)3-13-1989 et probleemid avastatakse juba enne vigade avaldumist ja hooldustöid teostaval spetsialistil on igal ajal kättesaadav vajalik info seadmete ja tarkvara kohta. Kaebaja väiteid kinnitavad tõendid (23.09.2013 kaebuse lisad 12 ja 13) on jätnud halduskohus tähelepanuta (I kd, tl 92-93). Juhtimiskeskuse riistvara ööpäevaringse toimimise ja probleemide kohese automaatse kõrvaldamise nõuet tuleb järeldada ka HD p-dest 8.6.2 kuni 8.6.7, mille kohaselt juhtimiskeskuse serveri kõik tähtsamad komponendid, võrguühendused, vahemälu, kõvakettad peavad olema dubleeritud või varundatud. Reageerimisajaks antud päevade jooksul (HD p 9.1.2 ja 9.2.6) tuleb tagada rikke kõrvaldamine, kuid süsteem ise peab toimima ööpäevaringselt, seega ka süsteemi töökindlust tagav tugiteenus peab olema tagatud ööpäevaringselt. Lisaks tuleneb hankija tahe tagada süsteemi pidev toimimine probleemide ennetamise teel HD p-st 8.6.13, mis kohustab pakkujat tagama veaennetusanalüüsi. Ka HD p-s 8.7.3 jj alapunktides märgitud juhtimiskeskuse tarkvara ülesannete täitmine on võimalik ööpäevaringselt üksnes siis, kui pakkuja tagab vastava pideva tugiteenuse. Kolmandate isikute pakkumused ei vasta HD nõuetele. Pakkumustes ei sisaldu hooldusteenust, mis vastaks kõikidele hankija poolt nõutud tingimustele (ei sisaldu juhtimiskeskuse hooldust tugiteenuse hooldusperioodil, samuti pole täidetud kohustus tagada 24/7 valmisolek). Kolmandate isikute hooldusteenuse maksumused on mahus, milles ei sisaldu vajaminevad tööjõukulud, valveteenuse osutamise kulud ning korralise aastahoolduse ning erakorraliste väljasõitudega kaasnevad kulud. Kolmandate isikute hoolduskulude maksumused ei võimalda hooldusteenuse osutamist kogu HD-s nõutavas mahus. Kõikidele nõuetele vastava hooldusteenuse osutamine vähem kui 100 000 euroga on võimatu. Pakkumused ei ole võrreldavad. HD p-s 9.2 kirjeldatud hooldusteenus hõlmab endas juhtimiskeskuse riistvara hooldust. Seega HD p-st 9.2.1 tulenevalt algab hooldusperiood iga seadme puhul vastavalt seadme garantiiperioodi lõppemisest ehk juhtimiskeskuse riistvara korral pärast 5-aastase garantiiperioodi möödumist. Vaidlustus- ning kohtumenetluses on leidnud kinnitust, et pakkujad said juhtimiskeskuse hooldusperioodi algusajast erinevalt aru. Samuti ei tohtinud juhtimiskeskuse hoolduskulu maksumus sisalduda HD lisa 1 maksumuse vormil. Vaidlustusmenetluses on aga leidnud kinnitust, et vähemalt Trimble Europe B.V. lisas mh süsteemi toe ja hoolduse kulud pakkumuse maksumuse vormil esitatud maksumusse. Seega hindas hankija võrreldamatuid pakkumusi. Hankijal pidi tekkima kahtlus, et niivõrd mahuka hooldusteenuse nõudmisel on kolmandate isikute pakkumuste maksumused põhjendamatult madalad. Kaebaja tugineb jätkuvalt kaebuses viidatud lahenditele (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-12-971, p 21; Euroopa Kohtu otsus C-599/10, p-d 34 ja 45.2; Euroopa Esimese Astme Kohtu otsus T-121/08, p 72). Halduskohus pole veenvalt näidanud, miks ei pidanud hankijal tekkima kahtlust kolmandate isikute pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse kohta. 