← Eesti

3-08-1097/35

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2010, Tartu Haldusasja number 3-08-1097 Haldusasi OÜ Tarko-OE kaebus Maksu- ja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse 30.04.2008 maksuotsuse nr 12-5/212 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  2. septembri 2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Tarko-OE apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  3. veebruar 2010 Menetlusosalised Kaebaja - OÜ Tarko-OE Vastustaja - Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  4. septembri 2009 otsus muutmata. Apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta OÜ Tarko-OE enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates 02.03.
  5. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  6. OÜ Tarko-OE esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse (edaspidi Ida MTK) 30.04.2008 maksuotsuse nr 12-5/212 tühistamiseks, millega määrati OÜ-le Tarko-OE tasumiseks ettevõtte tulumaksu 392 261 krooni ja käibemaksu 553 183 krooni. Kaebaja nõustus revisjoniaktis toodud asjaoludega osaliselt ning korrigeeris selles osas maksudeklaratsioone. Osas, millega kaebaja ei nõustunud, esitas ta revisjoniaktile eriarvamuse, milles palus maksuhalduril määrata algdokumentide taastamiseks (ajavahemiku osas alates 01.04.2005 kuni 31.03.2006) tähtaja kuni 15.01.
  7. Nimetatud ajavahemiku kohta puuduvad kaebajal raamatupidamise algdokumendid väidetavalt seoses nende hävimisega. Kuna kaebaja ei suutnud tema poolt taotletud tähtajaks algdokumente taastada, siis esitas ta 15.01.2008 eriarvamusele täienduse, milles palus maksuhalduril määrata tulumaksukohustus ajavahemiku osas 01.04.2005 kuni 31.03.2006 hindamise teel, sest kuludokumentide taastamine ei osutunud võimalikuks. 17.01.2008 esitas kaebaja maksuhaldurile uue eriarvamuse täienduse, milles palus maksuhalduril läbi viia enne lõpliku maksukohustuse kindlakstegemist täiendavad menetlustoimingud. Kaebuse kohaselt on maksuotsus õigusevastane, kuna tehingutelt OÜ-dega Sim Veod ja Tig Mets täiendava käibemaksu määramine on faktiliselt ja õiguslikult motiveerimata. Maksuhalduri seisukoht, et tõendamist ei ole leidnud OÜ Tarko-OE poolt kauba ostmine OÜ-lt Sim Veod ja OÜ-lt Tig Mets, ei ole põhjendatud ning vastustaja poolt tuvastatud asjaolud ei anna alust järelduseks, et kaebaja ei ostnud OÜ-lt Tig Mets ja OÜ-lt Sim Veod arvetel näidatud kaupu. Maksuhalduri poolt väljaselgitatud tõendid annavad alust põhjendatud kahtluseks, et just OÜ Tig Mets ja OÜ Sim Veod on oma maksukohustusi nõuetekohaselt mittetäitvad isikud ja võisid osaleda maksupettuses, millega OÜ-l Tarko-OE ei ole mingit seost. Maksuotsus ei sisalda põhjendusi, miks tuleb pidada usutavaks ja eelistada OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets juhatuse liikmete ja volitatud esindajate seletusi ning miks ei saa pidada usutavaks OÜ Tarko-OE juhatuse liikme seletusi. Kaebaja tegutses OÜ-lt Sim Veod ja OÜ-lt Tig Mets kauba ostmisel heauskselt ja järgis äris tavapärast hoolsust ning tal puudusid tehinguid tehes igasugused kahtlused, et kõneallolevad osaühingud ei ole arvetel näidatud kaupade müüjateks. Maksuhalduri järeldused tehingute mittetoimumise kohta on maksumenetluses kogutud tõenditega vastuolus. Maksuhaldur ei ole tuvastanud, et kõneallolevate äriühingute tegevust oleks kaebaja või tema juhatuse liikmed kontrollinud. Tulumaksuarvestuses kehtivad tunduvalt lihtsamad arvestuspõhimõtted kui käibemaksuarvestuses ja oluline on üksnes kulutuse tegemine ja selle seos maksumaksja ettevõtlusega. Müüja isiku tuvastamine ei ole tulumaksukohustuse kindlaksmääramisel oluline. Antud revisjoni käigus on kaebaja juhatuse liige O.P. korduvalt kinnitanud, et tal olid ajavahemiku 01.04.2005 kuni 31.03.2006 kohta olemas kuludokumendid, kuid need on hävinenud kolmanda isiku A.L. süü tõttu. Kulutused, mille kohta algdokumendid ei ole säilinud, on põhiliselt tehtud seoses kütuse soetamisega ettevõtluse tarbeks. Tulumaksu määramine ajavahemiku osas 01.04.2005 kuni 31.03.2006 oleks olnud põhjendatud teha erandina hindamise teel, sest kütusemüüjate puhul ei ole tavaliselt vaidlust selle üle, et tegemist on käibemaksukohustuslastest äriühingutega.
