KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 23.09.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-31860 Tsiviilasi X X ja X X hagi X X vastu elatise saamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 2480,46 eurot Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 13.03.2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X X apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja X X (endise nimega X, IK xxxxxxxxxx) Hageja X X (endise nimega X, IK xxxxxxxxxxxx) Hagejate seaduslik esindaja X X (endise nimega X X, elukoht xxxxxxxxxxx) Kostja X X (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx) Kirjalik menetlus Menetluse liik RESOLUTSIOON:
- Jätta Pärnu Maakohtu 13.03.2013 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
- Ringkonnakohtu menetluskulud jätta X X kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
- 07.07.2011 esitasid X X ja X X hagi Pärnu Maakohtusse ja palusid X Xlt välja mõista elatise alates 07.07.2010 miinimummääras 139,01 eurot lapse kohta kuus. Nimetatud summast tuleb lahutada kostja poolt aprillis 2011 tasutud 300 eurot ning kohtuistungil nõustusid hagejad ka sellega, et mais 2011 on kostja tasunud 125 eurot. Muul moel ei ole kostja hagejate ülalpidamises osalenud.
- Kostja esiletoodud kulutuste tegemine ei ole hagejate ülalpidamiskulud ega nende vajaduste rahuldamine. Mingit ühiselu nõutava perioodi ajal perel ei olnud ja kostjalt ei jõudnud hagejateni ka Soomest saadud lasterahad. Kostja vastuväited
- Kostja tagasiulatuvat elatisenõuet ei tunnistanud. Kostja kandis kogu kõnealuse aja vältel kõik kommunaalkulud, s.h laste telefonikulud. Telefonikulusid tasub kostja seniajani ca 40 eurot kuus. Aprillis 2011 kandis kostja laste ema pangakontole laste ülalpidamise toetuseks 300 eurot. Tagasiulatuvalt nõutud elatise osas ei ole hagejad kostja arvates esitanud seadusel põhinevat nõuet kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks, mistõttu ei saa seda nõuet rahuldada.
- Kostja elas hagejatega koos kuni 18.02.2011, seega oli perekonnal kuni selle ajani ühine majapidamine ja nad kandsid koos kõik kulud. Seda kinnitab asjaolu, et kostja tasus otsekorraldusega perekonna majanduskulud ja kostja maksis kuni abielulahutuseni majalaenu. Seega võiks tagasiulatuva elatise nõudena kõne alla tulla vaid periood 18.
- - 07.07.2011 ja nõutav kahju võiks olla kokku 1078,96 eurot (10 päeva veebruaris + 4 kuud + 6 päeva juulis). Hagejad on kinnitanud, ja see nähtub ka kontoväljavõttest, et kostja on laste ülalpidamiseks maksnud 04.04.2011 - 200 eurot ja 10.04.2011 - 100 eurot ja 26.05.2011 maksis kostja laste ülalpidamiseks 125 eurot. Seega on kõne all oleval perioodil kostja maksnud laste ülalpidamiseks 425 eurot ja tagasiulatuva elatise nõudena võiks kõne alla tulla 653,96 eurot. Menetluse edasine käik
- Pärnu Maakohus 10.02.2012 otsusega mõistis X Xlt hagejate kasuks välja elatise alates hagi esitamisest 07.07.2010 kuni laste täisealiseks saamiseni seaduses ettenähtud miinimummääras. Hagejate tagasiulatuv ülalpidamisnõue summas 3336,24 eurot jäeti rahuldamata.
- Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2012 otsusega tühistati maakohtu otsus osas, millega jäeti elatis tagasiulatuvalt alates 07.07.2010 kuni 07.07.2011 välja mõistmata ja menetluskulude jaotuse osas ning saadeti asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. 2 Esimese astme kohtu otsus
- Pärnu Maakohus rahuldas 13.03.2013 otsusega hagi ja mõistis X Xlt hagejate kasuks välja elatise võlgnevuse ajavahemiku 07.07.2010 – 06.07.2011 eest X X ülalpidamiseks 1235,55 eurot ja X X ülalpidamiseks 1244,91 eurot X X kasuks. Kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
- Kohus leidis, et seadusekohane ei ole kostja arusaam, et kuna hagejad ei nõua kahju hüvitamist, ei saa hagi rahuldada. Kohus tugines PkS §-le 108 ja § 97 p-le
- Hagejate nõue on suunatud täitmata ülalpidamiskohustusele.