10. Maa-amet palub AS Geomark ja OY Navdata apellatsioonkaebus rahuldamata jätta ja mõista kaebajatelt vastustaja kasuks välja menetluskulud apellatsioonimenetluses. Halduskohus leidis õigesti, et hooldusperioodi tugiteenuses ei pidanud sisalduma GNSS-RTK püsijaamade juhtimiskeskuse riistvara hooldus. Vastustaja vastas hankemenetluse käigus pakkujate küsimustele, märkides, et hooldusteenuse nõuded on loetletud HD punktis 9.2. Kaebaja pidi teadma, et HD punkti 9.2.2. kohaselt ei hõlma tugiteenus hooldusperioodil juhtimiskeskuse (sh serverite) hooldust ning HD eristab GNSS-RTK püsijaamade võrgu seadmeid GNSSRTK püsijaamade võrgu juhtimiskeskusest. GNSS seadmete komplekti ei kuulu HD punkti 8.1.3. kohaselt juhtimiskeskus. HD-s on nõutud serverite ja nende tööks vajalik tarkvara garantii 5 aastat, mis peabki olema pakkumuse hinnas. See on IT riistvara hankimisel vastustaja tavapärane praktika. Hooldustee7
(10)3-13-1989 nusest jättis aga vastustaja juhtimiskeskuse hoolduse välja, sest tal on selleks endal kvalifitseeritud personal. Hooldusteenus hõlmas GNSS-seadmetega seonduvat tarkvara (nii seadmetes kui ka juhtimiskeskuses), sest seda teadmist vastustajal ei ole. Probleemidele reageerimise tähtajad on sätestatud HD punktis 9.2.
  1. Nimetatud tähtajad oleksid sisutühjad, kui nõustuda kaebaja tõlgendusega, mille kohaselt peab olema tagatud ööpäevaringne tugiteenus. Ööpäevaringne tugiteenus juhtimiskeskuses ei oleks ka teoreetiliselt võimalik, sest sellisel juhul ei tohiks juhtimiskeskuse tarkvaraprobleeme mitte ühelgi sekundil esineda. Kaebaja viidatud tõendid ei ole asjakohased. Netsys OÜ kinnitusest (kaebuse lisa 12) ei selgu, kuidas see võib olla seotud käesoleva vaidluse või HD tõlgendamisega. Kaebuse lisa 13 on aga Navdata OY kinnitus, mistõttu on tegemist menetlusosalise enda seletusega. Kolmandate isikute pakkumused vastavad HD nõuetele. Kuna kaebaja leiab vääralt, et pakkumused pidid sisaldama hooldusteenust ka garantiijärgsel perioodil ning hooldusperioodil juhtimiskeskuse hooldust, on asjakohatud kaebuses toodud arutlused hoolduskulude maksumuse osas. Hades Invest OÜ ekspertarvamuse järgi on hoolduskulud ca 20 000 eurot aastas. Viited ristsubsideerimisele on ebaõiged: kolmandad isikud ei pakkunud juhtimiskeskuse hooldusteenust miinusmärgiga või null hinnaga, sest nad ei pidanud seda teenust pakkuma. Kolmandate isikute pakkumused ei ole põhjendamatult madala maksumusega. Hankija peab esmalt kahtlema, et pakkumuse maksumus on eeldatava maksumusega põhjendamatult madal, ja alles seejärel järgneb kohustus asuda välja selgitama maksumuse põhjendatust. Hankija ei pea küsima selgitusi pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta, kui tal kahtlus puudub.
