1-13-10698 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. november 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-10698
(13760000120)Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
- novembri 2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Leida Veri esindaja vandeadvokaat Sirje Must määruskaebus RESOLUTSIOON
- Juhindudes KrMS § 208 lg 5 p 1 jätta Leida Veri esindaja vandeadvokaat Sirje Musta kaebus Riigiprokuratuuri
- novembri 2013 määrusele rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik
- 18.10.2013 esitas Leida Veri Lõuna Ringkonnaprokuratuurile avalduse selle kohta, et alustada kriminaalmenetlust alates 2007 aastast talle saadetud üle 400 ähvardava ja laimava sisuga kirja alusel. 25.10.2013 esitas Leida Veri lisa avaldusele koos kahe kirjaga, millest nähtub, et viimane kiri on saabus 09.09.
- 28.10.2013 (teates kuupäevaks ekslikult märgitud 28.11.2013) teatas Lõuna Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse mittealustamisest asjas
- Teate kohaselt ei ole avalduses esitatu puhul tegemist KarS § 120 ettenähtud kuriteokoosseisuga. Ähvarduse koosseis näeb ette, et lisaks ähvardusele peab olema ka alust karta ähvarduse täideviimist, mis puudub.
- 06.11.2013 esitas L. Veri esindaja kaebuse kriminaalmenetluse mittealustamise peale. Esindaja leidis, et ringkonnaprokurör on asjaolude väljaselgitamisse suhtunud pealiskaudselt, otsustus on nõuetekohaselt motiveerimata ning ringkonnaprokurör on ennatlikult jõudnud järeldusele, et kriminaalmenetluse alustamine ei ole põhjendatud.
- 12.11.2013 jättis Riigiprokuratuur kaebuse rahuldamata ja kriminaalmenetluse alustamata.
- 26.11.2013 esitas L. Veri esindaja kaebuse Riigiprokuratuuri 12.11.2013 määruse peale, paludes tühistada Riigiprokuratuuri 12.11.2013 määruse, millega jäeti tühistamata Lõuna Ringkonnaprokuratuuri poolt kriminaalasja mittealustamine asjas nr 13760000120 ja kohustada prokuratuuri alustama kriminaalmenetlust.
- Riigiprokurör, tutvunud kaebuse ja asja materjalidega, sealhulgas valikuliselt tsiviilasja 213-16237 materjalidega, asus seisukohale, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on seaduslik ja põhjendatud ning tõi välja järgmised asjaolud: 6.
- KrMS § 193 lubab kriminaalmenetluse alustada vaid juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 p 1 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Vastavalt KrMS § 194 on kriminaalmenetluse ajendiks kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave, kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. Ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile teate esitamine, milles isik arvab olevat toime pandud kuritegu, ei ole piisav põhjus menetluse alustamineks. Kõnesoleval juhul ei esine kuriteoteates ega kaebuses Riigiprokuratuurile sellist informatsiooni, mis oleks käsitletav kriminaalmenetluse alusena. Lubamatu on kriminaalmenetluse alustamine, kui on ilmne, et kuriteokaebuses osundatud tegevus ei ole küllaldase konkreetsusega subsumeeritav karistusseadustiku eriosa koosseisu alla. 6.
- Tulenevalt ultima ratio põhimõttest on karistusõiguslik sekkumine põhjendatud ja lubatav õigushüve kaitsel vaid siis, kui muud õiguskaitsevahendid on ebapiisavad. Kõnealusel juhul on kaebaja jaoks taolised vahendid olemas. Ka L. Veri ise on seda oma käitumisega kinnitanud, esitades 11.04.2013 Tartu Maakohtule avalduse teda ahistavate isikute väljaselgitamiseks ja nendele lähenemiskeelu kohaldamiseks. Kriminaalmenetlus ei ole mõeldud teiste menetlusliikide abistamiseks. 6.
- Süüdlane täidab KarS § 120 objektiivse koosseisu siis, kui ta paneb on tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi ja tekitades hirmu reeglina ka objektiivsele kõrvalseisjale. KarS § 120 koosseisu realiseerimine eeldab, et kannatanul peab olema reaalne alus karta selle täideviimist ning see peab tekkima vahetult pärast väidetava ähvarduse teatavaks saamist. Väidetav ähvardamine anonüümkirjade kaudu on toimunud aastaid. Reaalse ohu tekkimise korral oma elule või tervisele, on loogiline, et isik võtaks viivitamatult midagi ette enda kaitseks. Kaebaja seda kõnealusel juhul teinud ei ole, välja arvatud üks kord aastal 2007, kui kriminaalmenetlus jäeti alustamata. Ei avalduses kohtule ega kohtuistungil ei ole L. Veri avaldanud seisukohta ohust oma elule ja/või tervisele, vaid nimetas toimuvat eraelu puutumatust rikkuvaks. 6.
