Obsah (4)

§ 29§ 23§ 123§ 19

4-13-536 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number 25. septembril 2013, Narva kohtumaja Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Anastassia K

§ 29lg 1 p 1, § 132 p 3 ja § 135 lg 2 Rahuldada Ekoservis Teenused OÜ kaebus.

Tühistada Keskkonnainspekstiooni keskkonnakaitse juhtivinspektor Saima Jürmanni 15.01.2013 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 940012501711.

§ 29

lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus Ekoservis Teenused OÜ suhtes jäätmeseaduse § 1203 lg 2 järgi väärteo tunnuste puudumise tõttu.

§ 23

alusel hüvitada Ekoservis Teenused OÜ-le riigieelarve vahenditest kaitsjale Martin Triipanile makstud tasu summas 2211 (kaks tuhat kakssada üksteist) eurot 84 senti. 1 4-13-536 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamiseks tuleb sellest Viru Maakohtu Narva kohtumajale kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 28. oktoobrist 2013. Menetlusalune isik saab vastavalt

§-le 155 ja 156 esitada kassatsiooni üksnes advokaadi vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse juhtivinspektor Saima Jürman koostas 15.01.2013 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 94001250171, mille kohaselt karistati OÜ Ekoservis Teenused jäätmeseaduse § 1203 lg-s 2 sätestatud süüteo toimepanemise eest rahatrahviga summas 8000 eurot. 18.12.2012 koostatud väärteoprotokolli kohaselt on toimepandud väärteo kirjeldus alljärgnev: Xx OÜ Ekoservis Teenused juhatuse liikmena kogus ja ladustas Auvere külas, Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuses (kinnistu katastritunnusega 85101:012:0130) ajavahemikul 22.10.

