Obsah (9)

§ 621§ 754§ 623§ 620§ 442§ 172§ 173§ 757§ 756

2-09-36843 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Kaija Kaijanen Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2013. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-36843 Tsiviilasi AS-i XXXava

-is sätestatule ning otsus ei vasta Eesti avalikule korrale ja headele kommetele. 3 2-09-36843

1. 09.09.
2. a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja peatas menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-09-37645 menetluse lõppemiseni.
3. 20.12.
4. a esitas XXXOÜ kohtule taotluse enda puudutatud isikuna menetlusse kaasamiseks. Taotluse esitaja esindas vahekohtus AS-i XXX. 20.07.
5. a sõlmisid AS XXX ja XXXOÜ nõude loovutamise lepingu, millega AS XXX loovutas taotluse esitajale nõude menetluskulude saamiseks AS-ilt XXX summas 157 000 eurot. Seega on taotluse esitaja nõude loovutamise tagajärjel saanud AS-i XXX eriõigusjärglaseks loovutatud nõude osas, mistõttu puudutab käesolev menetlus ka otseselt XXXOÜ huve.
6. 04.02.
7. a määrusega uuendas kohus asjas menetluse, kuna AS XXX avaldus vahekohtu otsuse tühistamiseks jäeti rahuldamata, kuid peatas menetluse uuesti kuni tsiviilasjades nr 210-37395 ja 2-10-40414 (pankrotimenetluses vara tagasivõitmise hagid) menetluse lõppemiseni.
8. 11.02.
9. a esitas OÜ XXX kohtule taotluse enda puudutatud isikuna menetlusse kaasamiseks, kuna AS XXX on 50% vahekohtu otsusega väljamõistetud nõudest loovutanud taotlejale, mistõttu puudutab käesoleva menetlus otseselt taotleja huve.
10. 24.10.
11. a määrusega jättis kohus avaldaja avalduse menetluse uuendamiseks rahuldamata, kuna puudutatud isik vaidles sellele vastu ning lisaks ei olnud ära langenud alused, mis esinesid menetluse peatamisel (Harju Maakohtu 04.02.
12. a määrus).
13. 21.05.
14. a esitas avaldaja taotluse menetluse uuendamiseks, millega puudutatud isik 12.06.
15. a seisukohas ei nõustunud.
16. 20.09.
17. a määrusega uuendas kohus asjas menetluse ja kohustas puudutatud isikut esitama avaldusele oma seisukoha. Maakohus leidis, et ärakuulamiseks saab lugeda piisavaks kirjaliku esitatud seisukoha, kuna sel viisil on võimalik saada isikult andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata.
18. 07.10.
19. a esitas puudutatud isiku kohtule menetlusdokumendi, milles on märkinud, et ei oma asjas täiendavaid seisukohti. Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus
20. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 1 p 14 kuuluvad välisriigi kohtulahendite tunnustamise ja täitmise avaldused läbivaatamisele ning lahendamisele hagita menetluse raames.

§ 621

järgi kuulub välisriigi kohtulahend Eestis täitmisele üksnes siis, kui lahend on Eesti kohtu poolt tunnistatud täidetavaks, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

§ 754

lg 1 kohaselt tunnustatakse välisriigi vahekohtute otsuseid ja võetakse Eestis täitmisele üksnes vastavalt New Yorgi 1958. a välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsioonile ja teistele välislepingutele. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt kohaldatakse välisriigi vahekohtu otsuse tunnustamisele ja täitmisele vastavalt välisriigi kohtulahendite tunnustamise kohta sätestatut, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

