Obsah (6)

§ 138§ 144§ 175§ 477§ 177§ 178

2-12-31778 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Määruse tegemise aeg ja koht 07. november 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-31778 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu

) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tallinna Ringkonnakohtu otsus14.10.2013 Riigikohtu kohtumäärusega. XXXesindaja esitas 16.10.2013 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, seega on avaldus tähtaegne. 6.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 ja p 5 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 7. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a., 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

1. Esmalt analüüsib kohus hageja kohtukulusid. Avalduse kohaselt oli hageja menetluskuluks riigilõiv hagiavalduselt 225 eurot ja apellatsioonkaebuselt 225 eurot. Kostja tasutud riigilõivule vastu ei vaidle. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga ja see tuleb kostjalt välja mõista. 3 2-12-31778
2. Alljärgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja avalduse kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulud kokku 1707,40 eurot (käibemaksuta), mis on tekkinud õigusteenuse osutamise eest 17 tunni ja 42 minuti ulatuses. 04.11.2013 seisukohtade kohaselt on lepingulise esindaja kulud kokku 1307,40 eurot. Hageja vähendab oma kulusid ekslikult kuludesse märgitud tsiviilasjas 2-12-34398 22.10.2012 4 h osutatud õigusabi osas ehk 400 euro võrra. Kostja vaidleb avaldusele vastu osaliselt. Esmalt märgib kostja, et vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 § 1 lg 1 alusel on hinnaga kuni 3200 eurot maksimaalselt sissenõutav esindaja kulu summas 1600 eurot. Kostja nõustub õigusabikuludega summas 257,40 eurot (11.09.2012, 29.04.2013, 29.04.2013 ja 14.05.2013). Kostja ei nõustu hagiavalduse esitamisele ja koostamisele kulunud ajaga 3 tundi ja leiab, et mõistlik on 1 tund ja 30 minutit, kuna hagiavaldus on tervikuna kõigest 3 lk pikk ja sealjuures 80% esilehes ning kogu viimane lehekülg sisaldab pelgalt menetluslikke formaalseid detaile. Kostja ei nõustu 04.10.2013 vastuse koostamisele kulunud ajakuluga 2 tundi ja leiab, et mõistlik on 1 tund, kuna vastuse sisuline osa on üks lehekülg. Kostja ei nõustu 22.10.2012 tsiviilasjas 2-12-34398 kulunud ajakuluga 4 tundi, kuna tegemist ei ole käesoleva tsiviilasjaga. Kostja ei nõustu, et apellatsioonkaebuse esitamiseks kulus 4 tundi ning leiab, et mõistlik on 1 tund ja 30 minutit, kuna apellatsioonkaebuse sisuline osa on 2 lehekülge pikk. Kostja ei nõustu ajakuluga 45 minutit toimikuga tutvumiseks. Toimikuga tutvumine on küll menetlusosalise õigus, kuid käesolevas asjas on kõik menetlusdokumendid vastaspoolele esitatud ja kättesaadavad e-toimikus, seega ei ole toimikuga tutvumine kulu, mida kostja peaks hüvitama. Kostja ei nõustu ka ajakuluga 45 minutit apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja kaebuse resümeerimiseks kliendile.
3. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on hageja 16.08.2012 hagiavalduse esitamiseks kulunud 3 tundi. Kuigi hagiavaldus on sisuliselt üks lehekülg pikk ja hagile ei ole lisatud mahukaid ega keerukaid tõendeid, siis nõustub kohus nõustub hagejaga, et hagiavalduse koostamiseks on vaja kohtuda ka kliendiga ja selgeks teha faktilised asjaolud ja õiguslik põhjendus, seega leiab kohus, et esmase hagiavalduse koostamiseks on põhjendatud ajakulu 3 tundi.
4. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on hageja 04.10.2012 esitatud seisukoha koostamiseks kulunud 2 tundi. Hageja seisukoht on sisuliselt üks leht, arvamusele on lisatud ka tõendeid. Kohus peab antud toimingu ajakulu ülemääraseks. Arvestades antud dokumendi sisu, mahtu ja sellele lisatud tõendeid ning asjaolu, et dokumendi on koostanud vandeadvokaat, hindab antud toimingu põhjendatud ajakuluks kokku 1 tund, vähendades märgitud toimingutele kulunud aega 1 tunni võrra.
5. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on hageja 22.10.2012 täiendava seisukoha koostamiseks tsiviilasjas 2-12-34398 kulunud 4 tundi. Hageja on nimetatud osas oma kulusid vähendanud. Tegemist on ka põhjendamata kuluga, kuna ei puutu käesolevasse tsiviilasjas, mistõttu tuleb nimetatud kulu osas jätta menetluskulude avaldus rahuldamata.
6. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on hageja 17.12.2012 apellatsioonkaebuse ettevalmistamiseks kulunud 4 tundi. Hageja apellatsioonkaebus on sisuliselt kaks lehte. Kohus peab antud toimingu ajakulu ülemääraseks. Arvestades, et hagejale olid kõik asjaolud teada, siis leiab kohus, et ei ole põhjendatud, et apellatsioonkaebuse koostamisele kulus 4 tundi. Kohus on seisukohal, et 4 tundi ei ole mõistlik isegi siis, kui hageja tutvus maakohtu otsusega ja uuris Riigikohtu lahendeid. Riigikohtu lahendeid uuris esindaja juba hagi esitamisel ning lisaks apellatsioonkaebuses ei 4 2-12-31778 ole viidatud Riigikohtu lahenditele. Kohus hindab antud toimingu põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi, vähendades märgitud toimingutele kulunud aega 2 tunni võrra.
7. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal kulus 25.04.2013 toimikuga tutvumiseks Tallinna Ringkonnakohtus 45 minutit. Kohus leiab, et tegemist on menetlusosalise õigusega ja põhjendatud kuluga.
8. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal kulus 14.06.2013 kassatsioonkaebusega tutvumiseks ja resümeerimiseks kliendile 45 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuluga. Käesoleval juhul ei ole hageja esindaja küsinud tasu kassatsioonkaebusele vastamise eest, vaid sellega tutvumise eest ja kliendile resümeerimise eest. Seega on asjakohatud kostja viited Riigikohtu lahendile 3-2-1-158-
10. Kohus ei analüüsi neid kulusid, millega kostja nõustub. Kostja nõustub õigusabikuludega summas 257,40 eurot (11.09.2012, 29.04.2013, 29.04.2013 ja 14.05.2013).
11. Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 10 tundi ja 42 minutit, mis vastab hageja esindaja tunnihinda (100 eurot, käibemaksuta) arvestades 1007,40 eurole. Hageja menetluskulud kokku on 1457,40 eurot (riigilõiv 450 eurot + lepingulise esindaja kulu 1007,40 eurot). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 300 eurot (04.11.2013 seisukohas vähendatud taotletud summa 1307,40 eurot – taotluse rahuldatud osa 1007,40 eurot).
12. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 3000 eurot.

§ 175

lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilasjaga hinnaga kuni 3200 eurot, lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 1600 eurot. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §-st 2 on hageja kasuks välja mõistetavad lepingulise esindaja kulud seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas. 19.

§ 177

lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom kohtunik 5