  8. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus ei pidanud OÜ Tarko-OE kaebust põhjendatuks ja palus jätta see rahuldamata. Vastuväidete kohaselt ei ole kaebaja käitunud heauskselt ning järginud äris tavapärast hoolsust. Heas usus käituv ostja peab sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust andvate tehingute korral tegutsema eeskätt piisava hoolsusega. OÜ Sim Veod juhatuse liige Annes Kuusk, OÜ Tig Mets juhatuse liige Imre Tamm ning väidetav volitatud isik Marek Allas eitavad vaidlusalustel arvetel märgitud tehingute tegemist, s. t arvetel märgitud kaupade müümist OÜ-le Tarko-OE. Tuvastatud on, et OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets pangakontodele laekunud summad võetakse sularahas välja ning pangakontodel ei kajastu kaupade ja teenuste ostmine teistelt äriühingutelt. Erinevate kohtumenetluste käigus on asutud seisukohale, et selline raha liigutamine pangakontodel on omane reaalselt mittetegutsevale äriühingule. Käesolevas asjas ei ole leidnud tõendamist, et OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets oleksid omanud kaupa, mida oleks saanud kaebajale esitatud arvete alusel edasi müüa. Tegemist on äriühingutega, mille asutamise eesmärgiks ei olnud teostada iseseisvat majandustegevust ja äriregistrisse kandmise ja käibemaksukohustuslaseks 2 registreerimise eesmärgiks oli õigusvõime tekitamine, mille kaudu on võimalik arendada näilist majandustegevust ning näidata arvetel tehinguid, mida tegelikkuses toimunud ei ole. HALDUSKOHTU LAHEND
  9. Tartu Halduskohus jättis
  10. septembri 2009 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole OÜ Tarko-OE esitanud dokumente, mis tõendaksid, et kaubad on OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets poolt talle müüdud. Nimetatud äriühingutelt kauba saamist näitavad ainult arved, kuid puuduvad kauba saatelehed ja transpordidokumendid, mis tõendaksid arvetel kajastuva kauba vedu. Samuti ei ole teada veol kasutatud transpordivahendeid, veose lähte- ja sihtkohti ega äriühingute esindajate andmeid. Maksuhaldur tuvastas, et OÜ Tarko-OE on kirjeldanud oma raamatupidamiskoondites ning arvestanud ettevõtluse kuluna ja deklareerinud sisendkäibemaksuna summasid, mille kohta puuduvad algdokumendid. Kaebaja väitel hävitas dokumendid OÜ Tarko-OE töötaja. Kuna OÜ Tarko-OE ei esitanud maksuhaldurile sularahamaksete aluseks olnud algdokumente, siis puudus tal õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks nimetatud summade ulatuses. Kui puuduvad väljamaksete aluseks olevad dokumendid, siis kuuluvad sellised väljamaksed maksustamisele tulumaksuga. Maksuhaldur tuvastas ka selle, et OÜ Tarko-OE juhatuse liige O.P. ei tuvastanud tehingu teise poole isikusamasust, ta ei küsinud äriühingute esindajatelt volikirja äriühingute esindamise kohta ega äriühingute B-kaarte. OÜ Tarko-OE juhatuse liikmes oleks pidanud äratama kahtlust asjaolu, et üks ja sama isik Marek Allas esindab lühikese ajavahemiku jooksul mitut erinevat äriühingut, mis kõik müüvad sama kaupa, s. t uksi-aknaid ja saematerjali. Kummaline on ka O.P. i väide, et saadud materjal oli hooajakaup ning ühel firmal lõppes hooaeg ja teisel algas. Kaebaja seletused raamatupidamise algdokumentide võimaliku taastamise ja hilisemad põhjendused taastamise võimatuse kohta on vastuolulised. Maksuhaldur analüüsis ka kütusemüüjatelt saadud teavet, mille tulemusena selgus, et väljavõtetel kajastatud sularahaostud on mahult ja ka rahalises mõttes väiksed võrreldes kassast kuludokumentideta tehtud väljamaksetega. Maksuhaldur tegi kindlaks, et esitatud väidete kohaselt pidi kaebaja ostma algdokumentideta kütust
  11. aastal 9 kuuga 58 235 liitrit ja
  12. aastal 3 kuuga 39 024 liitrit ning sellises ulatuses kütusekulu oleks mõeldav üksnes transpordiettevõtte puhul. OÜ Tarko-OE aga ei osuta transporditeenuseid, vaid toodab uksi-aknaid. Samuti toodi O.P. i enda seletuse kohaselt talle müüjate poolt uksed-aknad kohapeale, mistõttu kütusekulu sellises ulatuses on ebareaalne. Maksuhaldur tegi põhjendatud järelduse, et kuulõpu seisuga äriühingu kassas raha ei olnud ning kui raha oligi, siis see oli juhatuse liikme O.P. i käes. Seega puudub tõestus selle kohta, et kassast väljavõetud sularaha oli 100 %-lt ettevõtlusega seotud ja kuludokumentidega kaetud. Kuna OÜ Tarko-OE ei esitanud maksuhaldurile sularaha väljamaksete aluseks olevaid algdokumente, siis puudub tal õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks nimetatud summade ulatuses. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-21-04 asunud seisukohale, et sularahata arveldamise teel tasumise korral müüja pangakontole ei ole maksuõiguslikult oluline müüja esindaja isiku tuvastamisnõude rikkumine, vaid see, kas ostja pidi aru saama, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Mõistliku käitumise all tuleb silmas pidada mitte igasuguse, vaid piisava hoolsuse määra jälgimist, mille tulemusel oleks müüjal pidanud tekkima kahtlus arvetel näidatud müüjate isikus. Käesoleval juhul ei ole OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets juhatuse liikmed ega ka väidetav volitatud isik Marek Allas tõendanud kaebajale müüdud kaupade ostmist sularaha eest. Ka pole tõendatud, et OÜ Sim Veod ja OÜ Tig Mets omasid vastavat kaupa, mida oleks saanud edasi müüa. 3 OÜ Tarko-OE on rikkunud 01.04.2005 kehtima hakanud käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 24, mille kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohutuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksu summa KMS §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu KMS §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust KMS §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama KMS § 37 nõuetele vastavaid arveid. Samuti eiras kaebaja KMS § 38 lg-t 1, mille kohaselt maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane tasub tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Samas korras peab ta tasuma käibemaksusumma, mille ta on väljastanud arvele või muule müügidokumendile. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  13. OÜ Tarko-OE esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
  14. septembri 2009 otsuse ning saata asi tagasi esimese astme kohtule arutamiseks. Juhul, kui ringkonnakohus ei rahulda apellatsioonkaebust nimetatud viisil, palus OÜ Tarko-OE tühistada Tartu Halduskohtu 30.09.2009 otsuse täies ulatuses ja teha uue otsus, millega rahuldada OÜ Tarko-OE kaebus ja tühistada Ida MTK 30.04.2008 maksuotsus nr 12-5/
  15. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus otsuse tegemisel rikkunud oluliselt kohtumenetluse norme ja kohaldanud ebaõigesti seadust. Halduskohus arutas kaebust ilma kaebaja osavõtuta, ehkki kaebaja taotles istungi edasilükkamist ja esitas enda istungilt puudumise osas tõendid mõjuva põhjuse olemasolu kohta. Kaebaja palus asja ilma temata mitte arutada. Kohtuistung oli määratud 14.09.2009 kella 11.00-ks. Kaebaja seaduslik esindaja sattus 11.09.2009 vererõhuhaiguse tõttu Tallinnasse Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse ja vabanes sealt 14.09.2009 õhtul. Kaebaja seaduslik esindaja koostas 13.09.2009 halduskohtule kirjaliku taotluse istungi edasilükkamise kohta, mis edastati halduskohtule faksi teel 13.09.2009 kell 15.
  16. Taotlusele oli lisatud ka haiglast raviarsti poolt esialgselt väljastatud teatis haigestumise ja haiglas viibimise kohta. 14.09.2009 kohtuistungi protokollist ei nähtu, et kohus oleks kaebaja taotlust arutanud ja selle kohta seisukoha võtnud. Istungi protokolli kohaselt loeti kaebaja esindaja istungile mitteilmunuks. Kuivõrd halduskohus jättis kaebaja taotluse üldse läbivaatamata, on tegemist niivõrd olulise kohtumenetluse normi rikkumisega, mille tõttu tuleb halduskohtu otsus tühistada ja saata asi tagasi halduskohtule uueks arutamiseks. Võimalik ei ole ka tuvastada, milline oli kohtu seisukoht kaebaja taotluse suhtes. Kohtuistungi protokollist ei selgu kohtu seisukoht, miks kohus otsustas asja arutada ilma kaebaja osavõtuta. Kohus võttis kaebajalt ära kohtumenetlusega tagatud õigused, milliste tagamine on halduskohtu kohustus. Kaebaja ei saanud osaleda vahetul asja arutamisel, anda kohtule seletusi, esitada põhjendusi ja kaalutlusi kõigi asja kohtulikul arutamisel tõusetunud küsimuste kohta, esitada tõendeid, osa võtta tõendite vaatlusest ja uurimisest, vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele, põhjendustele ja kaalutlustele, esitada küsimusi teistele menetlusosalistele, millega seoses võisid jääda asjas tuvastamata olulised ja asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud. Kaebaja viitas oma taotluses, et ta soovib oma seadusliku esindaja kaudu osaleda istungil. Halduskohus ei ole samuti analüüsinud kohtuotsuses kaebuse esitaja väiteid ega neid hinnanud, vaid on tuginenud maksuhalduri seisukohtadele. Halduskohus ei ole kohtuotsuses põhjendanud, miks ta ei ole arvestanud ühegi tõendiga, millele kaebaja viitas ja oma 4 väidetes tugines. Nimetatud põhjustel on halduskohus rikkunud oluliselt uurimispõhimõtet ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 442 lg 8 nõudeid. Kaebaja jääb jätkuvalt oma kaebuses esitatud seisukohtade juurde, kuid lisab, et maksuhalduri väited, mis seavad maksuotsuses apellandi poolt OÜ-lt Tig Mets ja OÜ-lt Sim Veod ostetud kauba ja selle ostmise tehingud kahtluse alla, on oletuslikud ega põhine kogutud tõenditel ega tuvastatud asjaoludel. Maksuhaldur on hinnanud tõendeid valikuliselt ja ebaõigesti, s. h mitte kogumis, vaid otsitult eesmärgiga määrata maksud just OÜ-le Tarko-OE. Seadusest ei tulene, et ostjal on müüja kontrollimise kohustus, kui arve on vormiliselt nõuetekohane ja arvel märgitud müüja on registreeritud käibemaksukohustuslane. Halduskohus ja maksuhaldur on tõlgendanud ja kohaldanud ebaõigesti KMS ja tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) sätteid. Ükski maksumenetluses tuvastatud asjaolu ega kogutud tõend ei põhista kaebaja pahauskset käitumist ostjana. Täiendava käibemaksu ja tulumaksu määramine seoses raamatupidamise algdokumentide puudumisega on õigusvastane põhjusel, et antud olukorras tulnuks käibe- ja tulumaksukohustus tuvastada maksuhalduri poolt hindamise teel, mida aga maksuhaldur vaatamata kaebaja taotlusele ei teinud. Tegemist on olulise uurimispõhimõtte rikkumisega maksuhalduri poolt.
