Obsah (5)

§ 132§ 29§ 123§ 87§ 69

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. september 2013 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-13-1991 (94001300160) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi

§ 132

p 1, § 133-135 kohus OTSUSTAS: Oleg Razzorenov´i, Aleksandr Pshenichnikov´i ja Valeri Kuzakhmetov´i kaebused Keskkonnainspektsiooni keskonnakaitse vaneminspektor Ilmar Mägi 25.03.2013.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 94001300160 rahuldada. Tühistada Keskkonnainspektsiooni keskonnakaitse vaneminspektor Ilmar Mägi 25.03.2013.a 1 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 94001300160 ning lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 sätestatud alusel.

Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates

1. oktoobrist 2013.a. MENETLUSE KÄIK 25.02.2013 koostas Keskkonnainspektsiooni juhtivinspektor Ilmar Mägi väärteoprotokolli väärteoasjas nr 94001300160 selle fakti kohta, et xxx koordinaatides N 58° 55' 476" E 27 ° 05' 328" kell 15:05 järelevalve käigus peatati kutseliste kalurite xxx, mille taha oli haagitud kelk. Kutselisteks kaluriteks olid Valery Kuzakhmetov, Aleksandr Pshenichnikov ja Oleg Razzorenov, kes esitasid kutselise kaluri kalapüügiloa nr IV
2. Kalapüügiloa nr IV130067 kannete kohaselt on loa xxx) ning kutselisteks kaluriteks on Oleg Razzorenov (ik 37007222213), Valery Kuzahmetov (ik 36308272249) ja Alexander Pshenichnikov (ik 37806032238). Kutselise kaluri kalapüügiloaga nr IV130067 on lubatud teostada püüki 40 nakkevõrguga ja 5 ääre/avavee mõrraga. Kalurid esitasid rannapüügipäeviku nr 0019343, mille lehe nr 0281356 järgi on näha, et kalurid Oleg Razzorenov, Valery Kuzakhmetov ja Alexander Pshenichnikov on kontrollinud 02.02.2013.a Peipsi järvel 10 nakkevõrku, kuid kalakogused olid kontrollimise hetkel märkimata. Kelgus oli üks kast latikatega, 1 kast haugidega ja 1 kast kohadega. xxx poolt lumele jäänud jälgedel, umbes 100 -150 meetri kaugusel oli kutseliste kalurite Valery Kuzakhmetovi, Aleksandr Pshenichnikovi ja Oleg Razzorenovi poolt mahajäetud valget värvi kott, mis asus saani jälgedel. Läheduses muid isikuid ei olnud ja ka puudusid muude mootorsõidukite jäljed koti lebamise kohas. Kotisuu oli kinni nööritud musta värvi nööriga. Koti avamisel oli näha värskeid, väiksemat mõõtu kohasid. Kutseliste kalurite Oleg Razzorenovi, Valery Kuzahmetovi ja Alexander Pshenichnikovi juuresolekul toimus kohade mõõtmine kasutades mõõtealust nr 13 (Kalibreerimistunnistus nr ATLL-09/1286 ja loendamine. Kotis oli kokku 53 koha, millest 2 oli mõõdulist koha ja 51 alamõõdulist koha. xxx xxx järele kinnitatud kelgus on ladustatud ühte kasti 12 koha, millest kõik on mõõdulised kohad. Kokku oli püütud kutseliste kalurite Oleg Razzorenovi, Valery Kuzahmetovi ja Alexander Pshenichnikovi poolt 65 koha. Kalapüügiseadus § 20 lg 2 järgi on kalapüügil keelatud püüda kala, mille pikkus värskena on väiksem kalapüügieeskirjaga sätestatud alammõõdust. Alamõõdulise kala kaaspüügi tingimused sätestatakse kalapüügieeskirjaga. Kalapüügiseadus § 17 lg 1 järgi kehtestatud Kalapüügieeskirja (Vabariigi Valitsuse 09.mai 2003.a määrus nr 144) § 44 lg 3 järgi võib Keskkonnaminister ajutiselt suurendada või vähendada kalade kaaspüügimäära xxx järvel, kui see on vajalik tulenevalt Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise xxx järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel moodustatud xxx xxx soovitustest. Keskkonnaministri 18.12.2012.a määruse nr 42 (Ajutised püügikitsendused xxx. aastal) § 3 järgi on Peipsi järvel 2 kaldast arvates kaugemal kui 1 kilomeeter ning xx järvel kaldast arvates kaugemal kui 500 meetrit on