1. a. kuni 02.11.
2. a. ohtlikke jäätmeid koodidega 05 01 03* ja 08 01 11* 103 940 kg, omamata selles tegevuskohas ohtlike jäätmete käitlemiseks ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. Kogutud ja ladustatud ohtlikest jäätmetest on jäätmeid koodiga 05 01 03* ( mahutite põhjasetted) 62 610 kg ja jäätmeid koodiga 08 01 11* (orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad värvi- või lakijäätmed) 41 330 kg . Nimetatud ohtlikud jäätmed on Auveresse toodud 8 ohtlike jäätmete saatekirja ( nr OJS325946, nr OJS- 325955, nr OJS- 3256001, nr OJS- 326008, nr OJS- 326652, nr OJS- 327133, nr OJS- 327L34, nr OJS- 327265) alusel. Kõigil kaheksal saatekirjal on märgitud jäätmete vastuvõtjaks OÜ Ekoservis Teenused juhatuse liige Xx. Ohtlike jäätmete käitlemist kontrollis Keskkonnainspektsioon Auvere külas
3. novembri
4. a. ennelõunal ja tuvastas, et jäätmed on ladustatud kinnistul katusealuses, kolme seinaga ehitises. Kuna ettevõttel puudub ohtlike jäätmete käitluslitsents Auveres tegutsemiseks, siis anti kohapeal suuline korraldus tegevuse peatamiseks. OÜ Ekoservis Teenused omab ohtlike jäätmete käitluslitsentsi registreerimisnumbriga 0247, mis on antud Keskkonnaameti peadirektori
5. septembri 2010.a. käskkirjaga nr 1-4.1/
6. Litsents annab õiguse ohtlike jäätmete käitlemiseks Lääne-Virumaal, Rakvere vallas, Tõrma külas. Jäätmeseaduse § 1011 lg 1 p 3 kohaselt tuleb uues käitluskohas tegevuse alustamiseks muuta olemasolevat ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. Xx OÜ Ekoservis Teenused juhatuse liikmena seda 2012.a 22.oktoobriks, mil saatekirja alusel toodi esimene veos ohtlikke jäätmeid, teinud ei olnud, vaid asus jäätmeid koguma ja ladustama Vaivara vallas, üleriikliku Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse territooriumil. Asjaolu, et seoses käitluskeskuse operaatori vahetusega oli väljastatud OÜ Ekoservis Teenused keskkonnakompleksluba, ei anna iseenesest vaal õigust käidelda Vaivara vallas ohtlikke jäätmeid. Vastavalt jäätmeseaduse § 99 lg 1 on ohtlike jäätmete käitluslitsents isiku vastavat pädevust ja tehnoloogia sobivust tõendav tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses. Rakvere vallas Tõrma külas kehtiv litsents ei kehti uues jäätmekäitluskohas. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi reg nr 0247 tingimuste rikkumisega ja ohtlike jäätmete käitlemisega Ida-Virumaal, Vaivara vallas rikkus Xx 22.oktoobrist 2012 kuni 02.novembrini 2012 jäätmeseaduse § 1011 lg 1 p 3, mis sätestab, et ohtlike jäätmete käitluslitsentsi muudetakse, kui on muutunud tegevuskoht. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmist ja muutmist reguleerib jäätmeseaduse § 103 alusel antud Vabariigi Valitsuse 26.04.2004.a määrus nr 121 „Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi 2 4-13-536 andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord ja menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad, litsentsi taotlemiseks vajalike andmete loetelu ja litsentsi vorm“. Nimetatud määruse § 10 lg 1 sätestab, et litsentsi taotlemiseks või muutmiseks jäätmeseaduse § 1011 lõike 1 punktides 3-5 toodud alusel esitab taotleja litsentsi andjale vastavad dokumendid. Seega on litsentsi muutmise taotlemise kohustus ohtlike jäätmete käitluskoha muutmise korral pandu ettevõtjale. Seoses eeltooduga on Xx hooletusest 22.oktoobrist 2012 kuni 02.novembrini 2012 rikkunud jäätmeseaduse § 1011 lg 1 p 3 ja teinud seda OÜ Ekoservis Teenused huvides. Seadusekuulekas ohtlike jäätmete käitleja peab enne tegevuse alustamist uue tegevuskohas tegema taotluse litsentsi muutmiseks. Xx on OÜ Ekoservis Teenused nimel esitanud litsentsi muutmise taotluse 22.novembril 2012 so üks kuu hiljem kui tegevus uues kohas oli alanud. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanek tõendatud menetlusaluse isiku seadusliku esindaja Xxe
7. detsembril 2012.a antud ütlustega, 06.11.
8. a sündmuskoha vaatlusprotokolliga, ohtlike jäätmete saatekirjadega nr OJS- 325946, nr OJS- 325955, nr OJS- 3256001, nr OJS- 326008, nr OJS326652, nr OJS- 327133, nr OJS- 327L34, nr OJS-
9. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel on arvestatud asjaoluga, et kogutud ohtlikud jäätmed on pideva videovalve all ja menetlusalune isik on esitanud taotluse litsentsi muutmiseks, mille menetluse lõppemisel saab jäätmete käitlemist jätkata kooskõlas jäätmeseadusega. Menetlusaluse isiku esindaja vandeadvokaat Martin Triipan esitas 30.01.2013 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada Keskkonnainspektsiooni
10. jaanuari 2013 otsus OÜ Ekoservis Teenused väärteoasjas jäätmeseaduse § 120³ lg 2 järgi ning lõpetada väärteoasjas menetlus ning välja mõista Keskkonnainspektsioonilt OÜ Ekoservis Teenused kaitsja tasu hüvitis vastavalt edasises menetluses esitatavatele dokumentidele. Kaebuse kohaselt ei kirjelda väärteoprotokoll väärteokoosseisule vastavat tegu, kuna jäätmeseaduse § 120³ järgi on rahatrahviga karistatav ohtlike jäätmete käitlemine käitluslitsentsita, kui litsents on nõutav, või litsentsi nõudeid rikkudes, karistatav ei ole enne tegevuse alustamist litsentsi muutmise taotluse esitamata jätmine. Lisaks ei ole väärteoprotokollis välja toodud, millist jäätmeseaduse § 120³ lg 2 kahest alternatiivsest koosseisust menetlusalusele isikule ette heidetakse. Seega leiab kaitsja, et väärteomenetlus tuleb

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.