  17. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei saabunud OÜ Tarko-OE esindaja kohtuistungile 14.09.2009 kell 11.
  18. Alles pärast kohtuistungi lõppu (s. o 14.09.2009 kell 11.50) saadi kohtumaja faksist OÜ Tarko-OE juhatuse liikme O.P. i allkirjastatud taotlus ning SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatis. Tulenevalt eeltoodust ei olnud kohtunikul võimalik kohtuistungi protokollis kajastada enda seisukohta nimetatud dokumentide osas ning võtta seisukohta OÜ Tarko-OE seadusliku esindaja kohtuistungilt puudumise kohta. Viidates TsMS § 442 lg-le 1 peab selleks, et haigust saaks lugeda mõjuvaks põhjuseks, menetlusosaline ise tõendama, et haigus oli sedavõrd tõsine ja ootamatu, et see tõepoolest ei võimaldanud tal kohtuistungile ilmuda või menetlustoimingut sooritada. 13.09.2009 faksiga kohtule saadetud teatis kinnitab vaid O.P. i haiglas viibimist teatisel märgitud kuupäeval, mitte aga asjaolu, mis tõendaks O.P. i ootamatut haigestumist. Kaebajaks oli OÜ Tarko-OE, mitte eraisik O.P. . Äriregistri andmetel on OÜ-l Tarko-OE ka teine juhatuse liige – E.P. , kes oleks saanud OÜ-d seadusliku esindajana kohtuistungil esindada. 15.09.2009 SA Põhja- Eesti Regionaalhaigla poolt välja antud tõendist ei selgu, kas uuringud ja ravi korrigeerimine olid ootamatud ja edasilükkamatud ning vererõhuhaigus nii raskes faasis, et oleks takistanud kohtuistungile ilmumist. OÜ-le Tarko-OE olid tagatud kõik HKMS § 15 lg-s 1 nimetatud menetlusosalise õigused. OÜ Tarko-OE püüab protsessi pahatahtlikult venitada, millele viitab OÜ Tarko-OE käitumine juba pikema aja vältel. Samas maksuvaidluses oli kohtuistung esimest korda määratud toimuma 12.01.2009, kuid 09.01.2009 esitas kaebaja kohtule taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks seoses O.P. i haigestumisega. Tartu Halduskohus rahuldas taotluse ja istung lükati edasi. Ka maksumenetluses palus OÜ Tarko-OE korduvalt tähtaja pikendusi. Kui kohus nõustus Ida MTK järelduste ja seisukohtadega, siis ei ole sellest veel põhjust teha järeldust, nagu ei oleks kohus kaebuse väiteid analüüsinud ega hinnanud. Kohus on hinnanud kohtutoimikus sisalduvaid tõendeid ja andnud hinnangu ka OÜ Tarko-OE seadusliku esindaja väidetele. OÜ Tarko-OE on apellatsioonkaebuses ette heitnud, et kohus ei hinnanud kõiki 5 tõendeid, kuid ei ole siinjuures välja toonud ühtegi tõendit või väidet, mis on jäänud hindamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  19. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
  20. septembri 2009 otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas alusetu. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kaebaja väitega, et halduskohus on rikkunud oluliselt menetlusnorme ja kaebajale HKMS §-st 15 lg 1 tulenevaid õigusi sellega, et arutas kaebust 14.09.2009 ilma kaebaja seadusliku esindaja osavõtuta, ehkki kaebaja taotles 13.09.2009 (pühapäev) faksi teel saadetud taotlusega istungi edasilükkamist ja esitas tõendid juhatuse liikmel istungilt puudumiseks mõjuva põhjuse olemasolu kohta. Toimiku materjalidest nähtuvalt (lk-d 136-139) OÜ Tarko-OE seaduslik esindaja O.P. ega kaebaja nõustaja 14.09.2009 kell 11.00 toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Alles pärast kohtuistungi lõppu (s. o 14.09.2009 kell 11.50) on kohtumaja faksist kätte saadud OÜ Tarko-OE juhatuse liikme O.P. i allkirjastatud taotlus ning SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatis. Tulenevalt eeltoodust ei olnud kohtul võimalik kohtuistungi protokollis kajastada ka seisukohta nimetatud dokumentide ja taotluste osas. See, et enne kohtuistungi algust ei olnud kontrollitud ega välja selgitatud, kas nimetatud kohtuasjaga seoses on menetlusosalised enne kohtuistungit esitanud taotlusi, mistõttu ei olnud kohtul võimalik kaebaja seadusliku esindaja poolt eelmisel päeval faksi teel edastatud taotlust istungil käsitleda, on iseenesest