Obsah (7)

§ 163§ 436§ 657§ 654§ 652§ 173§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Ande Tänav, Kaupo Paal 29.08.2013, Tallinn 2-11-22527 V

§ 163

lg-st 1 tuleb menetluskulud jätta 28% ulatuses hageja ja 72% ulatuses kostja kanda. Apellatsioonkaebus 4. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus rahuldas liisingulepingust nr 0158170L tuleneva hageja nõude suuremas ulatuses kui 2 095 eurot 82 senti. Seega vaidlustavad kostjad otsuse 7 972 eurot 38 senti (10 068, 20 – 2 095, 82) ulatuses ja paluvad teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi vaidlustatud osas rahuldamata. Kostjad ei nõustu, et Renault Masters väärtuseks jaanuaris 2010 oli 14 400 eurot (käibemaksuga). Arusaamatu on, milliseid konkreetseid tõendeid kohus on hinna määramisel arvestanud. Kohus on jätnud põhjendamatult arvestamata BRC Autokeskuse ja ABC Motors AS hinnangutega konkreetse sõiduki väärtuse kohta. Sõiduki hinna määramisel on aluseks võetud tõendid, mida pooled ei ole tõendamiseks esitanud, rikkudes

§ 436lg 3 ja lg 4.

Kostjad esitasid 29.03.2012 e-autoline müügikuulutused eesmärgiga tõendada, et tavapäraselt on OÜ Autolink müügikuulutustel telefoninumbrid ja e-posti aadressid, mitte eesmärgiga tõendada liisingueseme väärtust. 2012 müügikuulutused ei tõenda turuhinda jaanuaris

1. Maakohus on ekslikult leidnud, et remonttööde kalkulatsioon oli 3 850 eurot. Kalkulatsioon oli väljastatud 12.11.2009 ja esitatud Eesti kroonides. Seega oleks turuhinna määramisel tulnud arvestada remondihinnaga 246 eurot 5 senti. Liisingueseme väärtus selle tagastamisel oli 23 966 eurot 86 senti (käibemaksuga) ja 19 972 eurot 38 senti (käibemaksuta). Seega tuleb VÕS § 367 lg 3 järgi liisinguandjale lepingu I kohaselt hüvitada 2 095 eurot 82 senti (22 068, 20 – 19 972, 38). Kostjad paluvad välja mõista viivise alates 02.05.2011 põhivõlalt 3 837 eurot 25 senti (lepingust I tulenev võlg 2 095, 82 + lepingust II tulenev võlg 1 906, 43 – lepingust II tulenev viivis 165, 00). Vastustaja seisukoht
2. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostjate kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

§ 657

5 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid

§ 654

lg 6 alusel.

§ 652

lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et apellandid on kaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid ja neile kõigile on kohus piisava põhjalikkusega vastanud. Vaidlust ei ole selles, et hageja sõidukit selle tagastamise ajal 21.01.2010 ei hinnatud. Õige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt liisingulepingu üldtingimuse p-d 3.7, 7.4 ja 7.4.1 on tühised osas, milles need seovad liisingulepingu ülesütlemise tagajärjed liisingueseme tagastamise aegse väärtuse asemel liisingulepingu võõrandamisest saadud müügihinnaga ja üldtingimuste asemel tuleb kohaldada VÕS § 367 lg-t

