← Eesti

2-12-52396/24

Obsah (4)§ 5§ 28§ 71§ 84

2-12-52396 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-52396 Tsiviil

) § 5 alusel lepivad pooled töölepingu tingimustes kokku lepingu sõlmimisel ning need tingimused on mõlemale poolele täitmiseks kohustuslikud.

§ 5

lg 1 p 2 kohaselt töötasu tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule.

§ 28

lg 2 p 2 järgi tööandja on eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal.

  1. Pooltevahel sõlmitud töölepingu punkti 4 alusel oli hageja töötasuks 5074 krooni. Hageja pangakonto väljavõttest (TVK tl 10-11) nähtuvalt on alates 01.03.2010 tasutud hagejale töötasu 7362 krooni ehk 470,52 eurot ja alates aprill 2011 470,55 eurot. Hageja märgib, et kostja suurendas hageja töötasu alates märtsist
  2. Kostja selgitab, et hageja on omavoliliselt tasunud endale suuremat töötasu alates märtsist
  3. Kirjalikku kokkulepet pooled töötasu suurendamiseks sõlminud ei ole. Riigikohus on leidnud, et töölepingu vorminõude eesmärgist ei tulene, et töölepingu muutmise kokkulepped oleksid kirjaliku vormi järgimata jätmise korras tühised (vt Riigikohtu 19.03.2008 otsus kohtuasjas 3-2-1-6-08, p 13) ja, et juhul, kui töötaja palgamäära muudatus ei ole töölepingus kirjalikult vormistatud ning palgamäär nähtub üksnes töötajale makstud palgateatisest, tuleb eeldada, et pooled on palgatingimuste muutmises kokku leppinud (vt Riigikohtu 07.04.2009 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-17-09, 13 viimane lõik). Kohus on seisukohal, et ei ole usutav kostja seisukoht, et kostja ei olnud hageja töötasu suurendamisest teadlik. Hagejale on tasutud suuremat töötasu üle kahe aasta ja kuidagi ei ole kohtule veenev, et kostja seaduslik esindaja juhatuse liige ei oma ülevaadet hagejale makstava töötasu suurusest ega ole selle aja jooksul kordagi kontrollinud ettevõtja/kostja pangakontot ja selle väljavõtteid. Äriseadustiku (ÄS) § 183 alusel juhatus korraldab raamatupidamist ning kohtu hinnangul ei ole usutav, et kostja ei kontrolli pearaamatupidaja tegevust. Kohus on seisukohal, et kostja pidi olema teadlik hageja töötasu muutmisest ning kostja ei ole ka vaidlustanud töötasu enam maksmist ja nõudnud hagejalt selgitusi. Seega leiab kohus, et pooled on sõlminud kokkuleppe hageja töötasu suuruse muutmiseks alates 01.03.2010, mille kohaselt hageja töötasuks oli nimetatud ajast 7362 krooni ja alates euro kasutuselevõtust 470,55 eurot neto, bruto 573,37 eurot.
  4. Puudub vaidlus, et hageja töösuhe kostjaga lõppes 14.09.2012, seega on hageja 2012 septembrikuu töötasu summas 286,70 eurot (573,37:20 tööpäeva = 28,76 * 10 tööpäeva). 18.

§ 28

lg 2 p 3 alusel tööandja on eelkõige kohustatud andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu.

§ 71

kohaselt on tööandja kohustatud hüvitama rahas töölepingu lõppemisel töötajale töötaja poolt kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse. Puudub vaidlus, et hageja töötades kostja juures pearaamatupidajana pidas ettevõtte käibeandmikku (TVK tl 16) ja töötajate puhkusearvestust (TVK tl 17). Hageja selgitas TVK istungil, et pidas ka enda puhkusearvestust (TVK tl 7). Puhkusearvestuse ja käibeandmiku (TVK tl 16-17) kohaselt ei olnud hagejal seisuga 31.08.2012 kasutamata põhipuhkuse jääki. TVK-le esitatud avalduses märkis hageja, et hagejal on saamata kasutamata põhipuhkuse hüvitis 2011 eest 14 kalendripäeva summas 266,98 eurot ja 2012 eest 21 kalendripäeva summas 400,47 eurot. Kohtule esitatud hagis ning istungil esitatud selgituste kohaselt märgib hageja, et hagejal on 2012 eest saamata seitse