  2. Kolmas isik Leica Geosystems AG palus jätta AS Geomark ja OY Navdata apellatsioonkaebus rahuldamata ja mõista kaebajatelt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud. HD-st ei saa järeldada hankija soovi tellida GNSS-RTK juhtimiskeskuse riistvara hooldust. HD p 9.2.2 kohaselt on hooldusperioodil tugiteenus nõutav GNSS-seadmetele ja GNSSseadmete tarkvarale ning GNSS-RTK püsijaamade võrgu tarkvarale. GNSS-RTK püsijaamade seadmed on loetelust välja jäetud, sest hankija ei soovinud neile hooldusperioodil tugiteenust. Ekslik on kaebaja seisukoht, et hankija avalikkusele suunatud tahteavaldust tõlgendades on ainuvõimalik sellest välja lugeda, et hankija tahe oli arvata GNSS-RTK püsijaamade võrgu juhtimiskeskus kõikide GNSS-seadmete hulka, millele tuleb osutada hooldusperioodil tugiteenust. VAKO, halduskohus, hankija ega kolmas isik ei jaga sellist tõlgendust, mistõttu ei saa pidada kaebaja pakutud tõlgendust ainuvõimalikuks. Hankijal on õigus juhtimiskeskuse riistvara hooldusteenust sama hanke raames mitte tellida. GNSS-RTK püsijaamade võrgu juhtimiskeskuse serverite (s.t mitte ainult tarkvara) hooldus võib olla küll vajalik, kuid see ei olnud riigihanke esemeks. Hooldusperioodil ei tule tagada ööpäevaringset tugiteenust. HD p-s 8.7 ja selle alapunktides on kehtestatud üksnes juhtimiskeskuse tarkvarale esitatavad nõuded, mida ei saa laiendada hooldusteenusele esitatavatele nõuetele. Kaebaja seisukohad HD punktide 8.6.1 ja 8.7.1 kohta on ekslikud. HD punktist 8.6.1 tuleneb, et serverite konfiguratsioon ja arv peab juhtimiskeskuse tarkvara veatu toimimise võimaldama, mitte pakkuja ei pea juhtimiskeskuse riistvara veatut toimimist tagama. Punktiga 8.7.1 on hankija soovinud, et GNSS-RTK püsijaamade võrgu juhtimiskeskuse tarkvara töötaks ööpäevaringselt, mitte seda, et hooldusteenuse osutamine toimuks ööpäevaringselt. Kaebaja tegi pakkumuse suuremas mahus, kui hankija ette nägi. See ei saa muuta kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamist õigusvastaseks. Pakutud hinna kontrollikohustus tekib hankijal üksnes juhul, kui esineb kahtlus pakkumuse maksumuse põhjendatuses. Halduskohtu otsuse p-ga 16 ja VAKO otsuse p-dega 10.1-10.4 on ammendavalt selgitatud, miks hankijal ei pidanud tekkima mingit kahtlust kolmandate isikute pakkumuse osas. 8
(10)3-13-1989 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse muutmiseks ega tühistamiseks.