1. Õige on, et liisinguandja ja käendaja poolt tasumisele kuuluvatest summadest tuleb maha arvata liisingueseme väärtus selle tagastamise hetke seisuga. Liisingueseme keskmine kohalik turuhind on määratletav liisingueseme tagastamisel ja see ei eelda liisingueseme võõrandamist ja vastav hüvitise nõue muutub sissenõutavaks liisingueseme tagastamisega, sest liisinguandja saab liisingueseme väärtust hinnata eseme enda valdusse saamisel ja see tegevus ei nõua märkimisväärsest aega. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, mille kohaselt rikkus maakohus tõendite hindamisel menetlusnorme. Kohus on otsuses hinnanud esitatud tõendeid ja selgitanud, miks ei olnud võimalik arvestada võrdluseks pakutud sõidukite hindadega kas siis seetõttu, et hinnapakkumistes ei nähtunud lisavarustuse olemasolu sõidukitel või esinesid olulised erinevused tehnilistes andmetes või ehitusaastas. Kohus on otsuses selgitatud lisavarustusega seonduvat ja seda, et lisavarustuse (külmik) olemasolu tõstab sõiduki väärtust võrreldes tavapäraste analoogsete sõidukitega. Apellandi etteheide, et kohus on arvestanud asjaolu, mille osas pooled ei saanud oma seisukohta avaldada, ei ole õige. Apellant on ise maakohtus väitnud ja kohus arvestas sellega, et külmik on sõiduki lisavarustuseks. Ekslik on kaebuse väide, mille kohaselt ei nähtu otsusest, milliseid tõendeid on kohus hinnanud ja kuidas oma seisukoha kujundanud. Apellantide esitatud tõendid jättis kohus arvestamata põhjusel, et neist ei nähtunud, millel nimetatud hinnangud põhinesid, st puudusid hinnangu aluseks olev võrdlusmaterjal ja algandmed. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega sõiduki turuväärtuse määramisel ka selles osas, et kuigi lisavarustuse (külmik) olemasolu tõstis sõiduki turuväärtust, tuli arvestada turuväärtuse määramisel ka sõiduki avariilise ajaloo ja tal esinenud puudustega. Kuigi maakohus on ekslikult märkinud remondikalkulatsiooni summa kroonide asemel eurodes, ei toonud see iseenesest kaasa ebaõiget lahendit, sest kalkulatsioon kajastas puudusi vaid osaliselt ning sõiduki väärtust vähendavaid puudusi ja aspekte esines maakohtu arvates lisaks veelgi. Kuigi kostja poolt maakohtule esitatud sõidukite hinnangutes on välja toodud, et arvesse võeti läbisõitu ja tehnilist olukorda, ei nähtu, milliseid tehnilisi näitajaid oli hinnangu tellimisel eelnevalt hindajale esitatud ja millises ulatuses puudusi ja remondivajadust hinna kujundamisel tegelikult arvestati. Samas on vastustaja õigesti juhtinud apellatsioonkaebuse vastuses tähelepanu asjaolule, et auto24.ee statistilisest väljavõttest nähtuvatelt oli kõigist liisingueseme müügiperioodil pakkumises olnud sarnastest sõidukitest liisinguese ainus külmik - sõiduk. Seega ei saanud apellandi esitatud hinnangute aluseks olla võrdlus sarnaste 6 külmik - sõidukitega. Arvestada tuli, et sellisele külmikuks ümberehitatud sõidukile oli keerulisem leida ostjat, sest ta kasutusvõimalused on oluliselt piiratud võrreldes tavapärase sõidukiga, mis omakorda mõjus turuväärtusele negatiivselt. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on otsuses igakülgselt põhjendanud tagastatud sõiduki hinna kujunemist selle tagastamise ajal hagejale ja lugenud sõiduki Renault Master väärtuseks 12 000 eurot käibemaksuta ja mõistnud välja võlgnevuse 10 068 eurot 20 senti. Kuna teise liisingulepingu ese ei olnud säilinud, jättis maakohus õigesti sellest nõudest tagastamisteenuse tasu 191 eurot 73 senti välja mõistmata ning rahuldas ülejäänud osas nõude 1906 eurot 43 senti. Otsus on seaduslik ka viivise osas ja neid põhjendusi ringkonnakohus VÕS § 654 lg 6 kohaselt ei korda. Arvestades eeltoodut, leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus on seaduslik ja kostjate apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, jäävad esimese astme kohtukulud hageja kanda 28% ulatuses ja 72% ulatuses kostjate kanda.

§ 171

lg 1 alusel jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu ringkonnakohtu menetluskulud kostjate kanda. U.Loonurm A.Tänav K.Paal 7