3. jaanuarist
4. aprillini
5. a kalapüügil mitte vähema kui 130 millimeetrise silmasuurusega nakkevõrkudega lubatud alamõõdulise koha kaaspüük kuni 25% arvuliselt kohasaagist. Seega peab kohapüügil võrgupüügil moodustuma saagis mõõduliste kohade osakaal vähemalt 75 % ja alamõõduliste osakaal mitte rohkem kui 25%. Sündmuskohal kalurite Oleg Razzorenovi, Valery Kuzahmetovi ja Alexander Pshenichnikovi poolt mootorsaani reg nr 99-SL oli ühe kasti sees 12 mõõdulist koha. Mootorsaani jälgedel olevas valges plastikaat kotis oli kokku 53 koha, millest 2 olid mõõdulised kohad ning 51 alamõõdulised kohad. Seadusliku võrgupüügi kogusaak oleks seega 14 koha puhul järgmine: 14 koha = 75%) ja X =25%. X= 3,5 koha. Seadusliku võrgupüügi kogusaak oleks seega 14 koha puhul 17,5 koha ehk 14 mõõdulise koha puhul ei tohi kaaspüügis olla üle 3 alamõõdulise koha. Kuna kohade kogusaak oli kalapüügiloa IV130067 alusel 65 koha, millest mõõdulisi oli 14 ning alamõõdulisi lubatud 3 koha asemel 51 siis on kaaspüügi osas lubatust rohkem 48 alamõõdulist koha. Sellise tegevusega Oleg Razzorenov, Valery Kuzahmetov ja Alexander Pshenichnikov rikkusid Kalapüügiseaduse § 20 lg 2 ning tegu on kvalifitseeritud Kalapüügiseaduse § 23¹ lg 1 alusel. 25.03.2013 tegi Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor Ilmar Mägi väärteoasjas otsuse, milles pidas tõendatuks Oleg Razzorenov´i, Aleksandr Pshenichnikov´i ja Valeri Kuzakhmetov´i poolt Kalapüügiseaduse § 23¹ lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ja määras isikutele karistusena igaühele 175 trahviühikut summas 700 eurot. 09.04.2013 esitasid Oleg Razzorenov, Aleksandr Pshenichnikov ja Valeri Kuzakhmetov kohtule kaebused nimetatud otsuse peale. KAEBUSTE SISU Menetlusalused isikud ei ole neile süüksarvatud väärtegu toime pannud. 02.02.2013 pidasid Keskkonnainspektsiooni töötajad I.Mägi ja I.Kask Valeri Kuzakhmetovi, Aleksandr Pshenichnikovi ja Oleg Razzorenovi kinni Peipsi järvel, umbes 1 km kaldast Lohusuu sadama kandis. Nad olid mootorsaaniga reg. Nr. 99-SL ning olid tagasiteel võrkude kontrollimiselt. Neil olid kaasas kõik vajalikud dokumendid, mille alusel nad, kui elukutselised kalurid, teostasid kalapüüki. Keskkonnainspektsiooni töötajad selgitasid neile, et kinnipidamise eesmärgiks oli kontrollida nende ja mootrsaani dokumente, et tuvastada kalapüügi eeskirjade rikkumisi. Nende dokumendid olid korras. Mootorsaanis oli nende poolt püütud kala mitte suures koguses ning lubatud suurusega, nimelt 20 kg haugi, 10 kg latikat ning 12 tk. koha. Kala mõõdeti üle ning pretensioone nende suhtes polnud. Peale seda sõitis üks Keskkonnainspektsiooni töötajatest neist 150-200 m kaugusele, seejärel tuli tagasi ning võttis enda mootrosaanist välja mingi koti, milles oli koha. Selle kala lugesid Keskkonnainspektsiooni inspektorid kohapeal üle ning mõõtsid. Seal oli 53 koha, millest 51 olendit olid alamõõdulised. Järeldused Valeri Kuzakhmetovi, Aleksandr Pshenichnikovi ja Oleg Razzorenovi süü kohta põhinevad täies ulatuses Keskkonnainspektsiooni töötajate oletustel, mis on lubamatu. Mingeid objektiivseid tõendeid, et 51 alamõõdulist koha oli püütud nende poolt, asja materjalides ei ole. Samuti pole tõndeid selle kohta, et kusagilt kohale toodu ning Keskkonnainspektsiooni töötajate mootorsaanist välja võetud kott kalaga kuulub neile. Sündmuskoha vaatluse protokoll, skeemid ning fototabelid selle juurde tõestavad seda, et menetlusalused isikud asusid (kui uskuda Keskkonnainspektsiooni töötajaid) 150-200m kaugusel nende poolt leitud kotist, milles oli alamõõduline koha. Menetlusalused isikud seda kotti ei näinud. 