← Eesti

2-12-56062/22

Obsah (6)§ 160§ 146§ 147§ 143§ 142§ 144

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 29.08.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-56062 Tsiviilasi Aktsiaselt

) § 147 lg 3 järgi algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik saab arve esitada. Kuna lõpparvel nr A-13346600 oli tasumise tähtajaks märgitud 30.09.2009, siis algas nõude 2

(6)aegumistähtaeg 31.12.2009 ja nõue aegus 31.12.2012. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 28.12.2012, millega aegumine peatus

§ 160lg 2 p 3 alusel.

04.06.2013 selgitas hageja kohtule, et põhivõlgnevus summas 59,72 eurot kujuneb järgmiselt: lõpparve summas 184,71 eurot – lõpparvel märgitud viivis 0,68 eurot – seadmete väärtus 124,31 eurot. Seadmete väärtus kokku on 124,31 eurot, millest 9,59 eurot on digi-tv kaart (arve nr NA-10306) ja 114,72 eurot digiboks (arve nr NA-10307) = 124,31 EUR. Lõpparve nr A-13346600 sisaldab kõiki võlgnetavaid summasid, sh seadmete väärtust. Seega rahaline põhinõue on 184,03 eurot, mis koosneb kahjuhüvitisest tagastamata seadmete eest summas 124,31 eurot ja lepingutest tulenevast põhivõlgnevusest summas 59,72 eurot. Põhinõudelt on arvutatud ka viivist. Ka hagiavalduse lisaks olevast saldost (arveldused kliendiga) nähtub, et seisuga 01.09.2009, mil esitati lõpparve nr A-13346600, oli kostja koguvõlgnevus ilma viiviseta 184,03 eurot. Kostja ei ole üheski tema poolt esitatud vastuses vaidlustanud põhinõuet ületavat viivist. Lepingu ülesütlemise teateid hageja ei säilita. Kostja ei ole ülesütlemise osas vastuväiteid esitanud. Kuna kostja ei ole seadmeid tagastanud, esitas hageja kostjale seadmete (digi-tv kaadi ja digiboksi) väärtuse hüvitamiseks arved nr NA-10306 ja NA-10307 ning 01.09.2009 lõpparve nr A-13346600, mis sisaldas kõiki maksmisele kuuluvaid summasid. Kostja vastuväited Kostja arvates on nõue aegunud. Hageja ei ole kohtueelselt soovinud asja lahendada ja on oodanud pea 3 aastat hagi esitamisega. Hageja nõue ei ole põhjendatud 100 euro ulatuses. Viivisenõue ei tohi ületada põhivõlgnevust, nimetatud põhimõte tuleneb seadusest ja kohtupraktikast. 27.05.2013 teatas kostja kohtule, et võtab hageja nõude 100 euro ulatuses omaks, kuid vaidlustab ülejäänud osas. 25.06.2013 teatas kostja, et pakub hagejale kompromissina 100 eurot. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud hagiga, kostja vastusega hagile ning menetluses esitatud seisukohtadega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et aktsiaseltsi XXX hagi XXX vastu võla väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hagejale välja 109,74 eurot, millest põhivõlg 54,87 eurot ja viivis 54,87 eurot. Aegumise vastuväide Vaidlustamata asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 11.03.2009 tähtajatu liitumis- ja teenuste osutamise lepingu (t.lk 27) kostjale televisiooniteenuse (zuum-tv) kasutamise võimaldamiseks, mille alusel andis hageja kostjale üle digiboksi, koos selle juurde kuuluvate komplektiosadega ja digi-tv kaardi. Lepingu lahutamatuks osaks on hageja üldtingimused (t.lk 28-35), hinnakiri ja osutatavate teenuste spetsifikatsioonid, millega tutvumist on kostja allkirjaga kinnitanud. Liitumiskampaania raames oli kostjal õigus kasutada teenust 2 kuud tasuta. Kostja ei ole tasunud ühtegi temale hageja poolt esitatud arvet. Hageja piiras kostjale televisiooniteenuse osutamist 2009 juunis. 05.08.2009 esitas hageja kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta ja 01.09.2009 lõpparve maksmisele kuuluva televisiooniteenuse tasu, seadmete üüri ja nende väärtuse hüvitamise kohta (nr A-13346600) maksetähtajaga 30.09.2009. 3

(6)Nõude aegumise seisukohalt tuleb analüüsida ja eristada erinevaid lepinguid ning ka ühest lepingust tekkivaid erinevaid nõudeid. Liitumis- ja teenuste osutamise lepingust tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on

§ 146lg 1 kohaselt kolm aastat.

Nimetatud nõude korral tuleb aegumisele kohaldada

§ 147

lg 1 ja lg 3 teist lauset (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-95-08).

§ 147

lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 147

lg 3 lause 2 kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hageja esitatud lõpparve nr A-13346600 koosneb kahjuhüvitisest tagastamata seadmete eest summas 124,31 eurot ja lepingutest tulenevast põhivõlgnevusest summas 59,72 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 30.09.2009 (t.lk 44). Seega algas põhinõude aegumine 01.01.2010 kell 00.00 ja lõppes

§ 146

lg-t 1 arvestades 31.12.2012 kell 24.00.