taunitav. Samas ei ole see käsitletav sellise olulise menetlusnormi rikkumisena, mis tingiks kohtuotsuse tühistamise ja asja saatmise tagasi halduskohtule uueks arutamiseks, kuna selline rikkumine iseenesest ei ole käesoleval juhul toonud kaasa sisuliselt ebaõiget otsust. Asja materjalidest nähtuvalt olid kõik menetlusosalised teadlikud kohtuistungi toimumise ajast ja kohast ning kaebajat ega tema seaduslikku esindajat ei olnud kohustatud antud asjas kohtuistungile ilmuma, mistõttu võis halduskohus asja sisuliselt läbi vaadata ja lahendi teha ka ilma kaebaja seadusliku esindaja kohalolekuta. Ringkonnakohus asub seisukohale, et kaebuse sisulist läbivaatamist ja lahendi tegemist antud asjas ei saa pidada ka kaebaja HKMS §-st 15 lg 1 tulenevate õiguste rikkumiseks, sest kaebuse esitaja poolt esitatud kaebus vaadati läbi ja kaebajale oli sisulise lahendi tegemisel tagatud võimalus seda lahendit vaidlustada. Samuti ei ole apellatsioonkaebuses välja toodud ühtegi sellist konkreetset toimingut või tõendit, mida kaebuse esitaja soovis esimese astme kohtus veel teha või kohtule esitada. Kaebajale oli iseenesest tagatud võimalus kasutada HKMS §-st 15 lg 1 tulenevaid õigusi. TsMS § 414 lg 3 järgi võib kohus lahendada asja sisuliselt poole osavõtuta, isegi kui pool teatab mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jäämiseks, kui asja arutamine on poole kohtuistungilt mõjuval põhjusel puudumise tõttu juba korra edasi lükatud ning pool on saanud võimaluse avaldused, väited ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Toimiku materjalidest nähtuvalt (tl. 117) oli kohtuistung esimest korda määratud toimuma 12.01.2009, kuid 09.01.2009 esitas kaebaja kohtule taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks seoses O.P. i haigestumisega, millise taotluse halduskohus rahuldas, lükates istungi edasi 14.09.
  21. 6 Samuti oli äriregistri andmetel (tl. 122) OÜ-l Tarko-OE ka teine juhatuse liige – E.P. , kes samuti oleks saanud OÜ-d seadusliku esindajana kohtuistungil esindada, sest registrikande kohaselt võis iga juhatuse liige esindada osaühingut üksinda. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja asja uueks arutada saatmiseks esimese astme kohtule.
  22. Asjaolu, et halduskohus ei ole nõustunud kaebaja seisukohtadega ja hinnangutega asjas kogutud tõendite kohta, ei tähenda seda, et halduskohus on vaidlustatud otsuse tegemisel rikkunud uurimispõhimõtet või TsMS § 442 lg 8 nõudeid. Asja materjalidest nähtuvalt käib haldusasjas vaidlus selle üle, kas OÜ-l Tarko-OE oli OÜ Sim Veod ja Tig Mets OÜ poolt esitatud akende, uste ja saematerjali müügiarvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus või mitte ja kas kaebajal oli õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks summade ulatuses, mille kohta raamatupidamises puudusid sularaha väljamaksete aluseks olevad algdokumendid ning kas nende väljamaksete näol oli tegemist ettevõtlusega seotud või mitteseotud kuludega. Vaidlus on ka selle üle, kas OÜ Tarko-OE oli OÜ-lt Sim Veod ja Tig Mets OÜ-lt aknaid, uksi ja saematerjali ostes pahauskne, s. o kas ta teadis või pidi teadma, et viimatinimetatud äriühingud ei ole tegelikult kauba müüjateks, sest sellest sõltub, kas kaebajal oli õigus sisendkäibemaksu maha arvata või mitte (vt. näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi
  23. mai
  24. a otsus haldusasjas nr 3-3-32-09, p 10). Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et halduskohus on vaidluse lahendamisel, s. o OÜ Tarko-OE pahausksuse kontrollimisel hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid. Maksumenetluses on üle kuulatud OÜ-ga Sim Veod ja OÜ-ga Tig Mets seotud isikud, kes on andnud OÜ-ga Tarko-OE seotud tehingute kohta ühesuguseid ütlusi, lükates nendega sisuliselt ümber OÜ Tarko-OE juhatuse liikme O.P. i ütlused selle kohta, et arvetel näidatud kaubad on soetatud just arved esitanud äriühingutelt.