3 Nimetatud sündmuskoha vaatluse protokoll, on menetlusaluste isikute meelest, ebausaldusväärne tõend, kuna ei kajasta objektiivselt sündmuskoha olukorda, vaid kujutab endast inspektor Ilmar Mägi põhjalikke ütlusi. Antud asjas pole mingeid ekspertiise ega uurimusi tehtud. Menetlusalustele isikutele teatati, et kuna koti leidmise piirkonnas antud hetkel kedagi peale meie ei olnud, siis tähendab oli see kala püütud nende poolt. Oleg Razzorenov, Aleksandr Pshenichnikov ja Valeri Kuzakhmetov palusid tüstada Keskkonnainspetsiooni 25.03.2013 otsus ning lõpetada väärteomenetlus. KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohtuistungil ülekuulatud menetlusalune isik Valeri Kuzakhmetov andis ütlusi, et 02.02.2013 olid nad Pchenichnikovi ja Razzorenoviga Peipsi järvel võrkusid kontrollimas ning tagasiteel peatasid neid inspektorid. Üks inspektoritest sõitis ära ja tuli tagasi mingi kotiga, kus oli koha. See kala polnud nende oma. Nende kala oli saanis kastides. Ta ei näinud mingit kotti, kui nad sõitsid. Kohtuistungil ülekuulatud menetlusalune isik Aleksandr Pshenichnikov andis ütlusi, et 02.02.2013 olid nad järvel võrke kontrollimas. 3 km enne kallast peatasid neid inspektorid ning kontrolliti dokumente. Inspektor Kask sõitis ära ning tuli tagasi kotiga, milles oli kala. See polnud nende kala. Neile ei pakutud sõita koti asukohta. Kohtuistungil ülekuulatud menetlusalune isik Oleg Razzorenov andis ütlusi, et neid peeti järvel kinni ning teine inspektor sõitis ära kuni 1 km kaugusele, tuli tagasi määrdunud kotiga, milles oli kala. Nad ütlesid, et see pole nende kala, kuid inspektorid hakkasid sed ikkagi mõõtma ja pildistama. Keegi ei palunud neil minna koti leidmise kohta. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud Ivo Kask selgitas, et 02.02.2013 kella 15 paiku nägid nad Peipsi järvel saani, mis peatus nendest 1 km kaugusel. Nendele lähenedes haakasid nad liikuma. Saanis oli 3 kutselist kalameest. Ta nägi koti taolist eset eemal saani jälgedel ja tõi selle saani juurde. Kotis oli alamõõduline kala. Ta rääkis kaluritele kotist, kuid nad ütlesid, et ei tea sellest midagi. Tema pildistas. Kohtuistungil avaldati toimikust nr 4-13-1991 järgimised materjalid: Lk 11-13 – sündmuskoha vaatluse protokoll. Lk 14-16 – sündmuskoha kaardid. Lk 17 – kalade mõõtlistabel. Lk 18-19 – kalade mõõtmistulemused. Lk 20-21 – kalibreerimistunnistus mõõtealusele. Lk 22-31 – fototabelid. Lk 32 – kiiresti rikneva asitõendi suhtes rakendatava meetme määrus. Lk 33 – kiiresti rikneva asitõendi hävitamise akt. Lk 34 – xxx kaaluleht. Lk 35 – kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akt. Lk 38-40 – rahvastikuregistri andmed menetlusaluste isikute kohta. Lk 42-43 – pretensioon summas 2400 EUR. Lk 56-57 – 25.02.2013 väärteoprotokoll. Lk 58-61 – 25.03.2013 otsus. KOHTU PÕHJENDUSED 4 Kohus, ära kuulanud menetlusalusde isikud, tunnistajad, kohtuvälise menetleja ametniku, vahetult uurinud asjas esitatud tõendid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendid nende kogumis, leiab, et Valeri Kuzakhmetovi, Aleksandr Pshenichnikovi ja Oleg Razzorenovi kaebused on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele.