- Vaidlust ei ole selles, et aastaid on L. Verile saadetud ebatsensuurse sisuga solvavaid ja normaalset elurütmi häirivaid kirju, mille eesmärgiks on saavutada viimase kooselu lõppemine on elukaalasega, kuid kõike eeltoodut arvestades ei täida see KarS § 120 koosseisu ning kannatanu õigused on kaitstavad ka väljaspool kriminaalmenetlust.
- L. Veri esindaja vandeadvokaat Sirje Must taotleb Riigiprokuratuuri 12.11.2013 määruse tühistamist ja prokuratuuri kohustamist kriminaalmenetluse alustamiseks. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Riigiprokuratuuri määrusest ei selgu, millised materjalid on määruse tegemiseks läbi töötatud ja millised mitte. Jääb mulje, et materjalidega ei ole tutvutud. 7.
- Esindaja ei saa aru, mis alusel leiab riigiprokurör, et L. Verile saadetud ähvardused ei ole ähvardused KarS § 120 mõttes. Rotimürgiga mürgitamisega ähvardamine ja näo rikkumise kohta on ähvardused ja need on 6 aasta jooksul psüühilise hirmutamise foonil järk-järgult ründavamaks muutuvana käsitletavad KarS § 120 näidatud ähvardustena. 7.
- Kaebuse esitaja leiab, et ilma kriminaalmenetluseta ei saa kindlaks teha kirjade saatjat, vastasel juhul peaks käekirjanäidised võtma kõigilt piirkonna elanikelt. Tsiviilkohtumenetluses ei ole võimalik tuvastada anonüümkirja saatvat isikut, kuna tsiviilkohtul puudub võimalus kohalda jälitustegevust ja määrata DNA ekspertiisi. Prokuröri määrusest ei nähtu, kuidas ilma kriminaalmenetluseta teha kindlaks, kas L. Veril on alust karta ähvarduste täideviimist või mitte. Kaebaja leiab, et juhul, kui menetleja leiab peale menetluse alustamist ja vajalike uurimistoimingute tegemist, et ükski kuriteokoosseis ei ole täidetud, on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada. Asjas oluliste asjaolude kindlakstegemiseks on ainus võimalus kriminaalmenetluse alustamine. Ilma kriminaalmenetluseta jäävad L. Veri õigused kaitseta. 7.
- Kaebaja juhib tähelepanu, et kui vaadeldavad teod ei täida KarS § 120 koosseisu, siis võib tegemist olla mõne muu karistusseadustiku koosseisuga. Muuhulgas juhib kaebaja tähelepanu, et Jõgeva linna avaliku korra eeskirja § 4 p 3 kohaselt on keelatud Jõgeva linna haldusterritooriumil teist isikut sõna, žesti, sündsusetu väljendiga või muu moel solvata, hirmutada või ähvardada. Lisaks tuleks selguse mõttes üle kuulata L. Veri. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
- Ringkonnakohus leiab, et L. Veri esindaja kaebus Riigiprokuratuuri 12.11.2013 määruse peale tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kaebuses esitatud seisukohad alust kriminaalmenetluse alustamiseks.
- Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri seisukohaga, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on põhjendatud KarS § 120 objektiivse süüteokoosseisu mittetäitmisega. Ringkonnakohtu hinnangul on Lõuna Ringkonnaprokuratuur ja Riigiprokuratuur põhjalikult selgitanud, miks L. Veri esitatud kirjade põhjal ei ole KarS § 120 süüteokoosseisu tunnuseid tuvastatud. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri vastavate sisukohaste ja analüüsivate seisukohtadega ning ei pea vajalikuks seetõttu neid tervikuna korrata.
- Kaitsja seisukoht, et kriminaalmenetlust tuleb käesoleval juhul alustada ning vajadusel saab selle lõpetada, ei ole asjakohane. Kindlasti ei saa olla millegagi põhjendatud ja käesoleval juhul õigustatud kriminaalmenetluse kergekäeline alustamine vastava aluse puudumisel KrMS § 194 mõttes. Ringkonnakohus nõustub riigiprokuröri seisukohaga, karistusõiguslik sekkumine on põhjendatud ja lubatav õigusehüve kaitsel vaid siis, kui muud õiguskaitsevahendid on ebapiisavad. Käesoleval hetkel toimub samas asjas tsiviilkohtumenetlus, seega ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, et tsiviilkohtumenetlusega ei ole võimalik kaitsta L. Veri õigusi, sest menetlus veel käib.
- Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kriminaalmenetluse alustamiseks puudub alus, Riigiprokuratuuri määrus tuleb jätta muutmata ja sellele esitatud kaebus jätta rahuldamata. Tiit Lõhmus kohtunik