Samuti tuuakse kaebuses välja, et OÜ Ekoservis Teenused oli Keskkonnainspektsiooni otsuses väljatoodud perioodil pädev vastavaid ohtlikke jäätmeid käitlema, kuna menetlusalune isik omas ohtlike jäätmete käitluslitsentsi aastast

1. Kaitsja asub kaebuses seiskohale, et väärteokoosseis ei ole täidetud ka deliktistruktuuri süü tasemel tulenevalt keelueksimusest. Kaebuses leitakse, et OÜ Ekoservis Teenused omas keskkonnakompleksluba Vaivara ohtlikke jäätmete käitluskeskuses ning tal oli olemas ka ohtlikke jäätmete käitluslitsents. Seega võis tekkida OÜ Ekoservis Teenused juhtivtöötajatel arusaam, et käitluskohas võib alustada tegevusega. Samuti rõhutab kaitsja, et käitluskohale on väljastatud keskkonnakompleksluba, seega vastab käitluskoht nõuetele, lisaks olid kogutud jäätmed ladustatud rajatises, kus oli tagatud pidev valve. Kuna ohtlikke jäätmeid paigutati Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskusesse piiratud aja jooksul, 22.10.2012-02.11.2012, ei olnud tegemist pideva tegevusega ning jäätmete paigutamist peale
2. novembrit ei toimunud. Lisaks leiab kaitsja, et jäätmete kogumisel on OÜ Ekoservis Teenused täitnud kõik ohtlike jäätmete käitlemisega seotud kohustused, s.h dokumenteerinud ohtlike jäätmete liikumise, liigi ning kogused. Seega leiab kaitsja, et olukorras, kus isik on pädev ja õigustatud konkreetse jäätmekäitluskoha käitamiseks kui ka konkreetsete ohtlike jäätmete käitlemiseks, ei ole tema karistamine ainuüksi formaalsel põhjusel, et käitluslitsentsile ei olnud veel jõutud kanda uut tegevuskohta, otstarbekas ega kooskõlas üld- ja eripreventsiooni eesmärgiga. Samuti leiab kaitsja, et OÜ-le Ekoservis Teenused mõistetud rahaline karistus ei ole põhjendatud ning on ebamõistlikult suur.
3. juuli 2013 kohtumäärusega võeti kaebus menetlusse. 3 4-13-536 Kohtuistungil uuritud tõendid Kohtuistungil jäi menetlusaluse isiku kaitsja kaebuses märgitu juurde. Kohtuväline menetleja jäi samuti otsuses toodud seisukohtadele ning palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtuistungil andis tunnistajana ütlusi Xx, kes oli väidetava väärteo toimepanemise ajal menetlusaluse isiku seaduslik esindaja. Tunnistaja ütluste kohaselt käitleb Ekoservis Teenused OÜ ohtlikke jäätmeid alates 2005 aastast ning hetkel tegutsetakse
4. a välja antud litsentsi alusel. Tunnistaja sõnul omas äriühing ohtlikke jäätmeid kogudes nii kompleksluba kui ka käitluslitsentsi. Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuses hakkasid nad tegutsema alates 01.10.
5. Tegutsema hakates oli olemas keskkonnakompleksluba sellele konkreetsele kohale ning jäätmekäitluslitsents, mis andis õiguse tegevuseks Ida-Virumaal, litsentsil ei olnud lihtsalt märgitud Vaivara käitluskeskust. Jäätmed ladustati Vaivarasse ajutiselt ning neid ei käideldud. Jäätmed asusid varjualuses, mis oli spetsiaalselt selleks riigi poolt ehitatud ja erinõuetele vastav. Territoorium oli valve all ja kõik oli vaadeldav. Tunnistaja leidis, et jäätmeid sedasi ladustades olid nad ohutud, kuna kliendi juures seisid jäätmed lageda taeva all ja ohustasid keskkonda. Jäätmed, mis vastu võeti olid koodidega, mis olid olemas nii jäätmete käitluslitsentsil kui ka keskkonna kompleksloal ja kogused mahtusid võimalike etteantud käitluskoguste piiridesse, kogused olid väiksemad, kui lubades ette nähtud. Xxselgitas, et lubades märgitud kohaks oli Tõrma, mis asub Lääne-Virumaal, kuid riskianalüüsi tulemusena otsustati jäätmed paigutada Vaivarasse, kuna seal olid paremad tingimused, seal oli pidev järelevalve. Kohe peale jäätmekäitluskeskuse ülevõtmist Vaivaras 01.10.2012 võeti