(7)3 2-12-52396 kalendripäeva puhkust. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et hagejal on 2012 kasutamata põhipuhkust 7 kalendripäeva. Hageja seisukohad ning tõendid on vastuolulised ja tõendamata. Vahepeal märgib hageja, et 2012 on saamata puhkus 21 kalendripäeva ja hiljem, et 7 kalendripäeva. Usutav ei ole, et hageja unustab ära, palju ta puhanud on. Ühtlasi nähtub, et kasutamata puhkusepäevade rahalise reservina kajastus raamatupidamises summa 1982,03 eurot, milline summa nähtub ka käibeandmikust, rida 70.4, seega on hageja, kes ise pidas arvestust kõigi ettevõtte töötajate, sh iseenda, kasutamata puhkusepäevade üle, oma allkirjaga käibeandmikus kinnitanud, et seisuga 31.08.2012 ei olnud hagejal kasutamata puhkuse päevi. Tähelepanuta tuleb jätta kohtule hageja poolt esitatud raamatupidamise tõendid tl 14 ja 15 ning TVK tl 26-29, mis on koostatud hageja enda poolt peale hageja töölt lahkumist. Kohus leiab, et hagejal on õigus puhkusehüvitisele perioodi 01.09.2012-14.09.2012 eest üks
(1)kalendripäev, mille eest hüvitis on 18,85 eurot bruto (573,37*12/365 = 18,85). 19.

§ 84

lg 1 alusel töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Kostja väitel tasuti hagejale 05.10.2012 lõpparve summas 326,79 eurot (TVK tl 13, 18) ning ekslikult on märgitud selgituseks palk. Hageja väitel on tegemist augustikuu 2012 saamata jäänud töötasuga, kuna augustis sai hageja töötasu üksnes 100 eurot. Hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on hagejale tehtud kostja poolt ülekanded 10.08.2012 palk summas 326,79 eurot, 05.09.2012 palk 100 eurot ja 11.09.2012 palk osa 100 eurot. Seega nähtub, et hagejale on augustikuu 2012 eest tasutud töötasu üksnes 100 eurot, mistõttu leiab kohus, et 05.10.2012 kostja poolt teostatud ülekanne selgitusega palk summas 326,79 eurot puhul ei ole tegemist lõpparvega, vaid saamata jäänud töötasuga augustikuu 2012 eest. Seega on kostjal hagejale tasumata töötasu perioodi 01.09.2012-14.09.2012 eest summas 286,70 eurot bruto ja kasutamata puhkusehüvitis ühe

(1)kalendripäeva eest summas 18,85 eurot bruto. 20. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele saamata jäänud töötasu perioodi 01.09.2012-14.09.2012 eest summas 286,70 eurot bruto ja kasutamata puhkusehüvitis ühe
(1)kalendripäeva eest summas 18,85 eurot bruto.
  1. Seoses kostja seisukohaga, et käesoleval juhul ei ole tegemist sama töövaidlusega, mis oli lahendamisel TVK-s, kuna TVK-s nõudis hageja kasutamata põhipuhkuse hüvitamist summas 667,45 eurot 35 kalendripäeva eest, märgib kohus, et hagejal ei ole keelatud haginõude vähendamine ja suurendamine. TVK-s on läbivaadatud hageja nõuet saamata jäänud töötasu saamiseks ja kasutamata puhkusehüvitise saamiseks, milline hagi on ka kohtule esitatud. Asjaolu, et hageja palub kohtus välja mõista kasutamata puhkusehüvitis 7 kalendripäeva eest, ei tähenda, et tegemist ei oleks sama nõudega. Menetluskulude jaotus
  2. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 70% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.
  3. Tsiviilasja hind on hagi esitamise ajal kehtinud TsMS §124 lg 1 ja § 133 lg 1 alusel 420,20 eurot (286,71 + 133,49). /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.