  25. Maksumenetluses on OÜ-ga Sim Veod ja Tig Mets OÜ-ga seotud isik M.A. , kes on OÜ Tig Mets nimel esitatud arvetele alla kirjutanud, selgitanud 15.04.2008 maksuhaldurile, et: „Tehingute tegemise kohta OÜ-ga Tarko-OE ei oska midagi öelda praegu küll. Tõenäoliselt ei ole teinud, praegu küll ei meenu. Ei mäleta, et oleksin Novekontori, Sim Veod, Tig Mets esindajana Tarko-OE OÜ-ga tehinguid teinud. Uksi, aknaid ei ole küll kellelegi müünud. Saematerjali ei ole ka müünud. /…/ Arved on minu poolt allkirjastatud, tehinguid mina küll ei tea, et oleks nende alusel tehtud. Arveid ei ole mina koostanud. /…/ Mina ei ole isiklikult Tarko-OE-s küll käinud, midagi müünud ega vahendanud. Nende näidatud arvete alusel tehinguid reaalselt tehtud ei ole, ei Sim Vedude, Novekontor ja Tig Mets nimel minu poolt. Siin on ikka liiga suur kogus, kui oleks tegelikkuses teinud, siis oleks ikka mäletanud küll. Ma ei teagi, kus see firma asub. Ei ole kuulnudki sellisest firmast ja et teeb nii suurelt uksi, aknaid.“ 26.03.2008 maksuhaldurile antud seletuses on M.A. selgitanud, et: „Seoses tehingutega OÜ Tig Mets oli mul olemas volitus. /…/ K.K. pakkus mulle välja, et olla OÜ Tig Metsas volitatud esindaja. /…/ Volikirja sain I.T. käest Tartus. /…/ Kaupa mina ei vahendanud, ei ostnud, ei müünud. Ainult olen müünud ümarpalki, metsamaterjali (paberipuud). K.K. muretses kaupa. /…/ Mina kirjutasin ostja firma poolt vormistatud OÜ Tig Metsa arvetele ja aktidele alla. Mingit muud kaupa ei ole mina OÜ Tig Metsa nimel ostnud ega müünud. Arvetele, mille sisuks oli muu kaup, olen alla kirjutanud. Kas reaalselt kaup liikus või ei liikunud, seda ma ei tea. /…/ Tegelikku kauba liikumist ei näinud. K.K. maksis mulle ka arvete koostamise eest. Panga kontolt välja võetud raha andsin K.K. ile. Tema maksis müüjatele.“ 7 16.02.2007 ja 18.04.2007 andis M.A. järgmised seletused: „Olin OÜ-s Sim Veod volitatud isik perioodil
  26. a lõpp-
  27. a algus. /…/ Volitus oli arvete väljastamiseks ja vastuvõtmiseks osaühingu nimel, tehingute sõlmimiseks, pangatehingute tegemiseks. OÜ Tig Mets nimel volitas mind Imre Tamm. /…/ Olin volitatud
  28. aastal. Olin volitatud tehingute tegemiseks osaühingu nimel. Aprill 2006 olin OÜ Sim Veod volitatud esindaja. H.K. volitas, ta oli Sim Vedude omanik ja juhatuse liige.“ OÜ Tig Mets juhatuse liige I.T. andis maksuhaldurile seletused, mille kohaselt: „Peale firma asutamise ja pangaarvete avamise OÜ Tig Mets nimel mul ei ole infot edasisest tegevusest. M.A. ise soovis enda nimel volitust, tema soov oli tegutseda OÜ Tig Mets nimel. Alguses ta andis mulle keskmiselt 3000 krooni, see oli kindel summa iga kuu. OÜ Tig Mets tegeles saematerjali, metsamaterjali ostu-müügi ja vahendusega, ehitustööde ostu,müügi,vahendusega. Firma igakuulisest käibest ülevaadet ei omanud. Firmal töötajaid ei olnud. /…/ Tean, et pangaarvetel rahad liikusid, täpset ülevaadet ei olnud. /…/ Sain firma asutamise eest raha M.A. . OÜ Tig Mets lepingu- ja tehingupartnereid ma näinud ei ole.“ A.K. , kes on OÜ Sim Veod juhatuse liige, andis maksuhaldurile 31.08.2007 seletuse, mille kohaselt: „Tarko-OE arved ei ole minu allkirjastatud ega väljastatud./…/Nende arvete alusel ei ole ma mingeid tehinguid teinud. Need arved lükkan ma küll ümber, nendel ei ole minuga mitte mingit tegemist.“ Seega on OÜ-ga Sim Veod ja Tig Mets OÜ-ga seotud isikute tunnistused suures osas kokkulangevad. Maksuhalduri poolt üle kuulatud isikud kinnitavad, et nad kas ei tea tehingutest OÜ-ga Tarko-OE midagi või arvetele allakirjutanuna ei müünud nad reaalselt OÜ-le Tarko-OE arvel näidatud kaupu ning vormistasid arveid teiste isikute poolt etteantud andmete põhjal või üksnes allkirjastasid neid. M.A. , kellega kaebaja seadusliku esindaja O.P. seletuste kohaselt ta vaidlusaluste arvete ja kaubaga seoses otse suhtles, on oma seletustes selle ümber lükanud, märkides, et ta ei ole reaalselt kaebajale sellist kaupa müünud, ostja juures kohapeal käinud jne. Lisaks sellele ei ole tõendatud, et M.A. oleks
  29. a augustis olnud OÜ Sim Veod volitatud esindaja, samuti ei kanna OÜ Sim Veod nimel kaebajale esitatud arved uste, akende ja saematerjali kohta tema allkirja. Samuti on maksuhalduri poolt üle kuulatud isikud kinnitanud, et pangaarvetele laekunud raha võeti sularahas hiljem välja, mida kinnitavad ka maksutoimikutes olevad arveldusarvete väljavõtted. Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur ka põhjendatult järeldanud, et OÜ Sim Veod ja Tig Mets OÜ olid varifirmad, kelle nimel korraldati fiktiivsete arvete, arve-saatelehtede jms maksuarvestuseks vajalike dokumentide vormistamist, mille esitamine võimaldas erinevatel äriühingutel alusetult deklareerida soetamisel tasumisele kuuluvat käibemaksu.