§ 201

lg 4 näeb ette, et kui ringkonnakohus jätab halduskohtu otsuse muutmata ja järgib halduskohtu otsuse põhjendusi, ei pea ringkonnakohus oma otsust põhjendama. Eeltoodud sättele tuginedes märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.

  1. Apellandi etteheited halduskohtule materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise, tõendite ebaõige hindamise või hindamata jätmise osas on põhjendamatud. Apellant kordab juba varasemas menetluses esitatud seisukohti, et hanke esemeks oli ka juhtimiskeskuse riistvara garantiiperioodi järgne hooldus, tugiteenus pidi olema tagatud ööpäevaringselt (24/7) ja kolmandate isikute pakkumus ei vastanud selle arvestamata jätmise tõttu HD-s esitatud tingimustele. Apellant tugineb seejuures HD p-dele 8.6.1 ja 8.8.
  2. Nimetatud punktid käsitlevad nõudeid juhtimiskeskuse riistvarale ja tarkvarale ega puuduta garantii- ja hooldusnõudeid. Viimati nimetatud nõuded on esitatud HD p-des 9.1 (nõuded tarnitavate seadmete ja tarkvara garantiile ning hooldusele garantiiperioodi jooksul) ja 9.2 (nõuded tarnitavate seadmete ja tarkvara tugiteenusele hooldusperioodi jooksul). P-st 9.1.2 selgub, et juhtimiskeskuse riistvara garantiiaeg on 5 aastat on-site reageerimisajaga hiljemalt järgmisel tööpäeval ja töövõime taastamisajaga hiljemalt kolme tööpäeva jooksul. P 9.2 ei püstita juhtimiskeskuse riistvara hooldusele mingeid nõudeid, rõhutades üksnes, et tugiteenus tuleb tagada kõigile pakkumuses kirjeldatud GNSSseadmetele. Nagu halduskohus põhjendatult märkis, tuleneb HD p-st 8.1.3, et eelnimetatud seadmete koosseisu ei kuulu juhtimiskeskuse riistvara. Ebaõige ja eeltoodud punktidega kooskõlas pole apellandi järeldus, et hooldusperioodil on nõutud ööpäevaringse tugiteenuse rakendamist. Apellant on rõhutanud mõistliku isiku arusaama tahteavalduse tõlgendamisel ja lisanud kaebusele tõendid (kaebuse lisad 12 ja 13), mille kohaselt spetsialistide arvamuse kohaselt peaks serveri hooldus hõlmama nii riist- kui ka tarkvara hooldust ööpäevaringselt. Ringkonnakohus nõustub kaebajatega, et avatud hankemenetluses tehtud pakkumine pole suunatud kindlale isikule ja avalikkusele suunatud tahteavalduse tõlgendamisel tuleb TsÜS § 75 lg 2 kohaselt lähtuda mõistliku isiku arusaamast, kuid tahteavaldust tõlgendatakse juhul, kui on tekkinud kahtlus või vaidlus selles, milliste õiguslike tagajärgede saavutamise eesmärgiga oli tahteavaldus tehtud. Ringkonnakohtu hinnangul välistab HD p 9 sõnastus võimaluse tõlgendada muid HD punkte selliselt, et tugiteenust soovitakse osta ka juhtimiskeskuse riistvarale. Mõistlikule isikule peaks olema ilmne, et nõuded garantiiremondile või hooldusele on kehtestatud alajaotuses pealkirjaga „Nõuded tarnitavate seadmete ja tarkvara garantiile ning hooldusele“, mitte riistvara ja tarkvara nõudeid kehtestavates alajaotustes. Kuna apellant on HD-s nõutud hooldusteenuse mahtu arvestanud ebaõigesti, on ilmselt ebaõige ka tema hinnang kolmandate isikute pakkumuste põhjendamatult madala hinna osas.
  3. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud

§ 108lg 1 alusel apellandi kanda.

Halduskohtu otsusega mõisteti kaebajatelt solidaarselt kolmanda isiku kasuks välja 925,50 eurot esindajatasu ning jäeti vastustaja taotlus 2450,87 euro esindajatasu väljamõistmiseks rahuldamata. Vastustaja on apellatsioonimenetluses taotlenud kaebajatelt 1273,09 euro esindajatasu väljamõistmist, leides, et riigihankest tuleneva vaidluse näol oli tegemist vastustaja igapäevase põhitegevuse raamest väljuva vaidlusega, mistõttu kulude hüvitamine on põhjendatud. Kulude kandmine on tõendatud. Kolmas isik on taotlenud apellatsiooniastmes 450 euro esindajatasu hüvitamist, kulude kantus on tõendatud. Ringkonnakohus ei pea sarnaselt halduskohtuga käesolevat vaidlust vastustaja põhitegevusest väljuvaks – vaidlus puudutas vastustaja põhitegevuseks vajalike seadmete ja tarkvara hanke objekti määratlemist ning selles osas pidid kõige pädevamad olema vastustaja ametnikud, kes hanke ette valmistasid – ja jätab esindajatasu

§ 109lg 6 alusel vastustaja enda kanda.

Kolmanda isiku menetluskulud tuleb kaebajatelt

§ 108lg 8 alusel välja mõista. 9

(10)3-13-1989 /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.