järgmisel päeval ühendust konsultatsioonibürooga, et hakata litsentsi muutma. Kuna litsentsi muutmine on väga mahukas töö ja selle kokkupanemine võtab aega, siis ei saanud kohe litsentsi muutmisega alustada. Tunnistaja kinnitas, et olles juhatuse liige, oli ta arusaamisel, et neil on seaduslik alus jäätmete ajutiseks ladestamiseks Vaivara käitluskeskusesse. Tunnistaja vastas Keskkonnainspektsiooni esindaja küsimusele, et hetkel OÜ-l Ekoservis Teenused puudub Vaivaras tegutsemist lubav ohtlike jäätmete litsents ning hetkel seal ei tegutseta, aastal 2012 esitatud taotlus litsentsi saamiseks lükati tagasi. Lisaks tunnistaja ütlustele uuris kohus järgmiseid dokumentaalsed tõendeid: Väärteo otsus 15.01.2013, millest selgub, et OÜ-t Ekoservis Teenused karistati väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemise eest jäätmeseaduse § 120³ lg 2 alusel rahatrahviga 8000 eurot. Ekoservis Teenused OÜ juhatuse liikme Xxe vastulause koos lisadega, mis esitati kohtuvälisele menetlejale 02.01.
6. Keskkonnaameti 21.09.2010 käskkiri number 1-4.1/333, millest selgub, et keskkonnaamet on andnud OÜ-le Ekoservis Teenused ohtlike jäätmete käitluslitsentsi nr 0247 viieks aastaks, Tõrma vahekäitluspunktis asukohaga Tõrma küla, Rakvere vald, Lääne-Virumaa. Ohtlike jäätmete käitluslitsents nr
7. Keskkonnaameti korraldus 11.10.2012 keskkonnakompleksloa nr L.KKL. IV-29520 muutmine, mille kohaselt muudeti Aktsiaselts EcoPro keskkonnakompleksluba L.KKL. IV-29520 uue operaatori OÜ Ekoservis Teenused nimele. Sama korraldusega jäeti keskkonnaloa muud tingimused kehtivaks ning väljastati OÜ-le Ekoservis Teenused kompleksloa terviktekst. Ülalkirjeldatud 18.12.2012 väärteoprotokoll, mille kohaselt pani OÜ Ekoservis Teenused toime jäätmeseaduse 120³ lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Äriregistri väljavõte OÜ Ekoservis Teenused kohta, millest nähtub, et ettevõte tegevusalaks on jäätmekäitlus, s.h ohtlike jäätmete käitlus ning ettevõtte juhatuse liige on alates 23.12.2011 Xx. 4 4-13-536 Xxe ülekuulamise protokollile lisatud kaheksa ohtlike jäätmete saatekirja OJS- 325946, nr OJS325955, nr OJS- 3256001, nr OJS- 326008, nr OJS- 326652, nr OJS- 327133, nr OJS- 327L34, nr OJS- 327265, millest nähtub, et OÜ Ekoservis Teenused on ajavahemikul 22.10.2012 kuni 02.11.2012 kaheksal korral võtnud vastu ohtlikke jäätmeid. Kõik saatekirjad on allkirjastanud Xx. Keskkonnaameti korraldus 16.11.2012 keskkonna kompleksloa kehtivuse osalise peatamise osas, millest selgub, et keskkonnakompleksluba nr L.KKL.IV-29520 peatati kuni Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskuses ohtlike jäätmete käitluslitsentsi väljastamiseni. Keskkonnainspektsiooni Ida regiooni suulise korralduse protokoll, millest selgub, et 06.11.2012 on antud Auveres ohtlike jäätmete käitluskeskuse ruumides Xxele korraldus peatada koheselt ohtlike jäätmete kogumine ja ladustamine Ida-Virumaal Vaivara vallas, Auvere külas. Korraldus anti keskkonna kaitse või kasutusalaste nõuetega vastuolus oleva tegevuse peatamiseks. Keskkonnainspektsiooni koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll 06.11.2012 Ida-Virumaal Vaivara vallas Auvere külas, vaatluse juures viibisid Xx ja Xx. Sündmuskoha vaatluse protokollist ja sellel lisatud fotodest selgub Auvere külas ohtlike jäätmete käitluskeskusesse paigutatud ohtlike jäätmete asukoht, pakendite kogus ning ohtlike jäätmete märgistus. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse ja tunnistaja ütlused, tutvunud kaebuse esitaja esitatud dokumentide ja väärteoasja materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