  30. Eelneva põhjal on ringkonnakohus seisukohal, et arvetel näidatud äriühingud OÜ Sim Veod ja Tig Mets OÜ ei saanud olla OÜ-le Tarko-OE akende, uste ja saematerjali müüjateks, kuna kõik nende äriühingutega seotud isikud eitavad OÜ-le Tarko-OE nimetatud müümist. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et OÜ-l Sim Veod ja Tig Mets OÜ-l toimunuks üldse reaalset majandustegevust, sest äriühingutel puudusid töötajad ja ei ole tõendatud, et need äriühingud oleksid ostnud või tellinud teistelt ettevõtetelt kaupu või teenuseid oma ettevõtluse tarbeks, või et, neil olid endil olemas näiteks transpordivahendid kauba ostjateni toimetamiseks jne. Nii M.A. kui ka A.K. on kinnitanud, et OÜ-le Tarko-OE vormistati üksnes arved müügitehingute kohta, kuid reaalselt neil arvetel märgitud kaupa OÜ Sim Veod ja Tig Mets OÜ kaebajale müünud ei ole. Vastupidist, s. o seda, et OÜ Tarko-OE pidas akende, uste ja saematerjali müüjaks OÜ-sid Sim Veod ja Tig Mets, kinnitavad üksnes käibemaksu mahaarvamise aluseks olnud arved. 8 Samas ei tähenda üksnes arve nõuetekohane vormistamine kohtupraktika kohaselt seda, et selle sisu on tõelevastav ja et arvel näidatud müüjat saabki üksnes seetõttu õigeks müüjaks lugeda (vt. näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi
  31. juuni
  32. a otsust haldusasjas nr 3-3-1-34-07). OÜ-tega Sim Veod ja Tig Mets seotud isikute selgitused kinnitavad, et need arved olid fabritseeritud.
  33. Võrreldes OÜ Tarko-OE juhatuse liikme O.P. ütlusi ühelt poolt ning OÜ-dega Sim Veod ja Tig Mets seotud isikute ütlusi teiselt poolt, leiab ringkonnakohus, et tõendina veenvamaks tuleb pidada just viimaseid, kuna võib eeldada, et kaebaja juhatuse liikme seletused on antud sooviga vabaneda maksukohustusest. OÜ-tega Sim Veod ja Tig Mets seotud isikute poolt eksitavate või ebaõigete ütluste andmise jaoks ringkonnakohus mingit tõsiseltvõetavat põhjust ei näe. Samuti on M.A. e ja A.K. poolt maksumenetluses antud ütlused seotud OÜga Tarko-OE tehtud tehingutega ning toimikutest ei nähtu arvestatavat põhjust, miks pidanuks viidatud isikud andma sarnaseid valeütlusi kaebaja kahjuks. Lisaks sellele ei nähtu kaebaja juhatuse liikme seletustest, et ta oleks küsinud M.A. elt volitust OÜ Sim Veod või Tig Mets esindamiseks, samuti ei ole tuvastatud kauba toonud isikuid ega transpordivahendeid ja nende seotust arvetel müüjatena näidatud isikutega (OÜ-d Sim Veod ja Tig Mets). Kaebaja ei ole esitanud ka ühtegi muud tõendit (ostu-müügi lepinguid, tellimiskirju, saatelehti, kauba vastuvõtmist kinnitavaid dokumente jne), mis tõendaksid, et arvetel märgitud kaubad on tellitud ja ostetud just arvetel märgitud äriühingute käest. Seega ei lükka üksnes O.P. poolt maksuhaldurile antud seletused ümber muid maksumenetluses kogutud tõendeid selle kohta, et tegelikkuses OÜ-d Sim Veod ja Tig Mets ei müünud kaebajale midagi ja OÜ-le Tarko-OE vormistati vaid fiktiivseid arveid.
  34. Eeltoodut arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kuna uksi, aknaid ja saematerjali ei müünud OÜ Sim Veod ja Tig Mets OÜ, siis pidi OÜ Tarko-OE eeltoodud asjaoludel olema ka teadlik sellest, et OÜ-d Sim Veod ja Tig Mets ei olnud talle kauba müüjateks. Käesolevas haldusasjas ilmnenud asjaoludel ei pea ringkonnakohus võimalikuks olukorda, kus ostja ei saa müüjatelt kaupa, vaid üksnes arved, kuid arvab endiselt heauskselt, et kauba tegelikeks müüjateks olid arvetel näidatud müüjad. Kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad kahtlust OÜ Tarko-OE poolt esitatud andmete õigsuses ning oli võimalik tasumisele kuuluv maksusumma määrata, siis peab maksukohustuslane tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel, mida kaebaja aga teinud ei ole. Ka asjaolu, et maksuhaldur ei ole maksuotsuses ära näidanud võimalikku sidet ostja ja müüja vahel (müüjad ostja kontrolli all jne), ei oma asjas tähtsust. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et fiktiivsete arvete ostmise korral ei ole ostja ja müüja vahelise erilise sideme tõendamine võimalik ega vajalik (Riigikohtu halduskolleegiumi
  35. mai
  36. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-32-09, p 12). Kuna kauba tegelikeks müüjateks tuleb antud juhul pidada tundmatuid kolmandaid isikuid, kelle puhul ei ole alust eeldada käibemaksukohuslust, on vaidlustatud maksuotsus OÜ-dega Sim Veod ja Tig Mets seotud tehingute hindamise ja sellest tuleneva täiendava käibemaksu määramise osas õiguspärane.