§ 123

kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.

§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kalapüüdiseaduse § 20 lg 2 kohaselt on kalapüügil keelatud püüda kala, mille pikkus värskena on väiksem kalapüügieeskirjaja sätestatud alammõõdust. Alamõõdulise kala kaaspüügi tingimused sätestatakse kalapüügieeskirjaga. Kalapüügieeskirja § 44 lg 3 kohaselt võib Keskkonnaminister ajutiselt suurendada või vähendada kalade kaaspüügimäära xxx xxx, xxxjärve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel moodustatud Valitsustevahelise xxve Kalapüügi Komisjoni soovitustest. Keskkonnaministri 18.12.2012.a määruse nr 42 (Ajutised xxx- xx § 3 kohaselt on Peipsi järvel kaldast arvates kaugemal kui 1 kilomeeter xxx kaldast arvates kaugemal kui 500 meetrit on

1. jaanuarist
2. aprillini
3. a kalapüügil mitte vähema kui 130 millimeetrise silmasuurusega nakkevõrkudega lubatud alamõõdulise koha kaaspüük kuni 25% arvuliselt kohasaagist. Kalapüügiseaduse § 23-1 lg 1 sätestab vastutuse kala,- jõesilmu- või vähipüügi või selle korraldamise eest keeluajal või -alal või keelatud vahenditega või loata või loa nõudeid rikkudes, samuti muude kala püügi, kalavaru kaitse või kasutamise nõuete rikkumise eest või kala ostu või müügi nõuete rikkumise eest või kala, mille päritolu ei ole tõendatav, käitlemise eest, või keelatud elektripüügivahendi kasutamise, valmistamise, omamise, ladustamise, võõrandamise või transportimise eest. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õugusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktstruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel konttrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrolltasandile (RKKK 3-1-1-74-10). Käesolevas väärteoasjas on süüdistus esitatud Valeri Kuzakhmetovile, Aleksandr Pshenichnikovile ja Oleg Razzorenovile selles, xxx 476" E 27 ° 05' 328" kell 15:05 järelevalve käigus peatati kutseliste xxx, mille taha oli haagitud kelk. Kutselisteks kaluriteks olid Valery Kuzakhmetov, Aleksandr Pshenichnikov ja Oleg Razzorenov, kes esitasid kutselise kaluri kalapüügiloa nr IV
4. Kalapüügiloa nr IV130067 kannete kohaselt on loa omanikuks xxx xxx (registrikood 11297018) ning kutselisteks kaluriteks on Oleg Razzorenov (ik 37007222213), Valery Kuzahmetov (ik 36308272249) ja Alexander Pshenichnikov (ik 37806032238). Kutselise kaluri kalapüügiloaga nr IV130067 on lubatud teostada püüki 40 nakkevõrguga ja 5 ääre/avavee mõrraga. Kalurid esitasid rannapüügipäeviku nr 0019343, mille lehe nr 0281356 järgi on näha, et kalurid Oleg Razzorenov, Valery Kuzakhmetov ja Alexander Pshenichnikov on kontrollinud 02.02.2013.a Peipsi järvel 10 nakkevõrku, kuid kalakogused olid kontrollimise hetkel märkimata. Kelgus oli üks 5 kast latikatega, 1 kast haugidega ja 1 kast kohadega. Mootorkelgu reg nr 99-SL poolt lumele jäänud jälgedel, umbes 100 -150 meetri kaugusel oli kutseliste kalurite Valery Kuzakhmetovi, Aleksandr Pshenichnikovi ja Oleg Razzorenovi poolt mahajäetud valget värvi kott, mis asus saani jälgedel. Läheduses muid isikuid ei olnud ja ka puudusid muude mootorsõidukite jäljed koti lebamise kohas. Kotisuu oli kinni nööritud musta värvi nööriga. Koti avamisel oli näha värskeid, väiksemat mõõtu kohasid. Kutseliste kalurite Oleg Razzorenovi, Valery Kuzahmetovi ja Alexander Pshenichnikovi juuresolekul toimus kohade mõõtmine kasutades mõõtealust nr 13 (Kalibreerimistunnistus nr ATLL-09/1286 ja loendamine. Kotis oli kokku 53 koha, millest 2 oli mõõdulist koha ja 51 alamõõdulist koha. Mootorsaani reg nr 99-SL järele kinnitatud kelgus on ladustatud ühte kasti 12 koha, millest kõik on mõõdulised kohad. Kokku oli püütud kutseliste kalurite Oleg Razzorenovi, Valery Kuzahmetovi ja Alexander Pshenichnikovi poolt 65 koha. Sellise tegevusega panid Valeri Kuzakhmetov, Aleksandr Pshenichnikov ja Oleg Razzorenov toime Kalapüügiseaduse § 20 lg 2 rikkumise, mis on kvalifitseeritav Kalapüügiseaduse § 23-1 lg 1 järgi. Käesolevas väärteoasjas koostatud väärteoprotokollist ja otsusest tuleneb, et isikuid süüdistatakse selles, et nad püüdsid kala Kalapüügiseaduse § 20 lg-s 2 nõuete rikkudes, st panid toime Kalapüüdiseaduse § 23-1 lg 1 ettenähtud väärteo. Kuid menetlusalustele isikutele esitatud süüdistuses kirjeldatakse keskkonnainspektsiooni ametnike tegevusi, menetlusaluste isikute juures olevate dokumentide sisu, kelgus oleva ja leitud kotis oleva kala kogust jne, kuid menetlusaluste isikute tegevused on märgitud ühe viimase lausega: „Kokku oli püütud kutseliste kalurite Oleg Razzorenovi, Valery Kuzahmetovi ja AlexanderPshenichnikovi poolt 65 koha“. Süüdistuses puuduvad andmed väärteo toimepanemise aja, viisi ja tehiolude kohta. Kohtud on väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega (

§ 87), mis tähendab eelkõige seotust teokirjeldusega (vt RKKKo nr 3-1-1-75-03).

Seetõttu peab juba väärteoprotokollis olema kirjeldatud tegu, mida menetlusalune isik oleks pidanud tegema. See tuleneb ka

§ 69

lg 2 p-st 1, mille kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida väärteo lühike kirjeldus. Nimetatud nõue tähendab, et väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu, väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud (RKKK 3-1-1-80-06). Kohus kontrollib süüteokoosseisu olemasolu, alustab süüteokoosseisu objektiivsest küljest, lähtudes esitatud süüdistuse raamest. Väärteoasjas puudub vaidlus, et Valeri Kuzakhmetov, Aleksandr Pshenichnikov ja Oleg Razzorenov on kutselised kalurid, kes tegelevad kalapüügiga ja kes kolmekesi käisid 02.02.2013 Peipsi järvel võrgusid kontrollimas. Kohtul tuleb tuvastada kas püüdsid Valeri Kuzakhmetov, Aleksandr Pshenichnikov ja Oleg Razzorenov kala, mille pikkus värskena oli väiksem kalapüügieeskirjaja sätestatud alammõõdust. Selleks on vajalik anda hinnangut kohtuvälises menetluses kogutud ja kohtuistungil vahetult uuritud tõenditele. Väärteomenetlust alustati esimese menetlustoiminguga – sündmuskoha vaatlusega, mille kohta koostati protokolli. KrMS § 87 lg 1 p 1, lg 2 kohaselt vaatlusprotokolli kankakse sündmuskoha olustiku kirjeldus. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ei kanta uurimistoimungus osalenud isiku seletusi ega vaatluse ajal tehtud jälitustoimungute andmed. Käesolevas väärteoasjas sündmuskoha vaatlust alustatakse 02.02.2013 kell 15:30 Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse juhtivinspektori Ilmar Mäe poolt sellega, et juhtiv 6 inspektor teostab järelevalvet Peipsi järvel, näeb liigutavat mootorsaani ja sõidab mootorsaani juurde. Sündmuskoha vaatluse protokollis kirjeldab juhtivinspektor täpselt oma tegevusi (keskkonnainspektsioiini mootorsaaniga jään seega Lohusuu sadama ja kaldale sõitnud mootorsaani vahele; olles jõudnud eemal seisnud mootorsaanile jne), oma ostustusi (otsustan kell 15:40 keskkonnainspektsiooni mootorsaaniga sõita eemal seisva mootorsaani juurde), oma nägemisi/mida ta nägi (…näen, et mehed hüppavad saanile, …lumel näen kotti… jne). Protokoll on väga detailne, kuid sinna on kantud mitte olustiku kirjedus, vaid keskkonnainspektsiooni ametniku ütlused. Kohtu hinnangul väärteoprotokoll ei vasta KrMS § 87 lg 1 p-s 1, lg-s 2 sätestatud nõuetele. Samuti informatsioon, mis sisaldub protokollis – on isiku ütlused, mis vormistatakse teise menetlusdokumendina. Ilmar Mägi on käesoleva väärteoasja menetleja ning Keskkonnainspektsiooni esindaja kohtus, seega tema ütlused ei saa olla tõendiks väärteoasjas. Tunnistaja Ivo Kask ütlustest tuleneb, et olles juba Valeri Kuzakhmetovi, Aleksandr Pshenichnikovi ja Oleg Razzorenovi mootorsaani juures, nägid nad koos Ilmar Mäega mootorsaanist eemal olevat kotti. Tunnistaja läks sinna, tegi fotod ja tõi