§ 160

lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks, lõike 2 punkti 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Vaidlus puudub selles, et hageja pöördus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtusse 28.12.2012. Seega aegumine peatus kohtusse pöördumisel ja hageja põhinõue ei ole aegunud. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole hagejale tagastanud digiboksi koos selle juurde kuuluvate komplektiosadega ja digi-tv kaarti. Kuna kostja nimetatud seadmeid ei tagastanud, tuli kostjal hüvitada hagejale seadmete väärtus liitumis- ja teenuste osutamise lepingu punkti 4.3 lause 2 kohaselt. Hageja esitas kostjale lõpparve nr A-13346600 maksmisele kuuluva televisiooniteenuse tasu, seadmete üüri ja nende väärtuse hüvitamise kohta, maksetähtajaga 30.09.2009 (t.lk 44). Arvest moodustas seadmete väärtus 124,31 eurot, millest 9,59 eurot digitv kaart (arve nr NA-10306, t.lk 42) ja 114,72 eurot digiboks (arve nr NA-10307, t.lk 43). Kohtu hinnangul ei ole seadmete väärtuse hüvitamise nõude näol tegemist korduva kohustusega, mistõttu algab aegumistähtaeg

§ 147

lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kusjuures aegumistähtaeg on

§ 146lg 1 järgi kolm aastat.

Nõue seadmete väärtuse hüvitamiseks muutus sissenõutavaks 01.10.2009 (maksetähtaeg oli 30.09.2009). Aegumistähtaeg lõppes

146 lg 1 arvestades 30.09.2012 kell 24.00. Hagi on kohtule esitatud 28.12.2012, mistõttu on nõue summas 124,31 eurot seadmete väärtuse hüvitamiseks aegunud.

§ 143

kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse kohustatud isiku taotlusel ning tulenevalt

§ 142

lg 1 võib kohustatud isik pärast nõude aegumist oma kohustuse täitmisest keelduda.

§ 144

järgi, koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Põhivõlgnevusest Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Vaidlust ei ole selles, et hageja on kostjale esitanud osutatud televisiooniteenuse ja seadmete üüri eest järgmised arved: 01.04.2009 arve nr A-12537569 summas 27,48 eurot (t.lk 37), 01.05.2009 arve nr A-12701405 summas 2,49 eurot (t.lk 38), 01.06.2009 arve nr A-12799353 4

(6)summas 8,82 eurot (t.lk 39), 01.07.2009 arve nr A-13022572 summas 11,03 eurot (t.lk 40) ja 01.08.2009 arve nr A-13121002 summas 5,05 eurot (t.lk 41). Kokku on hageja kostjale esitanud arveid summas 54,87 eurot. Vaidlus puudub selles, et hageja on kostjale televisiooniteenust osutanud ja seadmeid üürinud, kuid kostja ei ole nende eest hageja esitatud arvete alusel tasunud. Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista põhivõlgnevus 54,87 eurot. Viivisest Kuna hageja nõue on põhjendatud põhivõla 54,87 euro ulatuses ja kostja on nimetatud summa tasumisega olnud viivituses, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kooskõlas VÕS § 113 lõikega 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üldtingimuste p 10.01 kohaselt on viivisemääraks 0,2 % võlasummast kalendripäevas. Hageja on arvestanud viivist perioodi 30.09.2009 – 28.03.2013 (1275 päeva) eest ja saanud viivise summaks 469,28 eurot. Hageja on viivisenõuet vähendanud ning nõuab kostjalt 165,97 eurot. Kostja leiab, et viivisenõue ei tohi ületada põhivõlgnevust ja nimetatud põhimõte tuleneb seadusest ja kohtupraktikast. Kohus käsitleb kostja taotlust taotlusena viivise vähendamiseks VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel. Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud, et kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist, peab põhivõlast suurema viivisenõude korral peab tõendama vastava kahju olemasolu võlausaldaja (3-2-1-66-05, p-d 18 ja 19, vt ka nr 3-2-1-87-10, p 12, 3-2-1162-12). Hageja arvestas viivist kogu lõpparve nr A-13346600 tasumisega viivitamisel, kuid maakohus leidis eelnevalt, et hageja nõue seadmete väärtuse hüvitamiseks on aegunud ja koos sellega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Kuna hageja nõue on põhjendatud põhivõla 54,87 euro ulatuses ja kostja on nimetatud summa tasumisega olnud viivituses, on hagejal õigus nõuda viivist, kuid mitte rohkem kui põhivõlg. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud hageja nõutava viivise vähendamine põhinõude suuruseni VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 järgi, kuna hageja ei ole tõendanud ja asjas ei nähtu, et hagejal oleks tekkinud kahju. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi 31,35% ulatuses, siis jäävad selles ulatuses hageja menetluskulud kostja kanda. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud hageja kanda. 5
(6)Hageja võib kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.