  37. Põhjendatud ei ole ka kaebaja väide, et täiendava tulu- ja käibemaksu määramine seoses raamatupidamise algdokumentide puudumisega on õigusvastane, kuna juhul, kui maksuhaldur ei pidanud olemasolevaid dokumente usaldusväärseteks, oleks maksuhaldur pidanud määrama maksusumma MKS § 94 alusel hindamise teel. MKS § 94 lg-st 1 tulenevalt võib maksuhaldur tuvastada tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel. Hindamine on lubatud, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, 9 hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevad asjaolud tuvastada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuginetakse hindamisel asjas kogutud andmetele, maksukohustuslase majandustegevuse näitajatele, tema kulutustele või võrdlustele teistes sarnastes maksuasjades kindlakstehtud andmetega. TuMS § 51 lg 1 järgi maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on ettevõtlusega mitteseotud kulu väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub nõuetekohane algdokument. Toimiku materjalidest nähtuvalt oli kaebaja perioodil 01.04.2005-31.03.2006 arvestanud ettevõtluse kuluna kassast tehtud väljamakseid, millede kohta algdokumendid puudusid ja millede osas ei olnud võimalik olemasolevate andmete põhjal kindlaks teha, et tegemist oli kaebaja ettevõtlusega seotud väljamaksetega e. kuludega. Kuna kaebaja ei olnud väljamaksetelt, mille kohta raamatupidamises puudusid algdokumendid, deklareerinud ja tasunud tulumaksu vastavalt TuMS §-le 54 lg 2 ja 4, siis oli maksuhaldur MKS § 92 lg 1 p 2 alusel õigustatud määrama tasumisele kuuluva tulumaksusumma 2005 ja
  38. a kehtinud tulumaksumäära arvesse võttes neilt väljamaksetelt, mille kohta nõuetekohane algdokument puudus. MKS § 94 lg 1 sätte sisust tulenevalt viiakse hindamine läbi üksnes erandlikel juhtudel, s. o siis, kui muul viisil maksusumma määramine pole võimalik. Käesoleval juhul on maksusumma määratud kaebaja raamatupidamises kajastunud sularahaväljamaksetelt, mille kohta kaebajal arved puudusid. Kaebaja ei ole maksumenetluses tõendanud, et sularahas tehtud väljamaksete näol oli tegemist ettevõtlusega seotud kuludega ja seda asjaolu ei ole võimalik ka hindamise teel kindlaks teha. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei saanud maksuhaldur maksusummat hindamise teel määrata ka seetõttu, et MKS § 94 lg 2 kohaselt saab hindamisel tugineda üksnes kogutud andmetele. Maksusumma oleks saanud hindamise teel määrata siis, kui millegagi oleks tõendatud kaebaja väide, et puuduvad algdokumendid olid seotud kütuse ostuga mida kasutati kaebaja ettevõtluses ja teada oleks ostetud kütuse kogus ning kütuse müüjad ja kütuse hind. Arvestada tuleb ka seda, et algselt maksuhaldurile väidetu kohaselt ei olnud sularahas tehtud väljamaksete näol tegemist kütuse eest tasumisega, vaid kauplustest tšekkide alusel ettevõtluse tarbeks kaupade ostmisega ja algdokumentide taastamine on võimalik kauplustelt kassaaparaatide lintide väljanõudmise ja nende uurimisega. Hindamist oleks võinud rakendada ka juhul, kui kaebaja oleks täitnud piisaval määral kaasaaitamiskohustust. Maksuhaldur on andnud kaebajale võimaluse algdokumendid taastada, kuid kaebaja ei ole seda teinud. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole maksukohustuslane ka loonud reaalset võimalust oma väidete kontrollimiseks seoses sularaha eest kütuse ostmisega, mistõttu polnud maksuhalduril võimalust kõigi algdokumentideta teostatud väljamaksete osas koguda teavet kaebajale väidetavalt kütust müünud firmade kohta, et neilt nõuda dokumentaalseid tõendeid väidetavalt sularahaarvelduste korras kaebajaga teostatud tehingute kohta. Kaebaja ei esitanud maksuhaldurile ega kohtule ühtegi aktsepteeritavat tõendit tema poolt väidetavalt oma ettevõtlusega seotud sularahaväljamaksete kohta summas 751 236 krooni
  39. a kohta ja summas 519 012 krooni
  40. a 3 kuu kohta ega ka muid andmeid või dokumente, mis võimaldaksid maksuhalduril endal nende väidetavate kulutuste tegemist ja võimalikku suurust kindlaks määrata. Mis puudutab perioodil 01.04.2005-31.03.2006 kaebaja poolt tehtud sularahamaksetelt sisendkäibemaksu mahaarvamist, siis selles osas on maksuotsuses samuti õigesti viidatud KMS §-le 31 lg 1, mille kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha üksnes käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuetekohase arve alusel. Seega on kaebaja poolt deklareeritud sisendkäibemaksu nimetatud perioodi osas õigesti vähendatud ja määratud kaebajale täiendav käibemaks. Kuna käibemaksukohustuse 10 puhul on oluline tehingu teise poole tuvastamine, sest kui müüja pole käibemaksukohustuslane, siis pole ostjal õigust käibemaksu maha arvata, ei ole käibemaksu osas maksusumma määramine hindamise teel võimalik (vt. näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi 02.12.2004 lahend haldusasjas nr 3-3-1-51-04, p 16).
  41. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad OÜ Tarko-OE poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv) HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud ringkonnakohtule taotlust ega kuludokumente kaebajalt tema kasuks menetluskulude väljamõistmiseks. Agu Timmi Einar Vene 11 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.