koti mootorsaani juurde. Ilmar Mägi ei ole koti leidmise koha peal käinud. Seega kohal, kus leiti kott, väärteoprotokolli koostanud isik ei viibinud, kuid sündmuskoha vaatluse protokollis on kirjeldatud leitud koti ja koti asukoha tehiolusid: „on näha valget värvi plastikkiududest kott, millel on rohelise värviga võõrkeelsed kirjed. Kotisuu on kinni nööritud musta värvi nööriga. Kott asub mootorkelgu reg nr 99-SL poolt lumele tekitatud jälgede peal. Läheduses muid isikuid ei ole ja ka puuduvad muude mootorsõidukite jäljed koti lebamise kohas. Seejärel määrame koti asukoha….“ Menetlustoimingu protokolli koostaja peab viibima menetlustoimingu juures, sest oma allkirjaga kinnitab ta, et menetlustoiming tehti just sellisel viisil, nagu see on protokollis kajastatud (RKKK 3-1-1-31-11). Tõendit on alust käsitada lubamatuna muuhulgas siis, kui selle saamisel on aset leidnud mitmed ja eraldivõetult mitteolulised menetlusõiguse rikkumised. Sellist eraldivõetult mitteoluliste rikkumiste kogumit on põhjust käsitada menetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes siis, kui menetleja on tõendi saamisel menetlusõigust rikkunud korduvalt ja tahtlikult (RKKK 3-1-1-31-11). Ülaltoodu alusel leiab kohus, et väärteoprotokoll on lubamatu tõend käesolevas väärteoasjas, ning jätab väärteoprotokolli tõendite hulgast välja. Kohtuistungil andis tunnistajana ütlusi Ivo Kask, kes on Keskkonnainspektsiooni töötaja ja viibis koos Ilmar Mäega sündmuskohal. Sündmuskoha vaatlusel osales Ivo Kask asjatundjana, kuid kohtuistungil antud ütluste kohaselt teostas ta pildistamist, fikseeris kuriteo toimepanemise jälgi, st kogus tõendeid väärteoasjas ning oli väärteoasja menetleja. Menetleja võib olla tõendi koguja, kontrollija, uurija või hindaja, kuid mitte enda edasiseks menetlustegevuseks tõendi looja. Mõistetavalt saab kohtuvälise menetleja ametnik menetluse käigus teavet faktilistest asjaoludest, millel on väärteomenetluses tähtsust. Need asjaolud tuleb menetlusseaduses sätestatud korras tõendina vormistada, võimaldamaks nende kasutamist tõendamisel (RKKK 3-1-1-73-08). Kriminaal- ja väärteomenetluse käigus menetleja sattumisel tunnistaja rolli tuleb menetlusrollist loobuda (RKKK 3-1-1-43-05). 7 Väärteomenetluse seadustiku muutmise seadusega (vastu võetud 19.06.2013) § 31-3 lg 1 on küll antud kohtuvälise menetleja ametnikule võimalus osaleda menetluses tunnistajana, kuid käesoleva seaduse säte ei kehtinud Valeri Kuzakhmetovile, Aleksandr Pshenichnikovile ja Oleg Razzorenovile inkrimineeritud väärteo toimepanemise ajal. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et Ivo Kase ütlused ei ole tõendiks käesolevas väärteoasjas, ning jätab ütlusi tõendite hulgast välja. Menetlusalused isikud Valeri Kuzakhmetov, Aleksandr Pshenichnikov ja Oleg Razzorenov oma süüd ei tunnistanud ja seletasid, et 02.02.2013 olid nad kolmekesi Peipsi järvel võrkusid kontrollimas ning tagasiteel peatasid neid KKI inspektorid. Üks inspektoritest sõitis ära ja tuli tagasi mingi kotiga, kus oli koha. See kala polnud nende oma. Nende kala oli saanis kastides. Menetlusalused isikud ei näinud mingit kotti, kui nad sõitsid. Kohtulikul uurimisel avaldas ja uuris kohus sündmuskoha vaatlusprotokolli lisa – skeem, väljatrükid internetist, kalade mõõtmistulemused, mõõteseadme kalibreerimistunnistus, fototabelid (tl 14-31). Fototabelist nr 6 (tl 27) on näha mootorsaani jäljed lumel, jäljede peal lamava koti ning jäljede kaugel mootorsaani inimestega. Kuid fotolt ei selgu, et jäljed viivad just KKI ametnikke poolt kinni peetud saani juurde. Fototabeliga ei saa tuvastada, et fotol nr 6 olev kott lamab Valeri Kuzakhmetovi, Aleksandr Pshenichnikovi ja Oleg Razzorenovi mootorsaani jäetud jälgedel, et kott kuulub nendele ja see on nende poolt ära visatud. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et käesolevas väärteoasjas puuduvad tõendid selle kohta, et Valeri Kuzakhmetov, Aleksandr Pshenichnikov ja Oleg Razzorenov püüdsid kala, mille pikkus värskena oli väiksem kalapüügieeskirjaja sätestatud alammõõdust, et nad rikkusid Kalapüügiseaduse § 20 lg 2 sätestatud. Kuna Valeri Kuzakhmetov, Aleksandr Pshenichnikov ja Oleg Razzorenov tegudes puudub Kalapüüdiseaduse § 23-1 lg 1 objektiivne koosseis, ei siirdu kohus järgmisele kontrolltasandile - subjektiivse koosseisu, õigusvastasuse ning süü tasanditele. Kohtuvälise menetleja poolt vastuvõetud otsus põhineb ka objektiivsetel asjaoludel, et kotis olev kala oli värske, jäätumata ning läheduses muid isikuid peale Valeri Kuzakhmetovit, Aleksandr Pshenichnikovit ja Oleg Razzorenovit ei olnud. Kohtu arvamusel kasutas antud juhul kohtuväline menetleja nn välistamismeetodit, kuid kohtuvälise menetleja otsuse põhjendustes peavad kajastuma argumendid, miks kalaga kott ei oleks võinud olla jäetud teiste isikute (kalurite) poolt. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole analüüsinud kõiki võimalikke versioone ning väärteomenetluse käigus tuvastatu võimaldab teha ka teistsuguseid järeldusi. Peipsi järvel on palju kalureid, kes tegelevad kalapüügiga iga päev (käivad järvel, panevad kalavõrke, kontrollivad neid), kalurid liiguvad järvel mootorsaaniga ning arvestades 02.02.2012 kell 15.30 Peipsi järvel olnud olustiku tingimusi – ilm sademeteta, külma umbes -2 o C (tl 11), võis kala olla kotis värske, külmumata mitme tunni jooksul. Seega ei ole välistatud, et kala ei või olla jäetud teiste isikute poolt. Lähtudes ülalmainitust leiab kohus, et Valeri Kuzakhmetovi, Aleksandr Pshenichnikovi ja Oleg Razzorenovi kaebused tuleb rahuldada, tühistada Keskkonnainspektsiooni keskonnakaitse vaneminspektor Ilmar Mägi 25.03.2013.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 94001300160 ning lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 sätestatud alustel.

8 /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 9