§ 623

lg 1 kohaselt kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita. 11. New Yorgi 1958. a välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni (edaspidi konventsioon) artikkel 3 sätestab, et iga lepinguosaline riik tunnustab vahekohtu otsuseid kui kohustuslikke ja täidab neid kooskõlas protseduurireeglitega, mis kehtivad territooriumil, kus toetutakse sellele otsusele, vastavalt järgnevates artiklites kehtestatud tingimustele. Käesoleva konventsiooni alla käivate vahekohtu otsuste tunnustamine või täitmine ei kohusta täitma oluliselt rangemaid tingimusi või maksma kõrgemaid lõive või makse kui seda nõutakse kohalike vahekohtu otsuste tunnustamise või täitmise puhul. Konventsiooni artiklist 4 tulenevalt peab eelnimetatud artiklis mainitud tunnustust ja täitmist taotlev pool taotlemiseks esitama autentiseeritud originaalotsuse või selle nõuetekohaselt 4 2-09-36843 kinnitatud koopia ja konventsiooni 2. artiklis viidatud originaallepingu või selle nõuetekohaselt kinnitatud koopia. Kui nimetatud otsust või kokkulepet ei ole tehtud selle riigi ametlikus keeles, kus otsusele toetutakse, siis laseb otsuse tunnustamist ja täitmist taotlev pool need dokumendid tõlkida vastavasse keelde. Tõlke kinnitab ametlik või vannutatud tõlk või diplomaatiline või konsulaaresindaja. Konventsiooni artikli 5 lg 1 kohaselt võib otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumist taotleda pool, kelle kahjuks on otsus tehtud, ainult siis, kui see pool esitab tunnustamist ja täitmist taotlevale kompetentsele ametkonnale kinnituse, et: (

1. a)2. artiklis viidatud pooled olid vastavalt nende kohta kehtivale seadusele mingil määral teovõimetud või nimetatud kokkulepe ei ole seaduse, mille alusel see on sõlmitud, või sellekohase viite puudumisel riigi, kus otsus tehti, õiguse järgi kehtiv; või (
2. b)poolele, kelle kahjuks otsus on tehtud, ei teatatud nõuetekohaselt vahekohtuniku nimetamisest või vahekohtu protseduurist või ei olnud mingil muul põhjusel võimalik oma kaebusi esitada; või (
3. c)otsus puudutab lahkheli, mis ei kuulu vahekohtus käsitlemisele ega vasta vahekohtule esitamise tingimustele või see sisaldab otsuseid küsimuste kohta, mis ei kuulu vahekohtu kompetentsi, tingimusel, et kui otsustusi vahekohtule esitatud ja mitte esitatud küsimuste kohta võib hoida lahus, siis seda otsuse osa, mis sisaldab otsustusi vahekohtule esitatud küsimuste kohta, on võimalik tunnustada ja täita; või (
4. d)vahekohtuorgani koosseis või vahekohtumenetlus ei vastanud poolte kokkuleppele või sellise kokkuleppe puudumisel ei olnud see kooskõlas selle riigi, kus vahekohtupidamine toimus, õigusega; või (
5. e)otsus ei ole veel lepingupooltele kohustuslikuks saanud, seda ei arvestata või selle täitmine on edasi lükatud selle riigi kompetentse ametkonna poolt, kus või vastavalt kelle seadusandlusele see otsus tehti. Sama artikli lõige 2 kohaselt võib vahekohtu otsuste tunnustamisest ja täitmisest keelduda ka siis, kui selle riigi kompetentne ametkond, kus otsuse tunnustamist ja täitmist nõutakse leiab, et: (
6. a)lahkheli põhiküsimust ei ole võimalik lahendada vahekohtu kaudu selle riigi seadusandluse alusel; või (
7. b)otsuse tunnustamine või täitmine oleks vastuolus selle riigi poliitikaga. 12. Kohus leiab, et Stockholmi Kaubanduskoja Vahekohtu Instituudi 20.07.2009. a otsus kohtuasjas nr V (146/2008) kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamisele. Kohtule on esitatud Stockholmi Kaubanduskoja Vahekohtu Instituudi 20.07.2009. a otsuse kohtuasjas nr V (146/2008) originaal (tl 5-12) ja otsuse resolutiivosa vandetõlgi kinnitatud tõlge (tl 13). Kuna asjast puudutatud isik ei ole nõudnud tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks esitatud otsuse tervenisti tõlkimist ning ka kohus ei pea seda vajalikuks, on konventsiooni artikli 4 nõuded täidetud. Samuti nähtub tunnustamisele esitatud vahekohtu otsusest, et puudutatud isik on osalenud asja menetluses, mistõttu on ainetu puudutatud isiku 04.09.2009. a avalduses esitatud seisukoht justkui ei olnuks viimasel võimalik vahekohtu menetluses esitada ja kaitsta oma seisukohti. Kohus on ka kontrollinud, et kohtule esitatud AS-i XXX (uue ärinimega AS XXX [pankrotis]) ja XXX vahel sõlmitud 20.09.2007. a aktsiate ostu-müügilepingu p-is 12.1 (
8. b)sisaldub kokkulepe, et Müügilepinguga seotud vaidlused lahendatakse vahekohtu menetluses Stockholmi Kaubanduskoja vahekohtus (tl 18). Samuti on kohtule esitatud XXX ja AS XXX (pankrotis) 15.02.2008. a. loovutamise kokkulepe, millega võeti üle ka vahekohtu kokkulepe (tl 22-26). Stockholmi Kaubanduskoja Vahekohtu Instituudi reeglite artikli 40 kohaselt on vahekohtu otsus lõplik ja pooltele täitmiseks kohustuslik alates selle tegemisest (tl 44; tõlge tl 51). Seega on otsus jõustunud selle tegemise päeval, s.o 20.07.2009. a, ning arvestades käesoleva menetluse käiku ja puudutatud isiku seisukohti menetluse peatamise kohta, puudub kohtul kahtlus, et puudutatud isik ei oleks Stockholmi Kaubanduskoja Vahekohtu Instituudi 20.07.2009. a otsust kohtuasjas nr V (146/2008) kätte saanud. Vaidlust ei ole selles, et lahendit ei ole eelnevalt täidetud. Eelmärgitust tulenevalt ei ole kohus esitatud dokumentidest tulenevalt tuvastanud konventsiooni artiklis 5 loetletud tunnustamisest ja täitmisest keeldumise ega