§ 123

kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vaidlustatud otsuses on kaebajale heidetud ette jäätmeseaduse § 1203 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist. Nimetatud sätte kohaselt on karistatav juriidilise isiku poolt ohtlike jäätmete käitlemine käitluslitsentsita, kui litsents on nõutav või litsentsi nõudeid rikkudes. Vastava etteheite tegemiseks peab seega olema tuvastatud, et isik on ohtlikke jäätmeid käidelnud ning teinud seda ilma vajaliku litsentsita või rikkunud olemasoleva litsentsi tingimusi. Lisaks peab olema tuvastatud tahtluse või ettevaatamatuse esinemine ning juriidilise isiku puhul KarS § 14 lg-s 1 sätestatud juriidilise isiku vastutuse eeldused. Jäätmeseaduse § 99 lg 1 kohaselt annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses vastav ohtlike jäätmete käitluslitsents. Antud asjas ei ole vaidlust selles, et Xx OÜ Ekoservis Teenused juhatuse liikmena käitles ajavahemikul 22.10.2012 – 02.11.2012 Vaivara vallas, Auveres ohtlikke jäätmeid. Seda kinnitavad nii tunnistaja ütlused, saatekirjad kui ka sündmuskoha vaatlusprotokoll. Keskkonnaameti 21.09.2010 käskkirjast number 1-4.1/333 nähtuvalt on OÜ-le Ekoservis Teenused antud ohtlike jäätmete käitluslitsents nr 0247 ohtlike jäätmete käitlemiseks Tõrma vahekäitluspunktis asukohaga Tõrma küla, Rakvere vald, Lääne-Virumaa. Seega tegemist on litsentsiga, mis on antud tegutsemiseks konkreetses asukohas ega anna õigust ohtlike jäätmete käitlemiseks mujal. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt alustati 2012 oktoobrikuu alguses Auveres asuvas ohtlike jäätmete käitluskohas ohtlike jäätmete käitlemiseks litsentsi taotlemise ettevalmistamist, kuid 22.oktoobriks ei olnud taotlust veel esitatud. Seega on kohtu hinnangul tuvastatud, et OÜ-l Ekoservis Teenused puudus 22.10.2012 – 02.11.2012 jäätmeseaduse § 99 lg 1 kohane litsents, mis annaks õiguse Auveres ohtlikke jäätmeid käidelda. 5 4-13-536 Sellega on ühtlasi tuvastatud väärteoprotokollis nimetatud asjaolu, et Xx käitles ilma nõutava litsentsita ohtlikke jäätmeid Vaivara vallas, Auveres ning taoline tegevus vastab jäätmeseaduse §1203 lg-s 1 sätestatud ühe alternatiivse teo objektiivsetele tunnustele so ohtlike jäätmete käitlemine käitluslitsentsita, kui litsents on nõutav. Kas see toimus tahtlikult või ettevaatamatusest, seda protokollis märgitud pole. Samuti ei ole märgitud, kas ja mil viisil oli see tegu pandud toime juriidilise isiku huvides. Kuigi väärteoprotokollis on märgitud, et toimus ohtlike jäätmete käitlemine omamata selles tegevuskohas ohtlike jäätmete käitlemiseks käitluslitsentsi, on samal ajal heidetud Xxele ette, et isik rikkus nende käitlemisega ka käitluslitsentsi nr 0247 tingimusi. Kohtu hinnangul ei ole võimalik ühe ja sama teoga - Auveres ohtlike jäätmete käitlemisega - panna toime kõnealuse väärteokoosseisu mõlemat alternatiivset tegu ehk käitlemist ilma litsentsita ja ühtlasi litsentsi tingimusi rikkudes. Juhul, kui isikul oli olemas litsents ning ta rikkus oma tegevusega selle tingimusi, ei saanud ta samal ajal tegutseda ilma litsentsita. Ja vastupidi, heites ette, et isik tegutses ilma litsentsita, ei saanud ta sama tegevusega rikkuda olemasoleva litsentsi tingimusi. Ka litsentsi nõuete rikkumise osas ei nähtu protokollist, kas see toimus tahtlikult või ettevaatamatusest ning kas ja mil viisil oli see tegu pandud toime juriidilise isiku huvides. Kolmandaks on väärteoprotokollis Xxele heidetud ette, et ta ei muutnud olemasolevat käitluslitsentsi enne uues kohas tegutsema asumist ning rikkus seega jäätmeseaduse § 1011 lg 1 p 3, mille kohaselt ohtlike jäätmete käitluslitsentsi muudetakse, kui tegevuskoht on muutunud. Nimetatud tegevuse osas on väärteoprotokollis ära näidatud ka subjektiivsed tunnused ning märgitud juriidilise isiku vastutuse eeldusena, et Xx rikkus jäätmeseaduse § 1011 lg 1 p 3 OÜ Ekoservis Teenused huvides. Väärteoprotokollis ei ole üheselt sõnastatud, millise konkreetse käitumisaktiga realiseeris kaebaja jäätmeseaduse § 1203 lg-s 2 sätestatud (või mõne muu) väärteo koosseisu. Protokolli teokirjelduses on kirjeldatud nii litsentsita tegutsemist, olemasoleva litsentsi tingimuste rikkumist kui ka litsentsi muutmata jätmist. Kusjuures kaks esimest on teineteist välistavad ning subjektiivsed tunnused ja juriidilise isiku vastutuse eeldused on avatud vaid kolmanda osas. Ka otsuse resolutiivosa pinnalt ei ole võimalik teha järeldust, mida kaebajale täpselt ette heidetakse, kuivõrd viidatud on jäätmeseaduse § 1203 lg-s 2 sisalduvale mõlemale alternatiivsele teole, mis antud juhul on teineteist välistavad. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et väärteoprotokollis oleva teokirjelduse pinnalt ei ole võimalik aru saada, milles konkreetses kaebajat süüdistatakse. Sellega on kohtuväline menetleja rikkunud

§ 19

lg 1 p-s 1 tulenevat kaebaja õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, st süüdistus on ebaselge. Kui väärteo kvalifikatsiooni osas on kohtul pädevus kohtuvälise menetleja otsust muuta, siis tulenevalt