- Miinimummääras elatise nõudmisel ei ole vaja lapse kulusid tõendada, sest miinimummääras lapse ülalpidamist eeldatakse sõltumata vanema varalisest seisundist. Kohus peab tagasiulatuva elatise väljamõistmisel arvestama nii vabatahtlikult makstud elatisega kui muul viisil rahaliselt hinnatava ülalpidamiskohustuse täitmisega. Kui kostja ei täitnuks ülalpidamiskohustust aasta eest üldse, tuleks temalt välja mõista 12 x 139,01 x 2 = 3336,24 eurot. Asjas puudus vaidlus, et vabatahtlikult on kostja aprillismais 2011 tasunud 425 eurot, mis tuleb eelmärgitust mõlema hageja puhul võrdses osas lahutada.
- Kuivõrd ülalpidamiskohustuse suuruse määramise aluseks on laste vajadused ja nende tavaline elulaad ning kohtupraktikas on laste vajaduste hulka tänapäeval arvestatud ka sidekulud (telefon, internet, mobiiltelefon, SAT-TV) ja kommunaalkulud (sh üür, elekter, prügivedu, vesi jms), siis leidis kohus, et kostja poolt perekonna side- ja kommunaalkulude kandmine on olnud osa temapoolsest hagejate ülalpidamiskohustuse täitmisest vaidlusalusel perioodil. Kohus ei nõustunud, et ülalpidamiskohustuse täitmisena saaks käsitleda tasutud eluasemelaenu. Seega tuleb täiendavate mahaarvamiste selgitamiseks teha järgnevad arvutused: elektrikulud – vastavalt kostja esitatud SEB Panga konto väljavõttele tasus kostja eluaseme elektrikulud 20.07.2010 – 20.02.2011 igakuise otsekorralduse alusel 746,98 eurot. Kuna maksete tegemise ajal (veebruarikuu makse oli jaanuaris tarbitud elektri eest) oli peres viis liiget – hagejad, nende õde X X, laste ema ja kostja – tuleb nimetatud summa jagada viiega. Seega tuleb kummagi hageja suhtes ülalpidamiskohustus perioodi 07.07.2010 – 06.07.2011 lugeda täidetuks 149,40 euro ulatuses.
- Mobiiltelefoni kulud – vaidlusaluse perioodi kohta on kostja esitanud neli arvet. Seega on X X osas juulis 2011 ülalpidamiskohustus täidetud 11.328 : 5 = 2,27 euro ulatuses ja X X osa samas kuus 12.48 : 5 = 2,50 euro ulatuses. 2010.a oktoobri, novembri ja 2011.a aprilli osas on kostja hagejate eest tasunud mobiiltelefoni arveid vastavalt 32,55 euro ulatuses X X eest, 22,96 euro ulatuses X X eest. Teiste kuude kohta nähtub arvete maksmine kostja SEB Panga kontolt, kuid arvete täpsemat sisu, s.t hagejaile langevat osa, ei ole võimalik nende puhul tuvastada. Seetõttu tuleb lugeda ka puuduolevate arvete puhul hagejate osaks 1/5 arvest, mis vastab üldjoontes koondina ka eelnimetatud arvetel ja hilisema perioodi (esitatud arved ka augusti, septembri ja novembri 2011.a kohta) osas olevale hagejate kõnede kulude suhtele koguarvetesse. Juulis, augustis, septembris ja oktoobris 2010 ning 2011.a jaanuarist juunini (k.a) on kostja kokku tasunud AS-ile EMT otsekorralduse alusel 722,61 eurot, millest kummagi hageja ülalpidamiskohustuse täitmiseks tuleb eelneva põhjal lugeda 144,52 eurot.
- Telefoni ja Starman AS-i kulud - kokku on kostja oma SEB Panga konto väljavõtte järgi otsekorralduse alusel juuli 2010 – veebruar 2011 Elion Ettevõtted AS-ile ja Starman AS-ile tasunud 124,87 eurot, millest viieliikmelise pere puhul tuleb kummagi hageja ülalpidamiskohustuse täitmiseks 1/5 ehk 24,97 eurot. Kuivõrd asjas puudus vaidlus selles, et veebruari lõpus lahkus kostja pere juurest, tuleb märtsist juunini 2011 tasutud summa 63,05 eurot jagada neljaga, mis teeb mõlema hageja kohta 15,76 eurot. Seega on kostja ajavahemikul 07.07.2010 – 06.07.2011 täitnud oma ülalpidamiskohustust hagejate ees järgnevalt: X X osas – tasunud elatisena 212,50 eurot 3 (pool 425 eurost), tasunud elektrikulude eest 149,40 eurot, mobiiltelefoni kasutamise eest 2,27 + 32,55 + 144,52 eurot ehk kokku 179,34 eurot ning telefoni ja SAT-TV teenuse eest 24,97 + 15,76 eurot ehk kokku 40,73 eurot. Minimaalne ülalpidamiskohustus oli selle ajaperioodi eest 1668,12 eurot, mistõttu tuleb kostjalt ühe maksena välja mõista elatis täitmata ülalpidamiskohustuse eest 1668,12 – 212,50 – 179,34 – 40,73 = 1235,55 eurot. X X osas - tasunud elatisena 212,50 eurot (pool 425 eurost), tasunud elektrikulude eest 149,40 eurot, tasunud mobiiltelefoni kasutamise eest 2,50 + 22,96 + 144,52 eurot ehk kokku 169,98 eurot ning tasunud telefoni ja SAT-TV teenuse eest 24,97 + 15,76 eurot ehk kokku 40,73 eurot. Minimaalne ülalpidamiskohustus oli selle ajaperioodi eest 1668,12 eurot, mistõttu tuleb kostjalt ühe maksena välja mõista elatis täitmata ülalpidamiskohustuse eest 1668,12 – 212,50 – 169,98 – 40,73 = 1244,91 eurot. Apellatsioonkaebus
- Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta elatise tagasiulatuvalt välja mõistmata.