§ 620ja § 753 lg 2 sätestatud tunnustamist välistavaid asjaolusid.

5 2-09-36843

1. AS XXX (pankrotis) on 04.09.
2. a taotluses üldsõnaliselt esile toodud asjaolud, et otsus on tehtud ühe vahekohtu liikme (prof Paul X ) eriarvamusega, AS-il XXX ei ole võimaldatud vahekohtu menetluses esitada ja kaitsta oma seisukohti, vahekohtu moodustamine ei vastanud

-is sätestatule ning otsus ei vasta Eesti avalikule korrale ja headele kommetele, ei ole antud juhul asjaoludeks, mis võimaldaksid Konventsiooni artikli 5 lg 1 loetelu kohaselt otsuse tunnustamisest ja täidetavaks tunnistamisest keelduda. Ka on neid asjaolusid ning muuhulgas väidet, et vahekohtu moodustamine Konventsiooni artikli 5 lg 1 p d tähenduses ei vastanud justkui

-is sätestatule, kontrollitud AS-i XXX (pankrotis) poolt kõnesoleva vahekohtu otsuse tühistamiseks esitatud avalduse menetlemisel tsiviilasjas nr 209-37645, kus Tallinna Ringkonnakohtu 23.11.

1. a. määrusega (tl 100-109) jäeti avaldus rahuldamata ning see jõustus kohtute infosüsteemi andmetel 07.01.
2. a.
3. Vastavalt

§ 442

lg-le 5 lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. XXXOÜ ja OÜ XXXon esitanud kohtule taotlused puudutatud isikutena menetlusse kaasamiseks, kuna käesoleva menetlus puudutab otseselt taotlejate huve. Kohus jätab taotlejate taotlused puudutatud isikutena menetlusse kaasamiseks rahuldamata, sest Stockholmi Kaubanduskoja Vahekohtu Instituudi 20.07.2009. a otsuse kohtuasjas nr V (146/2008) tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetluses ei oma tähendust, kellele tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks esitatud vahekohtu otsusest tulenev nõudeõigus materiaalõiguslikult kuulub, vaid kohus kontrollib vaid vahekohtu lahendi tunnustamise eeldusi. 15.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

§ 172

lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kuna avaldus rahuldati jätab kohus tulenevalt

§ 172lg 1 menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

16. Vastavalt

§ 623

lg 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. Tulenevalt

§ 757

lg 2 kuulub määrus, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, viivitamatule täitmisele. Määruse peale, millega vahekohtu otsus tunnistatakse täidetavaks, ei saa edasi kaevata (

§ 756lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen kohtunik 6