§-st 87 on kohus seotud väärteoprotokollis oleva teokirjelduse piiridega ning kohtul puudub pädevus teokirjeldust täpsustada või muuta. Seetõttu asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada ning kaebaja suhtes tuleb menetlus lõpetada, kuna kaebajale etteheidetava väärteo kirjelduse pinnalt ei ole üheselt tuvastatav, milles kaebajat süüdistatakse ning seega puuduvad väärteomenetluse alused. Kohtu hinnangul ei ole võimalik menetlust jätkata isegi juhul, kui lähtuda sellest, et vähemalt üks protokollis kirjeldatud käitumisaktidest vastab jäätmeseaduse § 1203 lg-s 2 või mõnes muus sättes ettenähtud süüteo koosseisu objektiivsetele tunnustele. Kahe esimese protokollis kirjeldatud rikkumise – litsentsita tegutsemine ja litsentsi tingimuste rikkumine – osas ei ole protokollis avatud subjektiivse koosseisu tunnuseid ega ka juriidilise isiku vastutuse eelduseid. Need asjaolud on kirjeldatud vaid selles, et kaebaja rikkus jäätmeseaduse § 1011 lg 1 p 3 ning jättis olemasoleva litsentsi muutmata. Samas, ei jäätmeseadus ega mõni muu 6 4-13-536 õigusakt ei näe ette vastutust ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi muutmata jätmise eest. Karistatav on vaid litsentsita tegutsemine ning litsentsi tingimuste rikkumine. Litsentsi enda muutmine või muutmata jätmine ei ole väärteokorras karistatav. Litsentsita tegutsemise või litsentsi tingimuste rikkumise osas on protokollis kirjeldatud vaid Xxe käitumise objektiivseid tunnuseid ning väärteokoosseisu teiste obligatoorsete tunnuste esinemise kohta andmed puuduvad. Tunnistamaks isikut süüdi väärteo toimepanemises, peab olema tuvastatud ka subjektiivne koosseis ning vastavalt KarS § 14 lg-le 1 tuleb juriidilise isiku puhul täiendavalt tuvastada, et tegu on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Antud juhul on küll märgitud, et need rikkumised pani toime Xx, kes oli OÜ Ekoservis Teenused juhatuse liige, kuid ei ole näidatud asjaolud, mis viitaks, et teod olid toime pandud juriidilise isiku huvides. Nimetatud asjaolude esinemist ei saa kohus omal initsiatiivil tuvastama asuda, kui neid väärteoprotokollis ei kajastu. Riigikohus on oma lahendites korduvalt rõhutanud, et väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses ja selle ülesandeks on määratleda menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui väärteoprotokollis on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas (nii objektiivne kui subjektiivne) süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu peab väärteoprotokollist nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud

§ 19lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust.

See tähendab, et "väärteo lühike kirjeldus" peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Asjaolu, milline juhtivtöötaja või organ on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, peab olema ära toodud juba väärteoprotokollis, kiirmenetluse puhul aga kiirmenetluse otsuses. Seejuures kehtib taoline nõue nii tegevus- kui tegevusetusdeliktide puhul. Viimaste puhul tuleb ära näidata, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis. (vt Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-9-08, 3-1-1-7-06) Antud juhul on väärteoprotokollis kirjeldatud kõik obligatoorsed tunnused vaid litsentsi muutmata jätmise osas, kuid nimetatud tegu ei ole väärteo korras karistatav. Teiste rikkumiste osas on toodud üksnes objektiivsed tunnused ning teiste vastutuse aluseks olevate asjaolude esinemise kohta andmed puuduvad. Eelnevat kokkuvõttes leiab kohus, et väärteoprotokollist ei ole võimalik üheselt aru saada, millist tegevust kaebajale ette heidetakse ning kajastatud ei ole subjektiivseid tunnuseid ja juriidilise isiku vastutuse eelduseks olevaid asjaolusid. Kuivõrd kohus ei saa kaebuse arutamisel väljuda väärteoprotokolli piiridest ega hakata tuvastama uusi asjaolusid, tuleb menetlus väärteoasjas lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Menetluskulud Kaitsja esitas kohtule taotluse hüvitada kaebajale kaitsja teenuste eest tasutud 2211,84 eurot. Arvestades kaitsja teostatud töö mahtu ning kvaliteeti, on kohus seisukohal, et taotlus on põhjendatud. Tulenevalt

§-st 23 kuulub Ekoservis Teenused OÜ-le riigieelarve vahenditest hüvitamisele kaitsjale Martin Triipanile makstud tasu summas 2211,84 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 7 4-13-536 Astrid Asi Kohtunik 8