- Kohus leidis õigesti, et kostja on kuni 18.02.2011 kandnud kulutusi laste ülalpidamiseks. Kohus aga leidis ekslikult, et 18.02.2011 – 07.07.2011 kostja lapsi ei elatanud, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused on omavahel vastuolus. Kostja tasus ka sel perioodil kõik majapidamiskulud ja laenumaksed pere eluasemele.
- Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et 20.02.2011 on kostja lastele andnud 200 eurot, tankinud kütust, et lastega sõita 25.
- – 29,85 eurot ja hagejate seadusliku esindaja kasutuses olnud autosse 28.02.2011 – 35 eurot, ostnud hagejatele süüa 03.03.2011 – 13,30 euro eest; 22.03.2011 võttis kostja sularahas välja 250 eurot, et hagejatele anda; 20.04.2011 Tervise Paradiisis koos hagejatega 25 eurot; 28.04.2011 – laste elatisraha 938,14 eurot viimase 6 kuu eest, millest aprillis said hagejad 300 eurot ja mais 125 eurot, ülejäänu kulus laenu tagastamiseks. Kostja tasus pere, sh hagejate, majanduskulud ka pärast kodust lahkumist. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt tasus kostja AS-ile EMT hagejate arved ka 18.02., 18.03., 18.04., 19.05., 18.
- ja 10.07.2011, samuti Starman AS-ile, Eesti Energia AS-ile ja Elion Ettevõtted AS-ile. Sellele lisaks andis kostja lastele ja nende seaduslikule esindajale laste ülalpidamiseks elatist sularahas, ostis nädalavahetustel kodus käies süüa ja osales laste kasvatamises ja nende elatamises aktiivselt. Riigikohus on leidnud, et elatisena on aktsepteeritav ka laste kulude kandmine vanema poolt.
- Kostja ja laste ema jagasid ühisvara selliselt, et kinnistu jäi laste ja nende ema valdusse, kostja loobus oma kinnisvarast selleks, et lastel oleks kõik olemas. Eluaseme laenukohustuse kandmist kostja poolt saab samastada muude eluasemekulude kandmisega. Seda enam, et laenumaksete aluseks olev elamispind jäi hagejate esindajale eelkõige seetõttu, et lastel jääks kodu alles.
- Hagejate esindaja kasutas oma õigusi kohtus pahauskselt ning tema väited selle kohta, et kostja ei ole lastele elatist andnud, on väärad. Hagejate esindaja keelas kostjal sissepääsu majja ning lastega kohtumise pärast kooselu lõppemist, et hiljem väita nagu ei oleks kostja lapsi elatanud. Vastustajate seisukoht
- Hagejad paluvad jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
- Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. 4
- Käesolev vaidlus puudutab üksnes elatise võlgnevuse väljamõistmist ajavahemiku 07.07.2010 – 06.07.2011 eest, see on üks aasta enne elatisehagi esitamist. Maakohus on võtnud arvesse kõiki kulutusi, mida kostja on sel ajavahemikul lastele teinud ja mille kohta on esitatud tõendid. Nende kulutuste võrra mõistis kohus elatise välja väiksemas summas, kui miinimummääras elatis oleks olnud. Toidu ja bensiini ostmise kulutuste osas, mida maakohus pole arvestanud, ei ole hageja tõendanud, et need kulud oleks tehtud lastele.
- Maakohus leidis õigesti, et ülalpidamiskohustuse täitmisena ei saa käsitleda tasutud eluasemelaenu. Tegemist on ühisvara soetamiseks tehtud maksetega, mida abikaasad jagavad ühisvara jagamisel.
- Kostja ei ole tõendanud hagejate esindaja pahausksust elatise tagasiulatuval nõudmisel. Menetluskulude jaotus ja selgitus
- Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda.
- TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Reet Allikvere Imbi Sidok-Toomsalu Gaida Kivinurm 5 6